Obsah (17)

§ 143§ 145§ 163§ 146§ 168§ 22§ 171§ 172§ 165§ 65§ 162§ 23§ 66§ 170§ 158§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Hannes Olev 9. mai 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13655 Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja

§ 143

lg 1 ja 2 ja juhindudes

§ 145lg 1 esitas kohtule kinnitamiseks B Š’i jaotusettepaneku.

Teade jaotusettepanekuga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.03.2019. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 29.03.2019 kohtumäärusega.

§ 163

lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt

§ 163lõikele 2.

Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.04.

1. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta:
2. Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha Pankrotivara hulka on laekunud korteriomandi müügist 119 162,68 eurot (sellest 100 000 eurot otse pandipidaja arvele ja 19 162,68 eurot võlgniku arvele), OÜ xxx osa müügist 5970 eurot ning AS-lt Swedbank deposiidi netointressilt 0,64 eurot. Kokku oli pankrotivara suurus 125 133,32 eurot.
3. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed

§ 146

alusel enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:

1. a)vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;
2. b)võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis;
3. c)massikohustused;
4. d)pankrotimenetluse kulud B Š’i pankrotimenetluses ei ole tehtud vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid 2 väljamakseid ja võlgnikule ja tema ülalpeetavale elatise makseid. Pankrotimenetluses on tehtud väljamakse ajutisele haldurile tasu summas 972 eurot, notar R E abielu vara lepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe tõestamise eest summas 44,88 eurot ning ASle Swedbank pangakonto teenustasud summas 5,54 eurot. Raha hoitakse B Š arvel nr xxx AS-s Swedbank. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on tehtud kokku massikohustusi summas 50,02 eurot ja pankrotimenetluse kulusid summas 972 eurot (ajutise halduri tasu, mis on kohtumäärusega välja mõistetud). 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel on tehtud väljamaksed I järgu nõuete osas: Danske Bank A/S Eesti filiaal, 100 000 eurot. Jaotise alusel on tehtud väljamaksed II järgu nõuete osas kokku summas 9544,36 eurot: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskus) 247,60 eurot; Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliamet) 9261,85 eurot; xxx OÜ 2,38 eurot; Kohtutäitur Katrin Vellet 0,36 eurot; Kohtutäitur Kristiina Feinman 0,07 eurot; Kohtutäitur Marek Laanemets 22,69 eurot; Kohtutäitur Risto Sepp 0,05 eurot; xxxOÜ 6,34 eurot; OÜ xxx 2,05 eurot; Kohtutäitur Kaire Põlts 0,97 eurot. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse kuulus xxx, pindala 5601 m² ja reaalosa eluruum nr. xxx (eluruum), xxx mitteeluruum nr. xxx (parklakoht), xxx, mitteeluruum nr. xxx (panipaik). 10.12.2018.a müüsid ühisomanikud kinnistud hinnaga 135 000 eurot. Perekonnaseaduse § 37 lg 3 alusel jagatakse ühisvara võrdsetes osades. Perekonnaseaduse § 38 alusel täidetakse eelkõige ühisvaral lasuvad kohustused. Peale pandipidaja Danske Bank A/S Eesti filiaali nõude rahuldamist laekus korteriomandite müügist pankrotivara hulka 19 162,68 eurot. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Liiklusregistri andmetele oli võlgniku nimele vanas liiklusregistri andmebaasis registreeritud sõidukid reg. numbritega xxx ja xxx ja võlgniku abikaasale kuulusid 2007. aasta xxx ja 2000. aasta xxx. Sõidukeid xxx ja xxx käesoleval hetkel registris ei ole. Liikluskindlustus Fondi andmetel sõidukitel kehtivaid liikluskindlustuslepinguid ei ole. Sõidukid 2007.aasta xxx ja 2000.aasta xxx, mis olid registreeritud võlgniku abikaasa nimele, on sõidukõlbmatud ja seega väärtusetud. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur täitis igapäevaseid seadusest tulenevaid kohustusi eesmärgiga viia läbi seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Haldur tegeles nõuete kontrolliga, võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamise ja läbiviimisega. Samuti koostas jaotusettepaneku ja käesoleva lõpparuande. Pankrotivara müük oli problemaatiline, kuna korteriomand oli abikaasade ühisvara ning võlgniku vara saanuks müüa koos teise ühisomanikuga. Müügi ettevalmistamiseks pidas pankrotihaldur mitmel korral pandipidaja, võlgniku ja tema abikaasaga läbirääkimisi. Võlgniku abikaasa huvi oli mitte müüa vara avalikul enampakkumisel, kuna sellisel juhul oleks tema kulud olnud suuremad. Võlgniku abikaasa esitas kohtusse panga vastu hagi, kuna pank oli võlgniku abikaasa arvates laenulepingu ebaseaduslikult üles öelnud. Lepingu ülesütlemine on eeldus vara sundtäitmisele 3 esitamiseks. Harju Maakohus tsiviilasjas 2-18-4462 kinnitas kompromissi, mille osapooleks oli ka pankrotihaldur ja millega pandipidaja ja pankrotihaldur andsid võlgniku abikaasale õigus müüa korteriomand ilma enampakkumiseta. Lõpuks, kuigi kokkulepitust hiljem suutsid võlgnik ja abikaasa leida ostja, kes pakkus korteriomandi hinnaks 135 000 eurot. Kokkuleppel kanti hüpoteegipidaja kohustus 100 000 eurot otse panga arvele ja ülejäänud raha jagati selliselt, et pankrotivara hulka kanti 19 162,68 eurot. Pankrotihaldur sõlmis võlgniku abikaasaga ühisvara jagamise lepingu, millega jäi osaühingu xxx 2500 eurose nimiväärtusega osa pankrotivara hulka. Pankrotihaldur korraldas osa müügiks 8.02.2019 avaliku enampakkumise alghinnaga 11 940 eurot, mis nurjus. Teine avalik enampakkumine toimus 14.02.2019 alghinnaga 5970 eurot (1/2 algsest alghinnast) kus tegi ostupakkumise OÜ xxx juhatuse liige M Ša (võlgniku õde) ja pankrotihaldur müüs 2500 eurose osa 5970 euroga M Šale. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Saamata jäänud nõude osa (€) Eesti Vabariik (RTK) 168 135,77 Eesti Vabariik (EMTA) 6 289 349,60 xxx OÜ 1617,65 Kohtutäitur Katrin Vellet 243,77 Kohtutäitur Kristiina Feinman 45,23 Kohtutäitur Marek Laanemets 15 406,46 Kohtutäitur Risto Sepp 37,71 xxx OÜ 4307,03 OÜ xxx 1397,95 Kohtutäitur Kaire Põlts 659,77

