3-18-1269/8

Haldusasi nr 3-18-1269 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1269 Haldusasi S.S.i kaebus Maksu- ja õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON Tagastada S.S.i kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates Tolliameti toimingu ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. S.S. esitas 28.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) 04.08.2017 kirjale nr 11.2-8/00033-1, millega edastati Poola Vabariigi prokuratuurile õigusabitaotluse kriminaalasjas nr RP VI Ds. 13.2016 täitmise käigus kogutud materjalid.
2. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.
3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesolevas asjas on esitatud kaebus MTA poolt riikidevahelise vastastikkuse abi raames kriminaalasjas sooritatud toimingu peale. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et uurimisasutuse toimingud riikide vastastikkuse abi raames kriminaalasjades tuleb lugeda uurimisasutuse menetlustoiminguteks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 228 lg 1 mõttes. MTA on KrMS § 31 lg 1 kohaselt uurimisasutus. Ehkki kriminaalmenetlust viib läbi teine riik, on nende toimingute näol tegemist Eesti uurimisasutuse - MTA - toiminguga KrMS alusel (vt TlnRKm 12.08.2008 nr 3-08-1148, p 9). KrMS § 228 lg 1 näeb ette, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et KrMS § 228 lg-te 1 ja 2 tõlgendamisel tuleb arvestada üldkohtu pädevusega mitmete rahvusvahelise koostöö vormide puhul lahendite tegemiseks ja kontrollimiseks kriminaalasjades, nagu näiteks väljaandmised, vahistamismäärused, välisriigi kohtuotsuse täpsustamine, loovutamismenetluses tehtud määrused ning Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendid ja toimingud. See kinnitab seadusandja tahet anda ka rahvusvahelise koostöö puhul kriminaalmenetluse toimingute kontrollimise pädevus üldkohtule, mitte halduskohtule. Asjaolu, et seadusandja pole pidanud vastastikkuse abistamise puhul vajalikuks kohtu pädevust üle täpsustada, ei kinnita seadusandja soovi kalduda kõrvale kohtutevahelise pädevusjaotuse üldisest suunast. Halduskohus on ennekõike loodud materiaalses mõttes täidesaatva võimu aktide kohtulikuks kontrolliks ning kriminaalmenetluse läbiviimine ja hinnangu andmine kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimingutele on osa üldkohtute põhifunktsioonist (vt TlnRKm 12.08.2008 nr 3-08-1148, p 10).
4. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesolev vaidlus lahendamisele KrMS § 228 lg 1 alusel prokuratuuris. KrMS § 228 lg 2 kohaselt on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Ka Riigiprokuratuuri toiming riikidevahelise vastastikkuse abi raames kriminaalasjades on prokuratuuri menetlustoiming. See kuulub KrMS § 228 lg 2 kohaselt lahendamisele Riigiprokuratuuris. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys