1-15-3555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-3555 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla ja Orv

§ 294lg 2 p 1) järgi, GG süüdistuses Kar

S § 297 lg 2 p 1 (alates 01.01.

§ 298lg 2 p 1) järgi, OÜ Y süüdistuses Kar

S § 297 lg 3 (alates 01.01.

§ 298lg 3) järgi ning XX süüdistuses Kar

S § 298 lg 1 järgi üldmenetluses. 18.12.2015 Harju Maakohtu määrusega lõpetas kohus KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse GG ja OÜ Y suhtes ning eraldas menetlusest kriminaalasja BB süüdistuses.

1. Harju Maakohtu 27.04.2016 otsusega mõisteti XX KarS § 298 lg 2 p 1 järgi õigeks.
2. Prokurör esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni.
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.09.2016 määrusega Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
4. XX kaitsja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus jättis 05.12.2016 määrusega kaebuse menetlusse võtmata.
5. Riigikohtust kriminaalasja uueks arutamiseks saadetud süüdistusakti sai Harju Maakohus 08.12.
6. 30.12.2016 esitas Põhja Ringkonnaprokuratuur kohtule muudetud süüdistusakti XX süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses. XX süüdistatakse KarS § 298 lg 2 p1 järgi selles, et andis aastatel 2010-2012 korduvalt BB-le altkäemaksu. BB, kes töötas Keskkonnainspektsioonis keskkonnakaitse vaneminspektorina, oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes. Oma ametiseisundist tulenevalt omas BB Jäätmearuandluse infosüsteemi (JATS) teavet isikute äritegevuse kohta, mis on vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-st 17 tunnistatud asutusesiseseks ning mida BB oli tulenevalt AvTS § 38 lg-st 3 ja ametijuhendist kohustatud hoidma saladuses. Süüdistuse kohaselt võimaldas BB AS-le K FIE-na keskkonnaalast teenust osutanud TT-l tutvuda jäätmearuandluse infosüsteemist JATS jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuannetega. TT tegutses jäätmearuannetega tutvumisel kooskõlastatult AS-s K töötanud VV-ga. VV tegutses jäätmearuannete andmete tutvumiseks nõusoleku andmisel omakorda kooskõlastatult AS-s K töötanud ja hiljem juhatuse liikme kohale asunud XX-ga. TT süstematiseeris jäätmearuannetest saadud andmed ja edastas need XX-le. Samuti edastas TT VV kaudu XX-le BB soovi saada jäätmearuannete andmete edastamise eest vastutasu. XX teadmisel ja nõusolekul broneeris AS K BB-le vastutasuna jäätmearuannete tutvustamise eest spaapaketid AS-s H ja tasus nende eest vastavalt AS K vahendite arvelt.
7. Harju Maakohtu 06.04.2017 istungil esitas XX kaitsja Vahur Kivistik kohtule taotluse lõpetada XX suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel. 2 1-15-3555 7.
8. Kaitsja leidis, et riigi tegevusetuse või viivitamise tulemusel on rikutud mõistliku menetlusaja põhimõtet. Kaitsja ei pidanud umbes 4,5-aastast menetlust põhjendatuks. Ühtlasi pidas ta oluliseks, et ringkonnakohtu 19.09.2016 määrusest tulenevalt on maakohtu vea tõttu alustatud kohtumenetlust algusest. Kaitsja märkis, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on ebamõistlikuks lugenud kriminaalmenetlusi, mille kestus ületab erinevatel põhjustel 3-5 aastat. Eesti kohtute hinnangud on selles osas olnud erinevad. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on siiski teada, milliseid asjaolusid tuleb mõistliku menetlusaja hindamisel arvestada. Kaitsja hinnangul ei ole XX kriminaalasi keerukas ega mahukas. Samuti pole menetlus veninud XX tegevuse tõttu ja ta on menetlusele igakülgselt kaasa aidanud. Menetluse kestuse on tinginud prokuratuuri tegevus ja maakohtu tehtud viga, mille tõttu tuleb kriminaalasja uuesti arutada. Ühtlasi tuleb kriminaalmenetluse aja mõistlikkuse hindamisel arvestada seda, mis on isiku jaoks kaalul. Praegusel juhul on XX kriminaalmenetluse tõttu jäänud ilma töökohast, tema perekond on purunenud ning uue töö saamine on olnud takistatud. Kaitsja hinnangul pole XX teistkordne kriminaalmenetluse läbimine õiglane ning ta leidis, et menetlus tuleks lõpetada. 7.
9. Prokurör vaidles taotlusele vastu, pidades seda põhjendamatuks. Prokuröri hinnangul on XX kriminaalmenetluse asjaolud sellised, mis ei tingi menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Prokurör viitas Riigikohtu 05.12.2016 otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-79-16, mille asjaolud on sarnased XX kriminaalasjaga. Prokurör leidis, et kui kohus pole veel põhjalikult uurinud kõiki materjale, pole võimalik hinnata, kas mõistlik menetlusaeg on ületatud või mitte. Lisaks tuleb arvestada, et menetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel on viimane meede, millega mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida ning selle heastamine on võimalik ka karistuse kergendamisega või vähendamisega.
10. Kohtu nõudmisel esitas prokuratuur 11.04.2017 Harju Maakohtule XX kriminaalasjas tehtud menetlustoimingute nimekirja. Menetluse lühikirjelduses selgitab prokuratuur, et menetluse algstaadiumis viidi läbi mitmeid uurimistoiminguid, mille eesmärgiks oli koguda tõendeid BB poolse pistise ja altkäemaksu võtmise kohta. Selleks, et saada vähemalt üks otsene tõend, et BB võtab ametialaste ülesannete täitmise eest vastu varalisi hüvesid, tehti hulgaliselt jälitustoiminguid, mille kogumaht oli veidi üle kuue kuu. Kohtueelses menetluses tehti kokku veidi alla 300 menetlustoimingu, millest mitmeteks kulus palju aega (eelkõige elektrooniliste andmekandjate vaatlus). BB-le esitati kahtlustus kaheksas pistise võtmise episoodis, millest üks oli jätkuva iseloomuga. Kuna pistise ja altkäemaksu võtmine on vähemalt kahepoolne tegu, oli kahtlustatavaid palju. Menetlus lõpetati vaid ühe kahtlustatava suhtes. Kui kriminaaltoimik jõudis prokuratuuri, oli kriminaalasjas 24 kahtlustatavat. Seejuures koosnes BB kahtlus 10 episoodist. 3 1-15-3555 Kaitsjatele 2014 märtsis-aprillis väljaantud kriminaaltoimiku koopia koosnes 14 skaneeritud ja ühele CD-le salvestatud pabertoimikust ning veel 25 CD- ja DVD-plaadist. Selliseid komplekte valmistati
11. Põhja Ringkonnaprokuratuuris toimunud menetluse kestel lõpetati kriminaalmenetlus või kohaldati nende suhtes erinevaid üldmenetluse alternatiive kõikide kahtlustatavate suhtes peale GG, OÜ Y, XX ja BB. Nimetatud isikute kohta koostati süüdistusakt, mille maht oli 150 lehekülge ja selles oli loetletud 377 tõendit. Kriminaaltoimiku kohtusse saatmise ajaks oli selle maht kasvanud 14 köitelt 18-le. Kohtumenetlus maakohtus ei kulgenud plaanipäraselt BB tervisliku seisundi ja prokuröri taandamise taotluse tõttu. Alles 2015 detsembris ilmutasid GG, OÜ Y ja BB huvi üldmenetluse võimalike alternatiivide vastu. Maakohtu lõpetas 18.12.2015 määrusega GG ja OÜ Y suhtes kriminaalmenetluse. BB kriminaalasja maakohus eraldas. Käimasolevas kriminaalasjas jäi ainsaks süüdistatavaks XX. Prokurör leidis, et BB kriminaalasi, mille osa on ka XX suhtes menetletav kriminaalasi, on olnud keskmisest mahukam. XX episoodi eraldamine BB teistest kuriteoepisoodidest ei olnud võimalik enne 18.12.
12. Kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses pole esinenud märkimisväärseid viivitusi ega põhjendamatuid seisakuid. Menetluse kestus tervikuna ei olnud sedavõrd pikk, et saaks rääkida mõistliku menetlusaja ületamisest. Prokuratuur nendib, et menetlus võis küll põhjustada XX-le emotsionaalseid üleelamisi, kuid ühtegi riigipoolset piirangut (nt tõkendit) talle kohaldatud pole. Samuti on prokuratuuri hinnangul asja õige lahendamise vastu jätkuvalt terav avalik huvi, kuna XX-le on esitatud süüdistus raskes aususe kohustuse vastases kuriteos.
13. Harju Maakohtu 15.05.2017 istungil esitas XX kaitsja kohtule oma seisukoha prokuratuuri menetlustoimingute ülevaate kohta. Kaitsja hinnangul viidi kohtueelse menetluse lõppstaadium läbi väga suurte viivitustega. Selles oli pikki perioode, kus sisulist ega intensiivset menetlust ei toimunud. Sisuliselt oli kohtueelne uurimine lõpule viidud kohtueelse menetluse kokkuvõte koostamisega. Pärast kohtueelse menetluse kokkuvõtet võib prokuratuur teha veel üksikuid toiminguid, kuid süüdistuakti kohtusse saatmine alles 1 aasta ja 7 kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu ei ole põhjendatud. Kaitsja leidis ka, et kuna XX kriminaalasi on uuel arutamisel maakohtus, on põhjendamatu ka 2 aastat kohtumenetlust. Seega on ilmselge 3.aastane põhjendamatu viivitus. Kaitsja hinnangul on pärast 5 aasta möödumist kriminaalmenetluse algusest oluliselt vähenenud ka avalik menetlushuvi. XX pole olnud avaliku elu tegelane, kõrge riigiametnik vms. Kaitsja ei nõustunud prokuröriga, et kriminaalmenetlus pole XX oluliselt koormanud. Tema suhtes pole küll tõkendeid kohaldatud, kuid tema elukorraldus on viimase 5 aasta jooksul segi pööratud, ta on ilma jäänud oma töökohast, on kriminaalmenetluse tõttu edutult töökohtadele kandideerinud ja on pikka aega olnud ebakindlas olukorras.
14. 16.05.2017 kell 15.24, s.t pärast maakohtu istungi lõppu esitas XX kaitsja Vahur Kivistik kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. 4 1-15-3555
15. Harju Maakohus lõpetas 17.05.2017 määrusega XX suhtes kriminaalmenetluse seoses menetluse mõistliku tähtaja möödumisega. 11.
16. Määruse koostamise ajaks on kriminaalmenetlus XX suhtes kestnud 4 aastat ja 5 kuud: XX kuulati kahtlustatavana üle 17.12.2012 ja samal kuupäeval toimus ka XX töökohas läbiotsimine. 11.
17. Kriminaalasi on juba ühe korra esimese astme kohtu menetluse läbinud ning see saadeti ringkonnakohtu määrusega uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuna kaitsja esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse, jõudis kriminaalasi maakohtusse tagasi alles 30.12.2016, kui Riigikohus XX kaitsja kaebust menetlusse ei võtnud. Seega ei ole kriminaalasi jõudnud isegi kohtuliku uurimiseni. 11.
18. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel tugines maakohus EIK väljakujunenud praktikale, mille kohaselt tuleb lähtuda järgnevatest kriteeriumitest: kohtuasja keerukus, kaebaja käitumine, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Maakohus leidis, et kriminaalasi ei ole oma juriidiliselt sisult keeruline. Prokuröri sõnul oli kriminaalasjas esialgu 24 kahtlustatavat, kuid 29.04.2015 süüdistusakt koostati nelja süüdistatava kohta. Süüdistusakti maht oli 150 lehekülge ja kriminaalasjas oli 18 kriminaaltoimiku köidet. EIK oma 03.04.20118 kohtuotsuses Golovkin vs Venemaa selgitanud, et kriminaalasja mahukus ei anna põhjust menetleda kriminaalasja kauem. Seda, et menetluse pikkus ei ole tingitud selle mahukusest, näitab maakohtu hinnangul asjaolu, et uurimisasutus edastas materjalid prokuratuuri 1 aasta ja 7 kuud pärast menetluse alustamist. Menetlusse jäänud XX kriminaalasi hõlmab 30-leheküljelist süüdistust ja selles on vaja üle kuulata 10 tunnistajat. Menetletavaid kuriteoepisoode on kolm, kuid need on sisult analoogilised ja tõenduslikult omavahel tihedalt seotud. Seega pole menetletav kriminaalasi enam mahukas. Nagu prokuratuurilgi, ei olnud maakohtul etteheiteid XX käitumisele. Süüdistatav pole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud ning tema käitumise tõttu pole kohtuistungeid edasi lükatud või ära jäetud. Maakohtu hinnangul on kriminaalasja põhjendamatult venitatud sellega, et ebamõistlikult pika aja jooksul pole tehtud menetlustoiminguid. Prokuröri esitatud dokumendi kohaselt oli esimene viivitus XX kahtlustatavana ülekuulamisest 17.12.2012 kuni kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamiseni 27.09.
19. Nimelt leidis maakohus, et sellel perioodil on uurimisasutuste poolt tehtud menetlustoiminguid aktiivselt, kuid suurem osa nendest pole seotud XX-ga ega temale esitatud süüdistusega. Samuti ei õigusta menetluse pikkust toimiku prokuratuuri laekumisest kuni süüdistuse kohtusse saatmiseni 29.04.2015 tehtud menetlustoimingud. Sellel perioodil, s.o 1 aasta ja 7 kuu jooksul tehtud menetlustoimingud ei ole olemuslikult ajamahukad ning selles on ajavahemikke, mil pole tehtud ühtegi menetlustoimingut. 5 1-15-3555 Kohus leidis, et kokku on menetlus prokuratuuris veninud üle 11 kuu ja pikim periood, mille vältel pole menetlustoiminguid tehtud, on 5 kuud. Kohus ei näinud objektiivseid takistusi uurimise kiiremaks lõpule viimiseks ning pidas eeluurimisele kulunud aega ebamõistlikult pikaks. Seetõttu ületas maakohtu hinnangul kriminaalasja menetlus mõistlikku menetlusaja piiri. Ühtlasi leidis maakohus, et kuna kriminaalasja praegune arutamine maakohtus on erinevatel põhjustel edasi lükkunud, saabumas on puhkuste periood ja asja arutamine jätkuks septembris, jõutaks esimese astme kohtuotsuseni 2017 sügisel. Samas ei saa tähelepanuta jätta apellatsiooniõigust, mistõttu asja lõpliku lahendamise aega ei ole võimalik prognoosida ning kriminaalasja menetlus venib ebamõistlikult pikaks. Ka süüdistatava ebakindel olukord on maakohtu hinnangul kestnud ebamõistlikult kaua. XX õiguste riive on väga lai, kuivõrd menetluse venimisega kaasnev ebakindlus puudutab kriminaalmenetluse eset tervikuna, sh küsimust tema süüditunnistamisest ja karistamisest. Nõue hinnata, mis on süüdistatava jaoks kaalul, tähendab kontrollimist, kas esineb mingeid asjaolusid, mis tingivad kõrgendatud nõuded menetluse kiirusele. Kuna XX suhtes tõkendeid kohaldatud pole, siis maakohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei ole. Samas leidis kohus, et süüdistataval on õigustatud huvi, et menetlus toimuks võimalikult kiiresti. Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et XX õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud. Kuna maakohtus pole veel kohtulikku uurimist toimunud ja pole alust eeldada, et menetlus jõuaks lõpplahendini lähiajal, siis kriminaalasja edasise menetlemisega see rikkumine süveneb. Maakohtu hinnangul on mõistliku menetlusaja rikkumine selline, mis kaalub üles avaliku huvi menetluse jätkamiseks. Kohus möönis, et avalik menetlushuvi on tulenevalt kuriteo raskusest pigem suur, kuid arvestades, et esimesest kuriteoepisoodist möödub juba 7 aastat, on avalik menetlushuvi aja jooksul vähenenud. Ka pole kuritegude tagajärjel kellelegi kahju tekitatud. 11.
20. Maakohus leidis ka, et mõistliku menetlusaja riivet pole süüdistatavale võimalik korvata muude heastamise meetmetega kui menetluse lõpetamine. Kohus märkis, et seda, kas mõistliku menetlusaja rikkumist on võimalik kompenseerida karistuse kergendamise või rahalise hüvitisega, saab hinnata vaid abstraktselt. XX-le inkrimineeritavate kuritegude tehiolude ja süüdistatava isikut iseloomustavate andmete põhjal ei saaks maakohtu hinnangul mõistetav karistus olla väga raske, kuna tegemist on varasemalt karistamata isikuga. Kohtu hinnangul pole võimalik hinnata seda, milline võiks kergendatud karistus olla või kui suureks kujuneks võimalik hüvitis. Maakohus asus seisukohale, et kumbki nimetatud meetmetest ei ole mõistliku menetlusaja rikkumise hüvitamiseks kohane meede. 11.
21. Kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks jättis Harju Maakohus läbi vaatamata. Kohus leidis, et taotlus esitati hilinenult. Kohus lõpetas 15.05.2017 kohtuistungi kell 10.35, XX kaitsja V. Kivistik esitas taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks alles 16.05.2017 kell 15.24 ehk pärast kohtuistungit ja enne kohtumääruse teatvaks tegemist. Istungil taotlust menetluskulude hüvitamiseks kaitsja ei esitanud. Kuivõrd taotlus esitati pärast siirdumist 6 1-15-3555 nõupidamistuppa, tuli need Riigikohtu korduvalt väljendatud praktika kohaselt jätta läbi vaatamata. Määruskaebused
22. Harju Maakohtu 17.05.2017 määrusele esitasid määruskaebuse ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova, kes vaidlustab kriminaalmenetluse lõpetamist ning XX kaitsja V. Kivistik, kes vaidlustab määruses menetluskulude käsitlemata jätmist ja taotleb nende hüvitamist. 12.
23. Prokurör taotleb Harju Maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja arutamise jätkamist samas kohtukoosseisus. Prokurör leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud XX kriminaalasja keerukust, riigivõimu käitumist, menetluskiiruse olulisust süüdistatava vaatevinklist ning avaliku menetlushuvi suurust. Prokuröri hinnangul on maakohus jõudnud valele järeldusele, et XX kriminaalasja menetlemisel on mõistlik aeg ületatud. Samuti ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks pole mõistliku menetlusaja ületamisele võimalik reageerida alternatiivsete meetmetega. 12.1.
24. Esmalt märgib prokurör, et maakohtu määruses on ebatäpsus seoses ajaga, kui menetlust saab lugeda XX suhtes alanuks. Nimelt toimus 14.12.2012 XX töökohas, AS K kontoris läbiotsimine ning läbiotsimise määruse tekstist pidi XX aru saama, et teda on alust kahtlustada kuriteo toimepanemises. Maakohus on määruses ekslikult märkinud, nagu oleks läbiotsimine toimunud 17.12.
25. 12.1.
26. Prokurör ei nõustu maakohtu hinnanguga, et XX kriminaalasi on juriidiliselt lihtne ja menetluse esemeks on sageli esinev kuritegu. XX-le esitatud süüdistus altkäemaksu korduvas andmises ei ole küll karistusõiguse praktikas erakordne, kuid ka mitte igapäevane. Samas ei saa XX süüdistuse juriidilist külge nimetada lihtsaks. Talle on esitatud süüdistus kahe vahendaja kaudu toime pandud kuriteos ja XX enda puutumus altkäemaksu saajaga on vaid kaudne. Otseseid tõendeid kriminaalasjas napib, hoolimata sellest, et ütlusi on andnud nii altkäemaksu vahendanud TT kui saaja BB. Süüdistuse tõenduslikku keerukust suurendab see, et üks altkäemaksu vahendanud isik on surnud. Kõnetakistust põhjustanud haiguse tõttu polnud seda isikut võimalik üle kuulata ka kohtueelses menetluses. Samuti ei ole süüdistusega seonduv valdkond igapäevane ja iseenesest mõistetav, mistõttu vajab kohtuasja menetlemine jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide ja nende rakenduspraktikaga kurssi viimist. EIK väljatöötatud kriteerium „complexity“ hõlmab enamat kui juriidilist ja tõenduslikku külge. Selle kriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas ka kriminaalasja mahtu. Kriminaalasja mahukus iseenesest ei õigusta selle pikemat menetlemist, kuid kõikide teiste muutujate samasuse korral pole 24 kahtlustatavaga kriminaalasja võimalik ära menetleda sama kiiresti kui 4 või 1 kahtlustatavaga. Mida suurem on süüdistatavate arv kohtumenetluses, seda pikem on selle lahendamisele kuluv aeg, sest kõigile menetlusosalistele sobivaid kohtuistungite aegu on keerulisem leida. Samuti on suurem tõenäosus, et kohtuistungeid tuleb menetlusosaliste haigestumise tõttu edasi lükata. Seega mõjutab süüdistatavate arv ja süüdistuse maht otseselt nii kohtuliku uurimise kui ka väljaspool kohut toimuva töö mahtu. Ka kohtueelses menetluses 7 1-15-3555 pikeneb kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpule viimisele kuluv aeg, mida rohkem on asjas kahtlustatavaid ja kuriteoepisoode. XX kriminaalasja menetlusele kulunud aja mõistlikkust ei ole õige eraldada teistest sama kriminaalasja raames lahendamisele kuulunud küsimustest. Riigikohtu otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14 tuleneb, et mitme süüdistatava tegude menetlemisel ühe ja sama kriminaalasja raames tuleb hinnata kriminaalasja keerukust tervikuna. 12.1.
