← Eesti

2-18-17602/4

Obsah (12)§ 187§ 442§ 206§ 136§ 150§ 322§ 407§ 444§ 162§ 174§ 175§ 178

2-18-17602 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2019.a, Tallinn Tsiviila

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused 1. Hagi aluseks on kostjale veoteenuste osutamise alusel esitatud arvetest nr 070518-2, 20051806 ja 030618-03 tulenevad nõuded.

§ 442

lg 5 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 206

lg 1 näeb ette, et lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus suurendada või vähendada oma nõuet. Kohus võtab hageja taotluse haginõude vähendamiseks 1000 euro võrra vastu ning muudab selle võrra

§ 136lg 4 alusel tsiviilasja hinda.

Kohus tagastab hagejale nõude vähendamise tõttu enamtasutud riigilõivu 50 eurot

§ 150lg 1 p 1 ja § 150 lg 4 koosmõju alusel.

2. Gateberg OÜ-le on kohus hagimaterjalid edastanud registrijärgsele aadressile Ümera 6-13, 13817 Tallinn. Kõnesolevalt aadressilt on dokumendid 10.01.2019.a allkirja vastu kätte toimetud kostja juhatuse liikme abikaasale J K.

§ 322

lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja 2 2-18-17602 põhjendava osata (

§ 444lg 3).

3.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 4. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel hageja poolt tasutud riigilõiv summas 700 eurot (maksekorraldus nr 3063, 21.11.2018) ja õigusabi kulud summas 300 eurot, sh: - 21.11.2018.a hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest 250 eurot (ajakulu 2,5 h); - 03.12.2018.a kostja esindajaga kompromissilepingu arutamine ja avalduse haginõude vähendamise kohta koostamise eest 33,33 eurot (ajakulu 20 min); - 28.01.2019.a hageja menetluskulude nimekirja koostamine 16,67 eurot (ajakulu 10 min). Eelnimetatud summad ei sisalda käibemaksu, kuna Bilain Transport OÜ on käibemaksukohuslane. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-18-17602 kohtumenetlusega. 5.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole eelkõige põhjendatud 28.01.2019.a menetluskulude nimekirja koostamisega seonduvad menetluskulud. Kohus nõustub siinkohal Riigikohtu seisukohaga selles, et menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, siis ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175

lg 1 mõttes (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohus leiab, et põhjendatud on hageja kohtukulud 650 euro ja kohtuvälised esindajakulud 283,33 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.