← Eesti

2-19-2540/9

Obsah (7)§ 174§ 468§ 142§ 407§ 444§ 173§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-2540 T

§ 174lg 2 ja § 177 lg 2.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 2 tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohus võttis 19.03.2019 kohtumäärusega OMEGA INVEST OÜ hagi J N vastu põhivõla 9381,32 euro, viivise 4307,34 euro ja kahju 100 euro saamiseks menetlusse. Kostjal tuli hagile esitada vastus 20 päeva jooksul menetlusse võtmise määruse kättesaamisest. Kostja sai kohtumääruse kätte 19.03.2019 ja esitas 30.03.2019 kohtule taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 19.04.2019. Kohus rahuldas kostja taotluse ja pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 19.04.2019. Kostja esitas 19.04.2019 kohtule korduva taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 24.04.2019. Kohus küsis hageja seisukohta nimetatud taotlusele. Hageja esitas 22.04.2019 seisukoha, millega palub jätta kostja korduv taotlus rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 64 lg 1 järgi kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Hageja teist korda vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks nõusolekut ei ole andnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja korduva taotluse hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kostjal on vastuse esitamiseks olnud võimalus alates 19.03.2019, mis on piisavalt pikk aeg hagile vastuse esitamiseks.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu poolt antud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3 Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162

lg 1 järgi kostja kanda.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Antud juhul leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Hageja on küll 18.02.2019 esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, kuid pärast seda on hageja esindaja teinud käesolevas menetluses veel toiminguid. Seega on eeldatavalt tekkinud nimetatud toimingute pealt hagejale täiendavaid kulusid. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule lõplikku menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, takistab eelmärgitu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist käesolevas kohtuotsuses. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist kooskõlas

§ 174lg 2 ja § 177 lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.