27. Prokuratuur nõustub üldjoontes maakohtu seisukohaga, et süüdistatava käitumine pole menetlust venitanud. Samas juhitakse kaebuses tähelepanu, et XX on kriminaalasja arutamisel kasutanud ära kõiki menetlusõiguslikke abinõusid: soovinud asja lahendamist üldmenetluses ja apellatsiooni arutamist suulises menetluses, tema kaitsja on toetanud prokuröri taandamise taotlust ning vaidlustanud ringkonnakohtu määrust, kuigi sel ei olnud väljavaadet edule. Prokurör rõhutab, et eelnev pole küll XX-le etteheidetav, kuid leiab, et seda tuleb menetluse mõistliku aja hindamisel arvestada. 12.1.
28. Prokurör ei nõustu maakohtu hinnanguga riigivõimu, s.o prokuratuuri käitumisele kriminaalasja lahendamisel. Kohus on menetluskäiku kajastavatesse andmetesse suhtunud pealiskaudselt, pisendanud prokuratuuris tehtud toimingute olulisust ja nende ajalist mahtu ning sellest tulenevalt jõudnud ebaõigele järeldusele. Kriminaalasja prokuratuuri saabumise järgselt see ei „seisnud“. Kriminaalasja menetlemisel tehti toiminguid, mis kohtule esitatud materjalides ei kajastu ning millele on mõistliku menetlusaja hindamisel tähelepanu juhtinud ka Riigikohus. Seejuures toob prokurör välja, et kriminaaltoimiku saabumisel prokuratuuri on prokuröri esmane ülesanne kontrollida sellesse koondatud tõendite asjakohasust, vormistamise korrektsust ja sisulist täielikkust. See töö eeldab mitte üksnes toimiku sõna-sõnalist läbilugemist, vaid ka korreleerivate tõendite omavahelist võrdlemist pisidetailideni. Lisaks tuleb prokuröril lugeda läbi kõik isikulised tõendid ning hinnata, kas kriminaaltoimikus fikseeritud ütlused on tõendamiseks piisavalt üksikasjalikud, kas isikuline tõendiallikas tuleb uuesti üle kuulata ja kas kõik kuriteosündmusega seotud isikud on üle kuulatud. Samuti tuleb prokuröril hinnata, kas kogutud dokumentaalsete tõenditega on kaetud kõik tõendamiseseme asjaolud või on vaja täiendavaid tõendeid. Mitme kahtlustatava puhul tuleb hinnata igaühe kuriteo toimepanemise tõenäosust ning mitme kuriteo toimepanemisel iga tõendatust eraldi tõendite põhiselt läbi analüüsida. Eelnevale on järgnenud kriminaaltoimiku koopiate väljastamine kaitsjatele, mis on materjalide hulka arvestades samuti mahukas töö. Ka Riigikohus on märkinud, et mõistliku menetlusaja ületamise vältimiseks on prokuratuuril kohustus ilmutada kriminaaltoimiku komplekteerimisel ja selle kaitsjatele tutvustamisel suurt hoolikust. Maakohtu viidatud perioodil 20.06.2014-28.07.2017, mil ühtegi menetlustoimingut ei tehtud, oli juhtiva prokuröri suvepuhkus. Perioodi 14.10.2014-17.02.2015 kohta selgitab prokurör, et sellesse ajavahemikku jäi 29.04.2015 kuupäeva kandva süüdistusakti koostamine. Süüdistusakti pikkus oli 150 lehekülge ja tõendite loetelu koosnes 377 tõendiühikust, mistõttu on prokuröri hinnangul selle koostamise aeg põhjendatud. 8 1-15-3555 Prokuratuur ei nõustu ka maakohtu hinnanguga, et kahtlustatavate hulk ei õigusta menetluse pikkust. 15 isiku suhtes kohaldas prokuratuur üldmenetluse alternatiive ning nendega seonduvad kohtumised ja läbirääkimised menetlustoimingutes ei kajastu. Süüdistuse esitamisega üksnes neljale isikule on prokuratuur just kohtuliku arutamise ülekoormamist vältinud ja menetluse pikkust lühendanud. 12.1.
29. Prokuröri hinnangul ei esine ühtegi asjaolu, mis seaks menetluse kiirusele täiendavaid nõudeid: XX suhtes pole kohaldatud tõkendeid ega muid kriminaalmenetlust tagavaid vahendeid. Prokuratuur nendib, et iga inimese jaoks on tema süüdi- või õigeksmõistmise küsimuse lahenemine oluline, kuid selle küsimuse olulisus ei ole XX puhul tavapärasest erinev. 12.1.
30. Prokurör leiab, et maakohus on mõistliku menetlusaja ületamise korvamismeetmete hindamisel teinud kaalutulusvea, mis on tingitud ebaõigetest eeldustest. Kuigi korruptsioonikuritegudes kannatanud puuduvad, tuleb arvestada, et konkurentide ärisaladuse ärakasutamisel on AS K saadud eelisega põhjustanud kahju. Seda kahju on väga raske hinnata, kuid olenemata kahju realiseerumisest on AS K kasu suurendamine olnud üks XX tegevuse eesmärk ning see mõjutab avaliku menetlushuvi määra. Samuti tuleb arvestada, et AS K on Eesti Vabariigi jäätmekäitlusturul üks juhtivatest turuosalistest ning sarnastes kriminaalasjades on ka väiksemad turuosalised pidanud riigieelarvesse tasuma oportuniteedikohustusena suuri rahasummasid. Prokurör leiab, et loobudes XX süüküsimuse lahendamisest, annab maakohus menetlusega seotud isikutele ja avalikkusele laiemalt ebaõige signaali, et süü tunnistamine ja üldmenetluse alternatiivide kasuks otsustamine on sageli valik, mis toob kaasa rangemad järelmid kui üldmenetlus. Prokuröri hinnangul pole maakohus õigesti hinnanud ka XX kriminaalasja lahendamise võimalikku ajalist perspektiivi. Arvestades, et asja esmakordsel lahendamisel kohtus jõudis asi lahendini 7 kuuga, on ka praegu võimalik asja lahenemine vähem kui aasta jooksul. Veel on maakohus jätnud tähelepanuta Riigikohtu praktikast tuleneva nõude arvestada mõistliku menetlusaja ületamise järelmi valimisel kuriteo raskusega. Arvestades, et XX-le on esitatud süüdistus kuriteos, mis näeb karistusena ette üksnes vangistuse, on alusetu järeldada, et XX süüdimõistmise puhul poleks võimalik mõistliku menetlusaja riivet kompenseerida karistuse kergendamisega. Seejuures pole ringkonnakohus XX süüküsimust üldse kaalunud. Samuti on maakohus jätnud arvestamata, et mõistliku menetlusaja ületamisele on võimalik reageerida ka rahalise hüvitisega. Sealjuures on rahalise hüvitise väljamõistmine SKHS § 5 lg 1 p-i 6 ja lg 4 kohaselt võimalik nii isiku õigeks kui süüdi tunnistamisel. 12.1.
31. Eeltoodule tuginedes leiab prokurör, et maakohus on XX kriminaalasja puhul ebaõigesti hinnanud seda, kas mõistlik menetlusaeg on ületatud ega põhjendanud piisavalt, miks ei ole sellele võimalik reageerida kriminaalmenetluse lõpetamise alternatiivsete meetmetega. Sellega on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 12.
32. XX kaitsja Vahur Kivistik taotleb Harju Maakohtu 17.05.2017 määruse tühistamist osas, mis puudutab Harju Maakohtu 27.04.2016 otsusega riigi kanda jäetud ja Tallinna 9 1-15-3555 Ringkonnakohtu 19.09.2016 määrusega uuesti arutamiseks saadetud õigusabikulude käsitlemata jätmist. Kaitsja palub need kulud (5796 eurot) XX kasuks välja mõista. Kaitsja leiab, et kuna ringkonnakohtu hinnangul puudusid maakohtu otsuses põhjendused ka õigusabikulude osas, oleks Harju Maakohus praegu kriminaalasja lõpetamisel pidanud ka esimesel arutamisel tekkinud menetluskulude osas seisukoha võtma. Kaitsja märgib, et kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene eraldi kohustust korrata kohtule taotlust juba asja esimesel arutamisel esitatud õigusabikulude hüvitamise kohta. Kaebaja möönab, et 15.05.2017 istungil kohtukulude küsimust ei käsitletud, kuid kohus oleks võinud tulenevalt heast kohtupidamise tavast kaitsjatele selleks võimalust pakkuda. Kaitsja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2016 määrusele tuginedes võisid XX ja tema kaitsja mõistlikult eeldada, et Harju Maakohtul on asja uuel arutamisel kohustus uuesti lahendada ka asja esimesel arutamisel esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus.
33. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitasid oma seisukoha ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova ja XX kaitsja Vahur Kivistik. 13.
34. Prokurör leiab, et Harju Maakohtu 17.05.2017 määruses on menetluskulude hüvitamise küsimus lahendatud kooskõlas kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esitada kohtule, kelle menetluses on kulud tekkinud ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Prokuröri hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et XX kaitsja 16.05.2017 esitatud taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks on esitatud hilinenult ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Ühtlasi ei olnud esitatud taotluses kriminaalasja esmakordsel arutamisel tekkinud menetluskulusid. Samuti pole XX kaitsjad esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust apellatsioonimenetluses ega määruskaebemenetluses Riigikohtus. Seega, isegi kui kaitsja oleks 16.05.2017 taotluse esitanud õigeaegselt, ei oleks Harju Maakohus 17.05.2017 määruse tegemisel saanud otsustada nende kulude hüvitamist, mis tekkisid kohtuasja esmakordsel arutamisel Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Seisukoht, mille kohaselt oleks Harju Maakohus pidanud uuesti vaagima asja esmakordsel arutamisel tekkinud menetluskulude hüvitamist, on prokuröri hinnangul vastuolus kohtumenetluse põhimõtetega. Võistlevas kohtumenetluses on kohtu roll passiivne ning kohtumenetluse pooled peavad seisma selle eest, et nende seisukohad ja neid kinnitavad tõendid oleksid kohtu jaoks otsustamiseks piisavad. Kohus saab kohtulahendi tegemisel ka menetluslikes küsimustes tugineda üksnes nendele tõenditele mis on esitatud kohtulikul arutamisel ja vahetult uuritud. Samuti polnud Harju Maakohtul võimalik varasemalt esitatud kaitsekulude osas seisukohta kujundada, kuna tulenevalt KrMS §-st 226 ei olnud ega saanudki uue kohtukoosseisu valduses olla muid materjale kui XX kohta koostatud esialgne ning hilisem täiendatud süüdistusakt. Riigikohus on leidnud kriminaalasjas nr 3-1-1-91-11 tehtud otsuses, et olukorras, kus kohtule esitatakse taotlus üksnes osade menetluskulude väljamõistmiseks, pole kohtul võimalik võtta seisukohta kriminaalasja esialgsel arutamisel teisele kohtukoosseisule esitatud taotluse kohta 10 1-15-3555 hüvitada süüdistatavale varasemalt tekkinud menetluskulud. Kohus saab lahendada üksnes konkreetsele kohtukoosseisule esitatud taotlust. 13.
35. Kaitsja leiab, et maakohus on kriminaalasja lõpetanud põhjendatult ning kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Kaitsja nõustub maakohtuga, et XX kriminaalasi ei ole kohtupraktika tähenduses tavapäratu ega keerukas. Samuti pole kriminaalasi mahukas, kuna kohtusse esitati süüdistusakt vaid nelja inimese suhtes. Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kriminaalasja menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvestama XX kasutatud menetlusõiguslikke abinõusid. Kaitsja hinnangul ei saagi kohus arvestada neid asjaolusid, mis ei ole XX-le etteheidetavad. Kaitsja lisab, et prokuröri taandamise küsimus ei oleks märkimisväärset ajakulu tekitanud, kui prokuratuur poleks püüdnud taandamise määrust ringkonnakohtus vaidlustada. Samuti ei nõustu kaitsja prokuröri hinnanguga riigivõimu käitumisele. Kaitsja on seisukohal, et menetluse põhjendamatu venimise on tinginud kaks tegurit: kriminaalasja menetlus prokuratuuris kuni süüdistusakti kohtusse saatmiseni, mille kestus oli kokku 1 aasta ja 7 kuud ning menetluse mittevastavus kriminaalmenetlusõigusele asja esmakordsel arutamisel maakohtus. Prokuröri selgitused, et prokurör pidi kriminaaltoimiku läbi töötama, süüdistusakti maht ega kahtlustatavate arv ei õigusta 1 aasta ja 7 kuu pikkust menetlust. Samuti on otsitud ja paljasõnaline prokuröri põhjendus selle kohta, et süüdistatavatega toimusid läbirääkimised alternatiivsete menetlusvormide osas. Lisaks asjaolule, et maakohtu otsus ei vastanud motiveerimisnõudele ja see tingis asja saatmise tagasi teisele kohtukoosseisule, tuli asja uuel arutamisel maakohtus ära jätta mitu istungit seoses ühe rahvakohtuniku puudumisega. Kaitsja rõhutab ka, et XX jaoks on kaalul enam kui mõnes teises kriminaalasjas. Nimelt on süüdistatav, endise laitmatu mainega tippjuht, alates töölt vabastamisest K AS-ist püüdnud korduvalt kandideerida juhtivatele kohtadele. Paraku on konkursid lõppenud edutult just vaidlusaluse kriminaalmenetluse tõttu. Kaitsja hinnangul tuleb probleemi, et eelnevalt laitmatu mainega tippjuhi karjäär on kriminaalmenetluse tõttu takistatud, pidada võrreldes keskmise kriminaalasjaga erandlikuks. Lisaks on kriminaalmenetluse tõttu lõppenud ka XX kooselu abikaasaga. Eelnevast tulenevalt ei pea kaitsja põhjendatuks alustada XX suhtes kriminaalmenetlust jälle otsast peale. Seejuures võiks kaitsja hinnangul lõpliku lahendini jõuda kõige varem alles
36. aasta lõpus, kuid pigem
37. aastal. Juhul, kui menetlust jätkataks, oleks XX suhtes kestnud kriminaalmenetluse pikkus 6 aastat või rohkem ning see ei vastaks EIK praktikas väljakujunenud standarditele. Kaitsja hinnangul ei saa sellist rikkumist hüvitada karistuse kergendamisega või kahju hüvitamisega. Koos seisukohaga on kaitsja V. Kivistik esitanud taotluse hüvitada tema kaitsealusele määruskaebemenetluses kantud kulud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11 1-15-3555
38. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu, kas kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja möödumise tõttu oli põhjendatud (punktis I). Seejärel käsitleb kohus küsimust, kas maakohus on põhjendatult jätnud 17.05.2017 määruses lahendamata kriminaalasja esmakordsel arutamisel tekkinud XX kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluse (punktis II). Viimasena (punktis III) võtab kohus kokku ringkonnakohtu seisukoha ja lahendab määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse. I
39. Vaidlus puudub selle üle, et XX suhtes on kriminaalasja menetletud üle nelja ja poole aasta. Prokurör koguni täpsustab, et menetlus on puudutanud XX 3 päeva kauem kui maakohus tuvastas. Nagu prokuröri määruskaebuses märgitud, tuleb lugeda menetlus XX suhtes alanuks tema endise töökoha K AS-i läbiotsimisest 14.12.
40. Maakohtu määruse tegemise ajaks oli kriminaalmenetlus süüdistatava suhtes kestnud 4 aastat, 5 kuud ja 3 päeva. Ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on menetlus XX suhtes kestnud 4 aastat 6 kuud ja 28 päeva. 15.
41. Vaidlus puudub selle üle, et menetluse pikkust ei saa ette heita süüdistatavale. Süüdistatav ei ole oma käitumisega menetlust lubamatult takistanud ega viivitanud. 15.
42. Menetluse senine kestus ei ole ka selgitatav kriminaalasja erilise keerukuse või mahukusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et XX kriminaalasja ei saa hinnata keeruliseks. Prokurör on küll viidanud, et kuivõrd altkäemaksu andmise puhul on tegemist peitkuriteoga, napib selles asjas tõendeid. Asjaolu, et altkäemaksu andmine on peitkuritegu, ei tee XX süüdistust kuidagi eriliselt keerukaks võrreldes altkäemaksu andmisega teistes kriminaalasjades. Samuti pole ringkonnakohtu hinnangul tavapäratu, et altkäemaksu andmine toimub vahendlikult, ega see, et asjaosaliste ütlused üksi ei oma süüküsimuse otsustamisel otsustavat kaalu. Prokuröri esitatud kohtueelse menetluse ülevaatest ei nähtu, et menetlusele kulunud ajast oleks suure osa võtnud tõendite kogumine. Uurimisasutus edastas materjalid prokuratuuri 1 aasta ja 7 kuud pärast menetluse alustamist. Prokurör on veel väitnud, et tegemist juriidiliselt keeruka kriminaalasjaga, kuna see on toime pandud jäätmekäitluse valdkonnas. Samas ei selgu, mis olid need keerulised jäätmekäitlust puudutavad õiguslikud nüansid, mille selgekstegemine võttis aega. Süüdistusest ringkonnakohus selliseid spetsiifilisi õiguslikke küsimusi välja ei loe. XX süüdistatakse selles, et ta korraldas kolmel korral BB-le spaapakettide broneerimise ja tasumise vastutasuks selle eest, et BB võimaldas TT-l AS K huvides tutvuda kolmandate isikute jäätmearuannetega. Seega ei nähtu, et kuritegude toimepanemisel oleks kasutatud keerulisi õigusstruktuure, mille väljaselgitamiseks oleks uurijate töö olnud mingil viisil raskendatud. Küll on maakohus jätnud tähelepanuta selle, et esialgu oli kriminaalasi mahukas. Nimelt on maakohus rõhutanud, et XX kriminaalasi ei ole enam mahukas. Menetlusaja mõistlikkusele hinnangu andmisel tuleb vaadata aga menetluse kui terviku kulgu (RKKK nr 3-1-1-14-14, p 626). Seega kui menetluse hilisemas staadiumis on kriminaalasja maht väike, tuleb hinnata 12 1-15-3555 seda, kas eelnevat menetluse käiku mõjutas see, et kahtlustuse või süüdistuse maht ja kahtlustatavate või süüdistatavate arv oli suurem. Prokuröri selgituste kohaselt oli kriminaalasjas esialgu 24 kahtlustatavat. Erinevaid isikuid ja episoode ühendavaks lüliks oli BB, keda kohtueelses menetluses kahtlustati 11 ametialases kuriteoepisoodis. Altkäemaksu võtmine XX-lt oli vaid üks nendest. Menetlustoimingute nimekirjaga esitatud lühikirjelduses rõhutas prokurör veel, et kriminaalasja menetlemisel tehti hulgaliselt jälitustoiminguid, mille kogukestus oli veidi üle 6 kuu, kogu kriminaalasja menetluses tehti ligikaudu 300 menetlustoimingut, esialgse süüdistusakti pikkus oli 150 lehekülge, milles oli ära nimetatud 377 tõendit ning kriminaaltoimikute arv oli kohtueelse menetluse lõpuks 18 köidet. Seda tuleb arvestada ka hinnangu andmisel ajale, mil kriminaalasi oli prokuratuuris. 15.
