Obsah (10)

§ 436§ 405§ 230§ 367§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 29. märtsil 2019.a, Tallinnas Hagihind Men

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4. Käesoleva asja hind on 2 500 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel (t/l 94-95).

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.11.2018.a kohtumääruses (t/l 89).

1. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 06.01.2016.a töövõtuleping, millise punkt 1.1 kohaselt on lepingu esemeks Xxx vallas Xxx külas Xxx kinnistu (katastritunnus xxx) detailplaneeringu koostamine, mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades toodud tingimustel. Punkti 3.2 kohaselt on töö teostamise tähtaeg 8 kuud alates lepingu allkirjastamisest ja punkti 5.1 kohaselt on töö maksumus kokku 3 500 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 700 eurot, kokku 4 200 eurot (t/l 5-7).
2. Poolte vahel on sõlmitud 26.08.2016.a töövõtulepingu lisa nr 1, millega muudeti 06.01.2016.a sõlmitud lepingu punkti 3.2, mille kohaselt on töö teostamise tähtajaks 30.06.2017.a ja punkti 5.5, mille kohaselt on töö maksumus 5 500 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 1 100 eurot, kokku 6 600 eurot (t/l 8-9).
3. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tasunud I etapi tööde eest. Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda 28.11.2017.a arve nr. 17299 alusel hagejale 1 980 3 eurot (t/l 12).
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
5. Hageja on esitanud kostjale arve nr. 17299 kogusummas 2 892 eurot (sh käibemaks). Vaidlust ei ole, et kostja pole 28.11.2017.a arvet nr. 17299 kättesaanud. Kostja on edastanud hagejale 29.10.2017.a e- kirja, millise kohaselt palub esitatud arve ülevaadata ja viia kooskõlla vastavalt pooltevahelisele lepingule.
6. Kostja on eelpool viidatud e- kirjas märkinud, et teise etapi lõpus kuulub lepingujärgselt maksmisele 30 % lepingust (1 650 eurot + km) (t/l 10 pöördel). Seega on kostja nõustunud tasuma II etapi tööde teostamise eest hagetava summa s.o 1 650 eurot + km = 1 980 (t/l 10 pöördel, 12).
7. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
8. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu
9. mai
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10;
13. mai
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
15. Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
16. Kostja vaidleb hagetavale nõudele vastu, kuivõrd hagis väljatoodud eskiisjoonised esitati kostjale peale lepingu tähtaja ületamist 14.10.2017.a ning detailplaneering ei ole valmis kooskõlastamiseks, tööde vastuvõtmise-üleandmise akti II etapi kohta ei ole koostatud. Kostja väidetel on ta hagejaga sõlmitud lepingu üles öelnud tähtaja saabumise tõttu 01.07.2017.a (t/l 74 pöördel-75).
17. Hageja vastavate kostja etteheidetega ei nõustu ning on arvamusel, et kostja pole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut üles öelnud. Samuti leiab hageja, et põhjendamatu on kostja väide, et hageja ei ole täitnud tööde teist etappi (t/l 80-81).
18. Kohus leiab, et antud juhul ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et kostja on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu üles öelnud ning seda järgnevatel põhjendustel.
19. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõendidest – 30.01.2017.a kuni 20.02.2017.a ekirjavahetusest nähtub, et hageja on edastanud kostjale, Keskkonnaametile ning Xxx Vallavalitsusele e- kirju seoses detailplaneeringuga (t/l 83-85). Kostja poolt hagejale 21.05.2017.a edastatud e- kirjast nähtub, et viimane ootab informatsiooni 4 Keskkonnaametist ja Xxx Vallavalitsusest (t/l 84). 20.01.2017.a e- kirjast nähtub, et kostja on valinud välja detailplaneeringu variandid 1, 3 ja 4 (t/l 83).
20. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lisa nr 1 punkti 5.2.1 kohaselt maksab tellija töövõtjale tasu etappide kaupa. Makstav tasu on kooskõlas vastava etapi töömahuga. Lisa nr 1 punkti 5.2.3 järgi detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks on aluseks tasu maksmiseks 30 % töö maksumusest (t/l 8). Seda on ka kostja oma 29.10.2017.a e-kirjas kinnitanud (t/l 10 pöördel).
21. Hageja on edastanud 13.01.2017.a kostjale Xxx kinnistu detailplaneeriungu variandid (t/l 44-47) tulenevalt 11.01.2017.a toimunud detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eelnõu avalikul arutelul asutud seisukohtadele (t/l 43). Tõendeid selle kohta, et kostja nimetatud detailplaneeringu variante kätte saanud ei ole, kohtule esitatud pole.
22. Samuti nähtub kohtule edastatud e- kirjadest, et hageja poolt koostatud detailplaneeringud on edastatud Keskkonnaametile (t/l 84 pöördel). Seega asub kohus seisukohale, et hageja on täitnud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kohustuse ning edastanud detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Sellest tulenevalt on hageja tasunõue lepingu punkt 5.2.1 ja 5.2.3 järgi kostja suhtes muutunud sissenõutavaks.
23. Kohus selgitab, et asjaolu, et hageja poolt koostatud detailplaneering ei saanud Keskkonnaametilt ja Xxx Vallavalitsuselt heakskiitu, ei tähenda, et kostja ei pea hagejale tehtud töö eest tasuma, kuivõrd nimetatu ei olnud eelduseks tasu maksmiseks.
24. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostjalt põhivõlgnevuse summas 1 980 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
25. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise lepingu punktis 6.5 kokku lepitud määraga 0,1 % päevas ehk summas 152,46 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (t/l 25 pöördel).
26. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27. Osundatud töövõtulepingu punkt 6.5 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,1 % tasumata summalt iga tasumise tähtaega ületanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu kogumaksumusest (t/l 5 pöördel).
28. Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise määraga 0,1 % päevas ehk summas 152,46 eurot.
29. Riigikohus on 12.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-162-12 punktis 20 märkinud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st
30. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
31. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis tingiks 5 hageja viivisenõude vähendamist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hageja poolt nõutavas suuruses asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda. 30.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,1 % päevas arvestatuna 1 980 eurolt alates 01.03.2018.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 327,54 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 1 980 eurolt alates 01.03.2018.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni (t/l 25 pöördel).
2. Kooskõlas

