lg 2 ettenähtud kriminaalasja materjalid Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastada kohtutoimikud Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 27.aprilli 2016.a otsusega mõisteti XX temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 298 lg 2 p 1 järgi õigeks. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör. 1 Apellatsioonis on viidatud maakohtu poolt
Apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel tekkisid lisaks kohtunikul kahtlused, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust
Nimetatud küsimused peab ringkonnakohus
Sellest tulenevalt korraldas ringkonnakohus eelistungi. 3. Apellatsioonimenetluse eelistungil prokurör jäi selle juurde, et maakohus on rikkunud
Samuti nõustus prokurör, et rikutud on ka
lg 1 p 1, 7 sätteid ning tegemist on rikkumistega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Tuvastades nii ulatuslikud rikkumised, tuleb maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. 3.1 Kaitsja asus seisukohale, et maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust
Samas nõustus kaitsja, et kui ringkonnakohus tuvastab, et maakohus on rikkunud
lg 1 p 1 tähenduses kriminaalmenetlusõigust, siis tuleb maakohtu ostus tühistada ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtusse. 3.2 Lisaks on kaitsja esitanud ringkonnakohtule täiendava seisukoha eelistungil arutelule, kuid kolleegium leiab, et nimetatud seisukoht tuleb jätta tähelepanuta ja seda alljärgneva põhjendusega. Ringkonnakohtus toimus eelistung 14.09.2016 ning kolleegium siirdus peale eelistungit nõupidamistuppa. Kaitsja esitas täiendava seisukoha 15.09.2016, s.o ajal, mil kohus oli juba nõupidamistoas, mistõttu jätab kolleegium kaitsja täiendava seisukoha tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kolleegium võtab seisukoha kas antud asjas on tuvastatav maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
4.1 Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust
lg 1 p 1 mõttes.
lg 1 p 1 rikkumisega on tegemist juhul, kui kriminaalasja on arutanud kohus koosseisus, mida seadus selleks ette ei näe. Maakohtu koosseis kriminaalasja arutamisel on sätestatud
lg-s 1.
lg 1 näeb ette, et maakohus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtulikust koosnevas kohtukoosseisus. Maakohus arutas üldmenetluses kriminaalasja OB süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1 ja § 294 lg 2 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1) järgi, TG süüdistuses KarS § 297 lg 2 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 298 lg 2 p 1) järgi, OÜ Y süüdistuses KarS § 297 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 298 lg 3) järgi, XX süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi. Hiljem esitati XX-le süüdistus KarS § 298 lg 2 p 1 järgi. OB-le esitatud süüdistuse KarS § 294 lg 2 p 1 järgi on tegemist esimese astme kuriteoga. Harju Maakohus arutas kriminaalasja üldmenetluses põhiistungitel 14.09.2015 (kd 1 lk 80-80 pöördel), 01.10.2015 (kd 1 lk 104-106) ja 05.10.2015 (kd 1 lk 113-113 pöördel) kriminaalasja ainuisikuliselt, seejuures võttes seisukoha prokuröri taandamistaotluse osas ainuisikuliselt (kd 1 lk 104-106, 108-109, 113- 113 pöördel) ja lahendas istungil ainuisikuliselt kohtuniku taandamistaotluse (kd 1 lk 133-134, 135-135 pöördel). Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud oma lahendis nr 3-1-1-75-13, et Kriminaalmenetluse seadustiku 10. peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike esimese astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt 2 toimuvat. Seega hõlmab kohtulik arutamine kohtuistungi rakendamist, kohtulikku uurimist, kohtuvaidlusi ja süüdistatava viimast sõna, aga ka kohtuotsuse kuulutamist. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et tegemist ei olnud eelistungitega, vaid põhiistungitega, st kohtuistungi rakendamisega kus kohus avas kohtuistungi ning tegi
Kohus arutades kriminaalasja ainuisikuliselt, kui seadus näeb ette eesistujast ja kahest rahvakohtulikust koosneva kohtukoosseisu nõude, on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
Rahvakohtunike kaasamine kohtuistungile alates 14.12.2015 (kd 2 lk 35-48 pöördel) ei kõrvalda kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, kuivõrd maakohus ei ole alustanud uuesti kohtuliku arutamist ega lahendanud uuesti esitatud taotlusi, vaid on sujuvalt jätkanud põhiistungitega. 4.2 Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust
Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 7 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kohtuotsuses põhjenduste puudumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites, et kohtuotsuse motiveerimise nõue tähendab muuhulgas seda, et kohtu seisukoha kujunemine peab olema lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-21-10; 3-1-1-75-11). 19.detsembri 2011.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-92-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium veelkordselt selgitanud, et kohtuotsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, ka arvestanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium andis lahendis nr 3-1-1-63-14 uued seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav
Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (
lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 2 mõttes.
lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad
Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (
Eeltoodust ei saa aga järeldada, nagu oleks ringkonnakohus, sedastades maakohtu otsuses
lg 1 p-st 7 hõlmamata põhistamiskohustuse rikkumise, alati õigustatud ja kohustatud maakohtu vea ise parandama (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
nõuetele ning praeguses asjas rikkus maakohus
Käesoleval juhul ei saa rääkida kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või –veenvusest, millised minetused oleksid Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-14-14 p 699-700 toodud seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
3 Maakohtu otsuses on piirdutud vaid tõendite loetlemisega nende sisu refereerides (kd 12 lk 138-151) ning kohtuotsuses puudub tõendite analüüs täielikult, kuna põhjendused puuduvad terviklikult, siis on tegemist kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikuma rikkumisega. Maakohtu otsuse põhiosa moodustab kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite ja kohtuistungi protokolli refereeringud, seostamata ütlusi ja esitatud tõendeid konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega. Tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena
lg 1 p 7 mõttes, ning et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Selline lahend on aga võimalik üksnes olukorras, kus maakohtu otsuses on põhjendused olemas ning ei tuvastata kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, 3-1-1-27-08; 3-1-1-22-08; 3-1-1-59-07).
lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohtu otsustus asitõendina ära võetud eseme või muu kriminaalmenetluses ära võetud objekti edasise saatuse kohta peab põhinema konkreetsel seaduslikul alusel ja olema õiguslikult ning faktiliselt põhistatud. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-51-13. Maakohtu otsuse põhiosas puuduvad igasugused põhjendused, mille alusel kohus otsustas resolutiivosas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud asjade suhtes rakendatavate meetmete üle, mis taas moodustab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise
Samuti puuduvad igasugused põhjendused kriminaalmenetluse kulude kohta, mis tuleb lahendada
Maakohus ei ole üldse vaaginud valitud kaitsjale menetluses makstud tasu põhjendatuse küsimust, vaid on lihtsalt nentinud, et kaitsja esitas taotluse hüvitamiseks ja seda tuleb teha. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et maakohtu vead otsuse tegemisel on nii ulatuslikud, mis ei anna alust rääkida kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest
lg 2 mõttes, vaid maakohtu otsuses on tegemist põhjenduse puudumisega
5. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonis toodule, et maakohus ei järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet, mistõttu on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust
4 5.1 Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust
lg 1 p 8 tähenduses, kuna kohtuotsuse resolutiivosa on kooskõlas otsuse põhisosaga. Kolleegium kordab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-13-07; 3-1-1-15-13), et kohtuotsuse legitiimsuse tagamiseks peab see olema vastuoludeta ja üheselt mõistetav. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 8 järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus (vt kriminaalkolleegiumi
Kolleegium leidis p 4.2, et antud asjas on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena kas
Seega sisuliselt kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei ole järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet, kuid arvestades rikkumise ulatust, on tegemist
lg 1 p 7 rikkumisega, mitte
6. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonis toodule kas maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust
lg 1 p 12 mõttes, kui taandas prokuröri menetlusest ja andis süüdistuse olulisema tunnistaja ristküsitluse esmasküsitluse läbiviimise õiguse kaitsjale. 6.1 Kolleegium tuvastas p 4.1 kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise
lg 1 p 1 mõttes.
lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi on seadusandja hinnanud sedavõrd kaalukateks minetusteks, mille tuvastamise korral ei saa kohtuliku arutamise tulemina kujunenud kohtulahendit ühelgi juhul pidada sisuliselt õigeks ega ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega kooskõlas olevaks (vt RKKK 3-1-1-7314). Jõudnud kohtuliku arutamise tulemina järeldusele, et maakohtu menetluses on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust
lg 1 tähenduses (absoluutne ehk n-ö kataloogisisene menetlusõiguse rikkumine), tuleb ringkonnakohtul § 341 lg-st 1 juhindudes maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama, kuna tegemist on juba seadusandja poolt niivõrd kaalukateks kohtuliku arutamise üldprintsiipide minetusteks loetud rikkumistega, et taolise kohtuliku arutamise pinnalt kujunenud kohtulahendit ei saa ühelgi juhul sisuliselt õigeks lugeda. Kõnealuste rikkumiste esinedes ei saa maakohtus toimunud kohtulikku arutamist pidada ausa ja õiglase kohtumenetluse nõuetele vastavaks ning seetõttu ei saa rääkida ka eelneva menetluse kohtulahendit legitimeerivast toimest (vt RKKK 3-1-1-37-11). Ebaseaduslik kohtuistungil kohtukoosseis arutas põhiistungil ja lahendas 01.10.2015 toimunud kaitsja taotlust prokuröri taandamiseks ning taandas 05.10.2015 5 kohtumäärusega ringkonnaprokuröri (kd 1 lk 104-106, 108-109). Olukorras, mil taandamismääruse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, on sisuliselt õigustühine põhjusel, et on tehtud kohtuniku pädevuse väliselt. 6.2 Kolleegiumi hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et kohtunik Kunman lahendades ainuisikuliselt esitatud kohtuniku taandamistaotluse (kd 1 lk 133-134, 135-135 pöördel), olukorras kus kriminaalasjas pidanuks osalema kaks rahvakohtuniku ja ka taandamistaotlus tulnuks lahendada rahvakohtunike poolt
lg 5 sätestatud korras, ei ole kriminaalasja kogu järgnev kohtumenetlus olnud tervikuna aus ja õiglane. Kolleegiumi arvates ei saa vähetähtsaks pidada taolist kohtuniku tegevust, kuivõrd see seab kahtluse alla kohtuniku poolt edaspidi tehtavate menetluslike otsustuste mõju (süüdistuse olulisema tunnistaja määramine esmasküsitlejaks kaitsja jne) ja kogu edasisele kohtulikule arutamisele tervikuna kriminaalasjas. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kokkuvõtvalt rikkunud kriminaalmenetlusõigust
lg 1 p 1, 7, 12 järgi, millist rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning tulenevalt
lg-st 1, 2, 3 tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukooseisus. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 2 p 2; § 338 p 3; § 339 lg 1 p 1, 7, 12; § 341 lg 1, 2, 3; § 3431 lg 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.aprilli 2016 aasta otsuse tervikuna ja saadab
lg 2 ettenähtud kriminaalasja materjalid maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastatakse kohtutoimik Põhja Ringkonnaprokuratuurile. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.