43. Sellest hoolimata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et XX kriminaalasja menetluses on olnud põhjendamatuid viivitusi ajal, mil kriminaalasi oli prokuratuuris. Ringkonnakohus ei ole aga maakohtuga nõus põhjendamatute viivituste mahu osas. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluses olnud viivitusi umbes kuue kuu ulatuses, seega maakohtu tuvastatust ligi poole väiksemas mahus. Maakohus tõi välja, et esimesed menetlustoimingud tehti prokuratuuris umbes viis kuud pärast kriminaalasja materjalide saabumist prokuratuuri. See oli pikim “vaikus” prokuratuuri menetluses. Maakohus pidas seda pausi põhjendamatuks. Prokurör on määruskaebuses vaielnud maakohtu seisukohale vastu, väites, et aega võttis kriminaaltoimiku materjalide läbitöötamine. Ringkonnakohus nõustub, et ilmselgelt peab prokurör enne mingite menetlusotsustuste vastuvõtmist või menetlustoimingute tegemist kriminaalasja materjalid läbi töötama. Seejuures on arusaadav, et mahuka toimiku läbitöötamine võib võtta mitmeid kuid. Maakohus heitis prokuratuurile ette menetlustoimingute mittetegemist ka ajavahemikus 20.06.2014 – 28.07.
44. Prokurör selgitas määruskaebuses, et tegemist oli juhtiva prokuröri suvepuhkusega. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et tavapärase pikkusega puhkuse ajaks kriminaalasja üleandmine teisele prokurörile ei oleks mõistlik. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu hinnangul nimetatud periood sellise pikkusega, mida oleks mõistliku menetlusaja kulgemise seisukohalt põhjust prokuratuurile ette heita. Küll aga leiab ringkonnakohus, et menetlus on põhjendamatult veninud
45. aasta sügisest
46. aasta kevadeni. Sel ajal tehti küll menetlustoiminguid, kuid suurem osa neist olid väikesemahulised. Tõendite kogumiseks on sel perioodil tehtud neli menetlustoimingut – kolm vaatlust (02.09.2014 ja 09.09.2014) ning nõudekiri Keskkonnaametile (17.02.2015). Nendele lisanduvad 10 kriminaalmenetluse (osalist) lõpetamist, kahe kahtlustatava suhtes kokkuleppemenetluse kohaldamine (sh nende kriminaalasjade eraldamine ja kokkuleppemenetluse istung) ning kriminaaltoimiku täiendavate materjalide väljastamine kaitsjatele kolmel korral. Arvestada tuleb, et menetluse ülemäärast kestust ei või õigustada vajadusega pidada mõne teise samas kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavaga läbirääkimisi kriminaalmenetluse lõpetamiseks (RKKK nr 3-1-1-63-13m, p 12.3). Ka leiab ringkonnakohus, et kriminaaltoimikust koopiate tegemine ei saa isegi mahuka kriminaaltoimiku puhul olla väga ajamahukas toiming. 13 1-15-3555 Prokuröri selgituste kohaselt jääb sellesse perioodi ka süüdistusakti koostamine. Ringkonnakohus leiab, et süüdistusakti koostamise puhul ei ole põhjendatud kuude pikkune ajakulu. Arvestada tuleb, et prokurör oli end juba kriminaalasja materjalidega süvitsi kurssi viinud, milleks prokuröri selgituse kohaselt kulus ka viis kuud. Ka peab ringkonnakohus oluliseks, et kuigi süüdistusakti pikkus oli 150 lehekülge, hõlmas ligi 95 lehekülge sellest tõendite loetelu. Kokkuvõttes tuleb aga nentida, et süüdistuse esitamisele eelnenud ajal oli viivitusi, kuid need ei olnud ulatuslikud. Nagu maakohus on määruses mitmel korral märkinud, on menetluse kestus tingitud ka sellest, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uueks menetlemiseks. Kuigi maakohus ei ole seda toonud välja määruse punktis, milles käsitletakse riigivõimu tegevust, tuleb nentida, et riigile on mõistliku menetlusaja hindamisel etteheidetav ka kriminaalmenetlusõiguse rikkumine, mis tingib kriminaalmenetluse põhjendamatu venimise, riigile etteheidetav (RKKK nr 3-1-1-6-11, p 18.3). 15.4 Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis näitaks mõistliku menetlusaja rikkumise erilist mõju süüdistatava huvidele.
47. Eelnevast tulenevalt nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et rikutud on XX õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul. Samas pole menetlus kestnud nii kaua ning see pole veninud riigivõimu süül nii suures ulatuses, et mõistlikku aega oleks rikutud oluliselt.
48. Asjaolu, et isiku õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul on rikutud, ei tähenda automaatselt seda, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada. KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetatakse menetlus üksnes juhul, kui rikkumist ei ole võimalik muul viisil heastada. Mõistliku menetlusaja rikkumisele reageerimisel tuleb meetme valikul arvestada kannatanute huvisid ja avalikku menetlushuvi. 17.
49. Nii maakohus kui prokurör on leidnud, et XX poolt toime pandud kuriteos kannatanud puuduvad. Avaliku menetlushuvi kohta märkis maakohus, et XX-le süüdistuses esitatud kuriteo raskusest tulenevalt on avalik menetlushuvi pigem suur. Samas nentis maakohus, et kuna viimane esimese kuriteo toimepanemisest möödub 7 aastat ja viimasest 4,5 aastat, siis avalik huvi väheneb aja möödudes. Prokuröri hinnangul on XX süüküsimuse lahendamise vastu jätkuvalt terav huvi. Ringkonnakohus nõustub, et avalik huvi XX kriminaalasja lahendamise vastu on pigem suur. Nagu ka maakohus märkinud, on avaliku menetlushuvi puhul on oluline kuriteo raskus. XX-le on esitatud süüdistus I astme kuriteos ning süüdistuse kohaselt tegutses ta ettevõtte K AS-i huvides. Arvestada tuleb ka seda, et süüdistuse kohaselt pani XX talle etteheidetava kuriteo toime kolmel korral ja pikema aja jooksul. Ühe juhtivama jäätmekäitlusettevõtte puhul võib teiste samas majandusharus tegutsevate ettevõtete äritegevuse kohta salastatud informatsiooni kasutamine olla pikemaajaliste mõjudega kui üksnes kuritegude toimepanemise aeg. Kuivõrd mõistlikku menetlusaega ei ole rikutud oluliselt, kaalub avalik menetlushuvi selle üles. 14 1-15-3555 17.
