lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni.
lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult 13.03.
Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja poolt tasumata põhivõlgnevus Bigbank AS-i ees 2277,66 eurot. Enne lepingu ülesütlemist oli kostjal tasumata laenuintress alates 12.06.
lg.1 sätestab: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 2277,66 eurot, tasumata laenuintressi summas 187,71 eurot, samuti sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 30.04.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 516,71 eurot (461,30+55,41). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 01.05.2019. a viivise põhivõlalt
MS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 300 eurot. Lisaks taotleb hageja TsMS § 4842 alusel menetluskulude katteks 20 euro hüvitamist. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetlus, kus menetlus lõpetati, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kättetoimetada, siis on maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot põhjendatud hageja kulu. Hageja menetluskulu on seega 320 eurot (300+20). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 320 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.