Obsah (8)

§ 75§ 329§ 63§ 68§ 65§ 69§ 4§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2019, Võru Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-17-9393 Kriminaalasi

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

Kunnar Kuslapuu peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata Kunnar Kuslapuul

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli kestel alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada Kunnar Kuslapuud

§ 75

lg 2 p 4 alusel 14 päeva jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas. 7. Kohustada Kunnar Kuslapuud

§ 75

lg 2 p 5 alusel pöörduma esimesel võimalusel arsti poole, et hinnata vajadust läbida alkoholismivastane sõltuvusravi, ja vajadusel läbima ravi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. Kunnar Kuslapuu tunnistati Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2017 otsusega süüdi

§ 329

ja § 424 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel karistati teda vangistusega üks aasta.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5.

– 6. oktoober 2017, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti K. Kuslapuu kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 2.

mai 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõisteti K. Kuslapuu liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 656 tunni üldkasuliku tööga ja

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks aastat kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustati K.

Kuslapuud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest ja osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

1. Tartu Maakohtu
2. detsembri 2018 määrusega pöörati K. Kuslapuule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele ja saadeti K. Kuslapuu vanglasse karistust kandma 8 kuuks ja 23 päevaks, sest K. Kuslapuu jättis osaliselt tegemata augustis, septembris ja oktoobris 2018 ette nähtud üldkasuliku töö tunnid, rikkus kahel korral
3. septembril 2018 ja
4. novembril 2018 talle

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest, rikkus ühel korral 29. oktoobril 2018 talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja rikkus talle Tartu Maakohtu 4. septembri 2018 määrusega

§ 75lg 2 p 5 alusel pandud täiendavat kohustust alluda alkoholivastasele ravile.

K. Kuslapuud kohustati ilmuma karistust kandma pärast määruse jõustumist kohtu teatatud ajal ja kohta. K. Kuslapuu karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates tema vanglasse saabumisest. Tartu Maakohtu