§ 367

ja töövõtulepingu punktiga 6.5 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada ning mõista kostjalt välja viivis määraga 0,1 % päevas põhinõudelt alates 01.03.2018.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 327,54 eurot.

1. Kuivõrd kohus rahuldab hageja lepingust tuleneva viivisenõude, siis ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele viivise nõudele.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.
3. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 1132 lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid see seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne,
4. Lk 581).
5. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja poolt esitatud nõue sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 40 eurot põhjendatud, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, kas ja kuidas on kostjale edastatud võlanõuded jms või milline on olnud hageja hinnakiri nimetatud kirjade edastamisel. Samuti ei ole hageja tõendanud sissenõudmiskulu tekkimist 40 euro ulatuses ja seega ei kuulu vastav hageja nõue rahuldamisele VÕS § 1132 lg 2 alusel.
6. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud põhinõude ja viivise väljamõistmiseks ning kuulub selles osas rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1 980 eurot, viivis summas 152,46 eurot ja viivis 0,1 % päevas põhinõudelt, s.o 1 980 eurolt alates 01.03.2018.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 327,54 eurot.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 39.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 40. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 6

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 250 eurot ja esindajakulu summas 560 eurot (t/l 25 pöördel, 97-98, 102-103). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 250 eurot (t/l 15). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 250 eurot kooskõlas

§ 138lg 2.

1. Hageja esindaja tunnitasu määr on olnud 80 eurot (t/l 97). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et hageja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
2. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on tutvunud asjaoludega, koostanud hagiavalduse 3 tundi, tutvunud kostja vastusega ja kujundanud õigusliku positsiooni 15 minutit, kogunud täiendavad tõendid ja koostanud seisukoha 2 tundi 15 minutit, ettevalmistunud istungiks 45 minutit, osalenud kohtuistungil 45 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu 7 tundi.
3. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 560 eurot (7 tundi x 80 eurot).
4. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 810 eurot, millest riigilõiv summas 250 eurot ja esindajakulu summas 560 eurot.
5. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 7