← Eesti

2-18-116689/16

Obsah (6)§ 407§ 162§ 138§ 144§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Otsuse tegemise aeg ja koht 1.aprill 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 01.03.2019 kohtumäärusega. Kohus toimetas hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte

§ § 3141 lg 1 järgi 07.03.2019. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus mõistab P Pilt Ü Pi kasuks välja viivised 74,30 eurot.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on

§ 138

lg 2 kohaselt riigilõiv 91,08 eurot ja õigusabikulud 14 eurot ning võla sissenõudmiskulud 20 eurot. Kohus on menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtnud tsiviilasja materjalid, mistõttu leiab, et riigilõivu suurus on 91,08 eurot, mitte 75 eurot, seetõttu tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks, sest hageja ei ole tasunud ettenähtust rohkem riigilõivu (kostja lihtsalt tasus vahepeal osa võlast). 2 Kohus leiab, et võla sissenõudmiskulude 20 euro suurune nõue ei ole õigustatud, kuna võla sissenõudmiskulusid saab nõuda majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja ning hageja ei ole märkinud õigusnormi, millele ta tugineb. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta õigusabikulude nõue 5 euro ulatuses, kuna kulu kohta puuduvad dokumendid. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 100,08 eurot (riigilõiv 91,08 eurot, õigusabikulud 9 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.