1. detsembri 2018 määrus jõustus
2. detsembril
4. K. Kuslapuu saabus
5. jaanuaril 2019 Tartu Vanglasse karistust kandma. Seega algas K. Kuslapuu karistuse kandmise aeg
6. jaanuaril 2019 ja see lõpeb
7. oktoobril
8. 2
10. mail 2019 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid K. Kuslapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Need on kokkuvõtvalt järgmised.
11. Vangla hinnangul seisneb K. Kuslapuu ohtlikkus selles, et ta võib juhtida sõidukit alkoholijoobes ja tekitada noaga raskeid kehavigastusi. Uue kuriteo toimepanemise oht on kõige suurem, kui K. Kuslapuu on alkoholijoobes, tal tekivad konfliktid ja tal tekib vajadus sõidukiga sõita. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 18% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
12. K. Kuslapuud on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Ta kannab vangistust esimest korda. Praegu kannab ta vangistust sõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistusest kõrvalehoidumise eest. Talle mõistetud vangistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus kriminaalhoolduse tingimusi. Praeguse kuriteo soodustegurid on puudulik probleemide lahendamise oskus, sõltuvusprobleemid, impulsiivsus ja mõjutatavus. Varem on teda karistatud raskete kehavigastuste tekitamise ja sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemate kuritegude soodusteguriteks olid puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja sõltuvusprobleemid ja joobes juhtimise puhul ka grupi mõju.
13. Kuna K. Kuslapuu karistusaeg on alla aasta, ei koostata talle individuaalset täitmiskava. K. Kuslapuul puuduvad distsiplinaarkaristused.
14. K. Kuslapuu saab vabanemisel elama asuda elukaaslase juures elukaaslasele kuuluvas korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx, kus ta on elanud umbes kuus aastat. Väidetavalt saab kinnipeetav vabanemisel asuda tööle xxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis tegeleb puiduga. Seisuga
15. aprill 2019 on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 6730,90 euro ulatuses. Tal on võetud laen, mis on praegu maksepuhkusel. Ta tahab peale vabanemist hakata maksma võlgnevusi.
16. K. Kuslapuu lähedaste hulka kuuluvad elukaaslane, täiskasvanud laps eelmisest kooselust ja vend. K. Kuslapuu venda on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. K. Kuslapuu suhtleb oma lapsega ja on teda majanduslikult toetanud. K. Kuslapuul on head suhted elukaaslasega ja nad suhtlevad ka vangistuse ajal. Kinnipeetav ei tarbi koos elukaaslasega alkoholi ning elukaaslane ei soodusta kinnipeetaval alkoholi tarvitamist. Elukaaslane tarvitab alkoholi ainult tähtpäevade puhul. Kinnipeetav on kergesti mõjutatav, kuna ta pani kuriteo toime sõbra mõjutusel.
17. K. Kuslapuud on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ta hakkas alkoholi tarvitama peale lahkuminekut eelmisest elukaaslasest ja enne vanglasse sattumist jõi ta koos sõpradega alkoholi igal nädalavahetusel. Enne vangistust suunati ta alkoholivastasele ravile, kuid ta ei läbinud ravi ja tarvitas alkoholi ka ravi ajal. Praegu soovib K. Kuslapuu loobuda alkoholi tarvitamisest.
18. K. Kuslapuul on olemas suhtlemisoskused, kuid ta väldib vestlusel silmsidet. Tema impulsiivsusele viitavad korduvad liiklusseaduse rikkumised. Tema probleemide lahendamise oskus on puudulik, sest ta laseb ennast otsuste tegemisel mõjutada. Kuriteo toimepanemise ajal ei mõelnud ta, millised tagajärjed võiksid tema teol olla. K. Kuslapuu on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustust alluda alkoholismivastasele ravile. Ta tarvitas alkoholi edasi ning ei täitnud täiemahuliselt üldkasuliku töö ajakava. K. Kuslapuu teadvustab kuriteo 3 toimepanemist soodustanud tegureid ja on sõnades valmis muutuma. Ta on muutust ka varem soovinud, kuid ta pole selle nimel midagi teinud.
19. Kriminaalhooldusametnik leidis, et K. Kuslapuule tuleb määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuueks kuuks. K. Kuslapuul tuleb keelata alkoholi tarvitamine ning teda tuleb kohustada asuma tööle 14 päeva jooksul pärast vabanemist ja alluma alkoholismivastasele sõltuvusravile. K. Kuslapuu peab hoiduma alkoholi tarvitamisest, kuna alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude toimepaneku riski ning süvendab riskeerivat ja hoolimatut käitumist. K. Kuslapuul tuleb minna ravile, sest ravi aitab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kohtumenetluse poolte seisukohad
20. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör leidis, et K. Kuslapuu tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.
21. K. Kuslapuu ütles kohtuistungil järgmist. Ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna tema elukaaslane vajab tema abi muru niitmisel ja aiatööde tegemisel. K. Kuslapuu hakkas liigselt jooma umbes kümme aastat tagasi. Alkoholi tarvitamist soodustasid tema sõbrad. Ta jätab alkoholi tarvitamise maha ja ta on nõus alkoholivastase raviga. Vangistus pani teda mõtlema ja praegu ei soovi ta teha selliseid asju, mis viivad teda vanglasse. Ta tahab minna elukaaslasega maale elama ja loobuda vanadest sõpradest. Ta soovib minna tööle xxxxxxxxxxx saeveskisse. Ta tahtiski minna vanglasse, et pääseda üldkasuliku töö tegemisest. Ta ei suutnud põhitöö kõrvalt teha üldkasulikku tööd, sest 200 tundi tööd kuus oli tema jaoks liiga suur koormus. Kohtu seisukoht
22. Kohus vabastab K. Kuslapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.
23. K. Kuslapuu kannab karistust

§ 329

ja § 424 järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod.

Seega kannab K. Kuslapuu karistust teise astme kuritegude eest.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. K. Kuslapuu on temale mõistetud 8 kuu ja 23 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud ligi 5 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 17. Üksipäini formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust 4 süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1) ja seda on leidnud ka Riigikohus (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; RKKKm 1-09-14104/142, p 21). Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja (nii sisuliselt ka RKKKm 1-09-14104/142, p 20).
2. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. K. Kuslapuul on kehtivad karistused joobes juhtimise eest. Seepärast saab karta, et sellised teod korduvad ka tulevikus. Need on kerged kuriteod, mistõttu ei pea kuritegevusvaba elu tõenäosus olema väga kõrge.
3. K. Kuslapuu uute kuritegude ohu allikas on kohtu hinnangul alkoholi kuritarvitamine. Kuna ta on kuritarvitanud alkoholi mitme aasta jooksul, võib ta seda jätkata ka edaspidi. Kui see juhtub, võivad tagajärjeks olla uued purjuspäi sõidukijuhtimised. Siiski on mõningane võimalus, et K. Kuslapuu loobub alkoholi tarvitamisest ning alkoholi tarvitamisega seotud uue kuriteo toimepanemise risk ei realiseeru.
4. K. Kuslapuu soovib oma väitel alkoholi tarvitamise maha jätta ja on nõus alluma alkoholivastasele ravile. Tõsi, selliseid soove on K. Kuslapuu väljendanud varemgi. Et ta neid aga täita suutnud pole, paneb arvama, et nii võib juhtuda ka nüüd. Siiski on K. Kusalpuu olukord praegu varasemast mõneti erinev.
5. K. Kuslapuu kannab vangistust esimest korda. Seega saab loota, et tema puhul täideti VangS § 6 lg-s 1 toodud eesmärk: vangistus suunas tema õiguskuulekale teele.
6. Enne vanglasse sattumist pidi K. Kuslapuu tegema üldkasulikku tööd. K. Kuslapuu väitel tekkisidki tema probleemid suuresti üldkasuliku töö tõttu: tema töökoormus muutus väga suureks ja tal tekkis stress, mille tõttu ta lahkus põhitöökohalt. See tekitas aga uusi pingeid, sest sissetuleku puudumise tõttu tekkisid tal võlad. Neil põhjustel hakkaski ta alkoholi tarvitama ja rikkus registreerimiskohustust. Sellised selgitused näivad kohtule usutavad. Edaspidi aga K. Kuslapuu üldkasulikku tööd tegema ei pea. Seega ei teki K. Kuslapuul vangistuse järgselt ilmselt selliseid pingeid, nagu tal olid varem. Seepärast on ka lootust, et K. Kuslapuu suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid (sh alkoholi tarvitamise keeldu) ega soorita uut kuritegu.
7. K. Kuslapuu on pärast viimast kuritegu vabaduses olles, seega u 1 aasta ja 3 kuu kestel, suutnud hoiduda uutest kuritegudest. Seegi annab aluse uskuda, et K. Kuslapuu elab edaspidi õiguskuulekalt.
8. On mõningane lootus, et K. Kuslapuu asub peagi koos elukaaslasega elama uude kohta, maale. Nimelt väitis K. Kuslapuu, et tal on olemas maakodu, kuhu ta soovib püsivalt elama asuda; enne on aga tarvis müüa maha korter linnas ja teha maal remonti. Kui asjad nii läheks, hakkaks K. Kuslapuu olema eemal oma vanadest sõpradest, kelle mõjutusel võiks ta hakata uuesti alkoholi kuritarvitama. 5
9. Lisaks on võimalik, et K. Kuslapuu saab endale vabanemisel töökoha. K. Kuslapuu ütles kohtuistungil, et võib saada endale töökoha A. Leoki saeveskis. Kui K. Kuslapuu hakkab tööl käima, väheneb uue kuriteo toimepanemise risk sellest lähtuvalt, et töötamise ajal jääb K. Kuslapuule vähem vaba aega, mida ta saaks kasutada alkoholi tarvitamiseks.
10. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et uute K. Kuslapuu võib jätkata alkoholi tarvitamist ja ta võib sellest lähtuvalt ka uuesti kuritegusid sooritama hakata. Samas on siiski mitmeid tegureid, mis võimaldavad loota, et K. Kuslapuu enam alkoholi kuritarvitama ei hakka. Arvestades K. Kuslapuult kardetavate kuritegude iseloomu (vt käesoleva määruse p 18), saab leida, et uute kuritegude risk on K. Kusalpuu ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt madal. Seetõttu tulebki K. Kuslapuu vabastada. 27.

§ 76lg 5 ls 1 tuleb K.

Kuslapuule määrata katseaeg, mis kestab kuus kuud määruse jõustumisest.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus K.

Kuslapuu katseajaks käitumiskontrollile. Käitumiskontroll tähendab esiteks seda, et K. Kuslapuu peab järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks tuleb süüdimõistetule seada

§ 75lg 2 alusel kolm lisakohustust.

28. Kohus keelab K. Kuslapuul

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise.

K. Kuslapuu retsidiivsusriski silmas pidades on see keeld iseendastmõistetav. 29. K. Kuslapuud tuleb

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada 14 päeva jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas. Töötamise olulisuse kohta vt käesoleva määruse p 25. 30. Viimaks kohustab kohus K. Kuslapuud

§ 75

lg 2 p 5 alusel pöörduma arsti poole, et hinnata vajadust läbida alkoholismivastane sõltuvusravi. Seda peab K. Kuslapuu tegema kiiresti, st esimesel võimalusel. Kui selgub, et ravi on vajalik, tuleb K. Kuslapuul ravi läbida. /allkirjastatud digitaalselt/ 6