50. On selge, et hinnang mõistliku menetlusaja rikkumise võimalikule hüvitamisele nii karistuse kergendamise kui rahalise hüvitisega saab praeguses menetlusstaadiumis olla vaid abstraktne. Seda, kui pikaks kujuneb kergendatud karistus või kui suureks rahaline hüvitis, kohtul võimalik prognoosida pole. Samas tuleb kohtul hinnata, kas muude meetmetega õiguse riive kompenseerimine on põhimõtteliselt võimalik. Maakohus leidis sisuliselt, et mõistliku menetlusaja rikkumine on nii ulatuslik, et asja edasisel arutamisel muutuks kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel möödapääsmatuks. Seda, kas rikkumise heastamine oleks võimalik muude meetmetega, on maakohus vaaginud pealiskaudselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks prokuratuuri etteheidet, et maakohus on põhjendamatult pidanud võimatuks kompenseerida XX-le mõistliku menetlusaja riivet muude meetmetega, sh karistuse kergendamisega. KarS § 298 lg 2 näeb võimaliku karistusena ette üksnes vanglakaristuse. XX mõisteti küll asja esmakordselt arutamisel kohtu esimeses astmes õigeks, kuid ringkonnakohtus XX süüküsimuse arutamiseni ei jõutudki. Seega on ennatlik maakohtu hinnang, et XX süüdimõistmisel poleks mõistliku menetlusaja rikkumist võimalik talle hüvitada karistuse kergendamisega. Seejuures on maakohus vaid selgitanud, et „kuritegude tehiolude ja süüdistatava isikut iseloomustavate andmete põhjal ei saaks võimalik mõistetav karistus olla väga raske, kuivõrd tegemist on eelnevalt karistamata isikuga“ ning andnud vaid üldise hinnangu, et see poleks mõistliku menetlusaja rikkumise hüvitamiseks kohane meede. Seda, miks maakohus ei ole mõistliku menetlusaja rikkumise hüvitamisel pidanud kohaseks meetmeks rahalist hüvitis, kohus põhjendanud pole. Sealjuures on prokurör määruskaebuses õigesti märkinud, et rahalise hüvitise mõistmine mõistliku menetlusaja rikkumisel on tulenevalt SKHS § 5 lg 1 p-st 6 ja lg-st 4 võimalik nii isiku süüdi- kui õigeksmõistmisel. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole XX puhul mõistlikku menetlusaega rikutud olulises ulatuses, peab kohus rikkumise kompenseerimist rahalise hüvitisega võimalikuks. 17.
51. Kui kohus leiab, et mõistliku menetlusaja rikkumine on süüdistatavale heastatav ka muul viisil kui menetluse lõpetamisega, tuleb sellest sõltumata kriminaalmenetlus nimetatud sätte alusel lõpetada, kui on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui menetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks. Seega tuleb kohtul hinnata ka seda, millise aja jooksul on tõenäoliselt võimalik jõustunud kohtuotsuseni jõuda. Kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, et vältida süüdistatava õiguste rikkumise jätkumist veel pika aega (RKKK nr 3-1-1-63-13m, p 18). Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasja lõpliku lahendini jõudmine võtta kuni kuus aastat XX suhtes menetluse alustamisest. Ringkonnakohus ei pea seda selliseks menetluse pikkuseks, mille puhul on igal juhul põhjendatud menetluse lõpetamine. Arvestades praegust menetluse käiku ja menetlusosaliste seisukohti, on alust arvata, et ka ringkonnakohtu määrus vaidlustatakse. Seega tuleb arvestada, et ka menetluse lõpetamise küsimuses lõpliku lahendini jõudmine pikendab kriminaalasja menetlust. Ringkonnakohtu hinnangul on antud vaidluses lõpliku lahendini jõudmise prognoositav aeg 4 kuud. 15 1-15-3555 Kriminaalasja uue arutamise oodatavat pikkust on võimalik hinnata juba toimunud maakohtu menetluse põhjal. Eelmisel korral algas kriminaalasja arutamine 14.09.2015 ning põhiosa sisaldava otsuse tegi Harju Maakohus 21.06.
52. See tähendab, et menetluseks maakohtus kulus ca 7 kuud. On alust arvata, et kriminaalasja uueks arutamiseks kulub vähem aega, kuna eelmisel korral ei olnud kriminaalasja arutamise alguses XX ainus süüdistatav. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et XX kriminaalasja lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel ei ole põhjendatud ning asja arutamist tuleb maakohtus jätkata. II
53. XX kaitsja Vahur Kivistik esitas määruskaebuse seoses kriminaalasja esimesel arutamisel tekkinud menetluskulude käsitlemata jätmisega maakohtu kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Kaitsja leiab, et maakohus oleks pidanud nimetatud menetluskulude hüvitamise otsustama tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2016 määrusest, millega ringkonnakohus saatis kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ja selgitas muuhulgas, et maakohus oli põhistamata jätnud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud 17.05.2017 määruses Harju Maakohtu 27.04.2016 otsusega hüvitatud kaitsja menetluskulud käsitlemata. Seda kahel põhjusel. Esiteks puudusid maakohtul sellise menetlusotsuse tegemiseks nõutavad materjalid, sh vastav menetluskulude taotlus. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.09.2016 määrusega maakohtu 27.04.2016 otsuse täies ulatuses ning saatis kriminaalasja uueks arutamiseks teisele kohtukoosseisule. Tulenevalt KrMS § 3431 lg-st 1 saadab ringkonnakohus sellisel juhul koos oma määrusega maakohtule üksnes KrMS §-s 226 ja § 268 lg-s 2 nimetatud kriminaalasja materjalid. Ülejäänud osas tagastatakse kohtutoimik prokuratuurile, kes lisab selle kriminaaltoimikule. Tulenevalt KrMS §-st 226 ja § 268 lg-st 2 edastatakse seega maakohtule üksnes süüdistusakt või muudetud süüdistusakt. Ka praegusel juhul on toimikust nähtuvalt toimitud nii. Teiseks otsustab menetleja kriminaalmenetlusega tekkinud kulude hüvitamise vastava taotluse alusel. Kriminaalasja uuel arutamisel ja menetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel esitas XX kaitsja taotluse kriminaalmenetluse uuel arutamisel tekkinud kulude hüvitamiseks summas 2399,76 eurot. Sellegi taotluse esitas kaitsja hilinenult ning selle taotluse läbivaatamata jätmise osas on kaitsja maakohtuga ka nõustunud. Taotlust varasemate, st asja esimesel arutamisel tekkinud menetluskulude hüvitamiseks, XX kaitsja maakohtule ei esitanud. Seega on maakohus õigustatult lahendanud vaid kaitsja 16.05.2017 esitatud taotluse. (RKKK nr 3-1-1-91-11, p 14.1) III
54. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 341 lg-st 3, § 339 lg-st 2, § 338 p-st 3 ja § 337 l2 p-st 2 tühistab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse osas, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse XX süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-i 1 järgi seoses mõistliku 16 1-15-3555 aja möödumisega ning saadab kriminaalasja samale kohtukoosseisule kohtumenetluse jätkamiseks. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
55. Kaitsja V. Kivistik on esitanud taotluse hüvitada kaitsealusele XX-le menetluskulud. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus esitatud. Seevastu prokuratuuri määruskaebusele vastamisega seotud kulud jäävad tulenevalt KrMS § 187 lg-st 1 riigi kanda. Ringkonnakohtule esitatud taotlusest nähtub, et XX kaitsja on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse vaid seoses prokuröri määruskaebuse lugemise, analüüsimise ja seisukohtade koostamisega summas 528 eurot. Taotlusele lisatud tööaruandest nähtub, et prokuröri määruskaebuse lugemiseks, analüüsimiseks ja seisukoha koostamiseks on kaitsjal kulunud 4 tundi. Ringkonnakohus peab seda taotlust põhjendatuks. Nii tunnitasu suurust kui tööaruandes näidatud töö mahtu peab ringkonnakohus mõistlikuks. (allkirjastatud digitaalselt) 17