Obsah (7)

§ 646§ 656§ 651§ 415§ 175§ 657§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2019, Tallinn Tsiviilas

) § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja tähtajad 2 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus

1. 12.11.2018 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kliendilepingust tuleneva võla 50 eurot, viivise perioodi 11.09.2017–23.07.2018 eest 3.46 eurot ja edasiulatuva viivise alates 24.07.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus jätta kostja kanda ja mõista kostjalt menetluskulude katteks välja 465 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 390 eurot (koos käibemaksuga) 2,5h töö eest tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks) koos viivisega.
2. Kostja hagile vastust ei esitanud.
3. Harju Maakohus rahuldas 13.03.2019 tehtud kirjeldava ja põhjendava osata tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hagejale välja 30.06.2017 kliendilepingust nr 2077 tuleneva võlgnevuse kokku 53.46 eurot, millest põhivõlg on 50 eurot ja viivis 3.46 eurot, samuti viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 50 eurolt, alates 24.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu hüvitise kokku 125 eurot, s.o riigilõivu 75 eurot ja esindajakulu 50 eurot, ning kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist. Apellatsioonkaebus
4. 15.03.2019 apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja tagaseljaotsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas, paludes tühistada lahendi resolutsiooni punktid 5 ja 6 ning teha selles osas uue otsuse, millega mõista kostjalt välja menetluskulu 485 eurot koos viivisega. Kohtu diskretsiooniotsus hageja menetluskulude vähendamisel ei ole jälgitav. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
5. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 13.03.2019 tagaseljaotsus tuleb menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 5 3 ja 6) tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada vaidlustatud osas kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta (

§ 646

). Asi tuleb saata menetluskulude kindlaksmääramise osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lõike 1 punkti 5 ja § 657 lõike 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Kuivõrd hageja taotles ringkonnakohtult uue otsuse tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. 6.

§ 651

lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude osaliselt kostjalt välja mõistmata jätmise osas. Kostja tagaseljaotsust ei vaidlustanud ja

§ 415lõike 2 esimeses lauses kaja esitamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud.

7. Kolleegium leiab, et kaebuse väited annavad aluse vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 175

lõike 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kuna maakohtu otsuses puuduvad igasugused põhjendused menetluskulude vähendamise kohta ei ole kohtu diskretsioon jälgitav, mistõttu ei saa ringkonnakohus ka kontrollida selle õigsust. Seetõttu tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas

§ 656lõike 1 punkti 5 alusel tühistada.

8.

§ 657

lõige 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegiumi hinnangul viidatud säte antud juhul täies ulatuses kohaldamisele ei kuulu. Ringkonnakohtu arvates ei ole seadusandja soovinud, et sellisel juhul, kui hageja vaidlustab tagaseljaotsust menetluskulude kindlaksmääramise osas, oleks ainus võimalik tagajärg asjas tehtud tagaseljaotsuse täielik tühistamine. Hageja suhtes oleks selline tagajärg ebaõiglane, kuna kaevatud on üksnes menetluskulude kindlaksmääramise peale. Apellatsioonkaebuse esitamine ei saa halvendada hageja menetluslikku positsiooni. 9.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/