KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere KohtuJst Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15651 Tsiviilasi J Pe hagi A P

§ 424lg 1).

Tsiviilasi on eelmenetluse faasis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (

§ 423lg 1 p 2).

Kuna hageja võttis hagi tagasi, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama nõudega sama kostja vastu uuesti kohtusse (

§ 426lg 1).

Kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse (

§ 386lg 4 ls 1).

Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata ja lõpetab menetluse, tühistab kohus hagi tagamise abinõu. Kohus määrab hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtumääruse jõustumisega. Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1). Hageja k

Ab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (

§ 168lg 1).

Hageja ei pea kandma kostja menetluskulusid, kui ta võttis hagi tagasi põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist (

§ 168lg 4). Kostja k

Ab hageja menetluskulud, kui hageja võttis hagi tagasi põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist (

§ 168lg 5).

Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

Kostja algatas hageja vastu täitemenetluse elatise võlgnevuses summas 1 260 eurot. Pärast hagi esitamist vähendas kostja täitemenetluses nõude summat enam kui neli korda ehk ulatuses, milles hageja nõude vaidlustas. Nõude vähendamist täitemenetluses saab pidada nõude rahuldamiseks. Kuna kostja 2 on alaealine, siis peab kohus hageja menetluskulude jätmist kostja 2 kanda ebaõiglaseks. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jättis kostja 1 menetluskulud hageja kanda ning hageja ja kostja 2 menetluskulud kummagi poole enda kanda, siis määrab kohus kindlaks üksnes kostja 1 menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 174lg 1 ls 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1 ls 2).

Kostjad esitasid ühise menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostjad kandsid õigusabikulusid summas 360 eurot, mis koosnes Jidilisest konsultatsioonist (15 min), kostja vastuse koostamisest

(2h),

märtsi 2019 seisukoha koostamisest ning
märtsi 2019 seisukoha koostamisest (kokku 45 min). Kohus eeldab, et kostjate kulud õigusabitoimingutes olid võrdsed. Seega saab kostja 1 menetluskuluks pidada pool Jidilisest konsultatsioonist ja pool kostja vastuse koostamisest ehk 1h 7 minutit, pärast seda jäeti hagi kostja 1 suhtes läbi vaatamata, mistõttu ei saanud temale täiendavaid kulusid tekkida. Kohus peab neid kulusid põhjendatuks ja vajalikuks. 2

(3)Kostjatele osutati õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et eeltoodu ületab turu keskmist tasu ning kohtupraktikas mõistlikuks peetavat tunnitasu arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust. Tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, mis põhjendaks Jstist esindaja keskmisest kõrgemat tunnitasu määra. Kohus peab põhjendatuks tunnitasu määra 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja 1 menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 107,20 eurot (1h 7 min x 80 eurot x 20%) ning hagejalt tuleb kostja 1 kasuks välja mõista menetluskulud summas 107,20 eurot. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 ls 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-18-15651/15