§ 168

järgi on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata.

1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur pole pankrotimenetluse käigus ühtegi hagi esitanud ning ei kavatse seda teha ka edaspidi.
2. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud ning ajutise halduri kulud puuduvad.
3. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Halduri hinnangul ning võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks juhtimisvead OÜ xxx juhtimisel. Nimelt viis maksuhaldur 04.12.2006.a läbi osaühingu revisjoni, mille tulemusel tehti maksuotsus ja määrati osaühingule täiendavad käibemaks 91 363 161 eesti krooni ja tulumaks summas 7 435 623 eesti krooni. 15.04.2009.a vastutusotsusega kohustati võlgnikku tasuma OÜ xxx maksuvõla summas 98 551 854 eesti krooni. Võlgnik ei vaidlustanud vastutusotsust. Maksu-ja Tolliamet esitas pankrotiavalduse. Eeltoodust tulenevalt leiab haldur, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

11. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine 4 B Š esitas enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku kohustusest vabastamise avalduse.

§ 171

lg 1 lause 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Haldurile teadaolevalt puuduvad käesolevas juhul

§ 172

lõikes 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur on eelnevalt võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Üldkoosolek ei ole käesolevas asjas teinud ettepanekut usaldusisiku kandidaadi osas.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Halduri hinnangul suudab B Š ise enda usaldusisiku kohustusi täita. 12. Pankrotimenetluse lõpetamine ja halduri vabastamine

§ 165

lg 3 alusel pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur kinnitab, et

§ 165

lg 4 sätestatud halduri vabastamata jätmise alused puuduvad ja haldur palub ennast koos lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamisega vabastada. 13. Pankrotihalduri tasu

§ 65lõige 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65lg 1 alusel on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Käesolevas pankrotimenetluses on haldur teinud kõik toimingud pankrotimenetluse lõpetamiseks, kuid selle tagajärjel pankrotivara pole suurenenud.

§ 65

lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.

§ 65

¹ lg 1 järgi on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 125 133,32 eurot 12 140,28 eurot (halduri tasu alammäär 7861 eurot, millele lisandub 4279,28 eurot ehk 7% pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt (125 133,32 – 64001 = 61 132,54 x 7% = 4279,28).

§ 65

lg 1¹ alusel lisatakse halduri tasule käibemaks, kui halduri tasu makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohuslane. Haldur palub halduri tasu mõista OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn, mis on käibemaksukohuslane (EE101482213). Käibemaks 5 12 140,28 eurolt on 2428,06 eurot. Kokku halduri tasu koos käibemaksuga 14 568,33 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Indrek Naur esitas kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. B Š (pankrotis) pankrotimenetluses haldur kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks avaldusi esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldaja huve.

Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Naur tuleb vabastada tema kohustustest B Š´i (pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 65kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt

§ 65

lg 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lg 1-3 alusel.

§ 65

lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, 6 määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

§ 65

¹ lg 1 järgi on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 125 133,32 eurot 12 140,28 eurot (halduri tasu alammäär 7861 eurot, millele lisandub 4279,28 eurot ehk 7% pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt (125 133,32 – 64001 = 61 132,54 x 7% = 4279,28).

§ 65

lg 1¹ alusel lisatakse halduri tasule käibemaks, kui halduri tasu makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohuslane. Haldur palub halduri tasu mõista OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn, mis on käibemaksukohuslane (EE101482213). Käibemaks 12 140,28 eurolt on 2428,06 eurot. Kokku halduri tasu koos käibemaksuga 14 568,33 eurot. Pankrotihaldur on palub enda tasuks määrata 12 140,28 eurot, millele lisandub käibemaks 2428,06 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud ulatuses kinnitamine ei riku võlausaldaja ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arveldusarvele, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65

lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et halduri tasu on põhjendatud ja kuulub taotletud ulatuses väljamõistmisele võlgnikult.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohtukulud ning ajutise halduri kulud puuduvad. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 7 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. B Š (pankrotis) esitas 30.01.2018 Harju Maakohtule avalduse algatada tema kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Üldkoosolek ei ole käesolevas asjas teinud ettepanekut usaldusisiku kandidaadi osas. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas

§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et B Š´i usaldusisik tuleb jätta määramata ja võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab B Š´ile (pankrotis), et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 8