) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul (
Kohus selgitab, et hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele (
Kohtule esitatud hagiavalduses toodud põhjendused on võõrkeelsed ning hagiavaldusest ei selgu, elatise väljamõistmise periood, tõendamata on õppimise aeg, ebaselged on ka hageja abivajaduse põhjendused. Esitatud hagiavalduses on märgitud, et hageja esindajaks on Irina Serova, kuid sellekohast volitust kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles.
lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui kohtu poolt määratud tähtajaks tõlget ei esitata võib kohus jäta avalduse tähelepanuta (
Kohus selgitas hagejale käiguta jätmise määruses, et kuna kohus võib jätta võõrkeelse avalduse tähelepanuta, võib tekkida olukord, et hagiavaldus on põhjendamatu ning puudub alus ka nt tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagiavalduse asjaolud, nõue ja põhjendused peavad olema nii menetlusosalistele kui ka kohtule arusaadavad. Kohus andis hagejale tähtaja eestikeelse hagiavalduse esitamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu määrus nr 32-1-119-15 p 10). Kohus selgitas hagejale, et oma nõuet peab ta põhjendama ja tõendama. Kohus andis selleks hagejale tähtaja. 2
lg 1 p 5 kohaselt lepinguline esindaja võib kohtus olla menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses ka, et kuna hagiavalduses on hageja esindajaks märgitud tema ema, võib ta olla menetluses hageja esindajaks, kuid selleks tuleb hagejal esitada kohtule volikiri. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja ühtegi puudust tähtajaks kõrvaldanud. Hageja ei palunud ka tähtaja pikendamist. Kohus hoiatas käiguta jätmise määruses, et puuduste kõrvaldamata jätmisel, keeldub kohus hagi menetlusse võtmast.
lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
340¹ lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle hagejale. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MENETLUSKULUD Vastavalt
lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.