KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1269 Haldusasi XX kaebus

§ 119lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 28.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 04.08.2017 kirjale nr 11.2-8/00033-1, millega edastati Poola Vabariigi prokuratuurile õigusabitaotluse täitmise käigus kogutud materjalid. Maksuhaldur kommenteeris kirjas 06.03.2017 kohtumäärust kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ning interpreteeris seda meelevaldselt. Lisaks toodi kirjas välja, et kaebaja on maksuhaldurile tuntud ning väljastati teavet kaebaja suhtes Eesti Vabariigis käimasolevate kriminaalmenetluste kohta. Kiri sisaldab valeväidet, et kaebaja suhtes on kehtestatud ärikeeld, jättes selgitamata, et füüsilisele isikule pankroti väljakuulutamisel tekib ärikeeld automaatselt.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 21.09.2018 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.

3-18-1269

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesolevas asjas on esitatud kaebus maksuhalduri poolt riikidevahelise vastastikuse abi raames kriminaalasjas sooritatud toimingu peale. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et uurimisasutuse toimingud riikide vastastikuse abi raames kriminaalasjades tuleb lugeda uurimisasutuse menetlustoiminguks kriminaalmenetluse seaduse (KrMS) § 228 lg 1 mõttes. Maksu- ja Tolliamet on KrMS § 31 lg 1 kohaselt uurimisasutus. Ehkki kriminaalmenetlust viib läbi teine riik, on nende toimingute näol tegemist Eesti uurimisasutuse toiminguga (Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008 määrus nr 3-08-1148, p 9). KrMS § 228 lg 1 näeb ette, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 228 lg-te 1 ja 2 tõlgendamisel tuleb arvestada üldkohtu pädevusega mitmete rahvusvaheliste koostöö vormide puhul lahendite tegemiseks ja kontrollimiseks kriminaalasjades, nagu näiteks väljaandmised, vahistamismäärused, välisriigi kohtuotsuse täpsustamine, loovutamismenetluses tehtud määrused ning Euroopa arestimääruse täitmisel tehtud lahendid ja toimingud. See kinnitab seadusandja tahet anda ka rahvusvahelise koostöö puhul kriminaalmenetluse toimingute kontrollimise pädevus üldkohtule, mitte halduskohtule. Asjaolu, et seadusandja pole pidanud vastastikuse abistamise puhul vajalikuks kohtu pädevust üle täpsustada, ei kinnita seadusandja soovi kalduda kõrvale kohtutevahelise pädevusjaotuse üldisest suunast. Halduskohus on ennekõike loodud materiaalses mõttes täidesaatva võimu aktide kohtulikuks kontrolliks ning kriminaalmenetluse läbiviimine ja hinnangu andmine kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimingutele on osa üldkohtute põhifunktsioonist (Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008 määrus nr 3-08-1148, p 10). Eeltoodust tulenevalt kuulub käesolev vaidlus lahendamisele KrMS § 228 lg-te 1 ja 2 alusel Riigiprokuratuuris. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 21.09.2018 määrus tühistada ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Lisaks taotleb kaebaja riigi õigusabi. Tegemist on maksuhalduri toiminguga, mitte uurimistoiminguga. Maksuhaldur väljastas informatsiooni väljaspool oma pädevust. Hoolimata rahvusvahelise koostöö teoreetilistest võimalustest, peab maksuhaldur jälgima oma põhimäärust ja teisi õigusakte, eelkõige delikaatsete isikuandmete töötlemist ja maksusaladuse väljastamist puudutavaid norme. Rahvusvaheline koostöö ei anna võimalust ebaseaduslikuks tegevuseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maksuhaldur edastas vaidlusaluse teabe KrMS §-de 462 ja 463 alusel. Kontroll selle üle, kas maksuhaldur käitus seejuures õiguspäraselt, ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ainuüksi 2

§ 111lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3