¹ lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava, tunnistajate ja teiste isikute elukohti ning tunnistajate ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega; tunnistajate ja teiste isikute muud isikuandmed asendada tähemärkidega. Kriminaalasi nr 1-18-8239 lühimenetluses KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 26. november 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja Ühendatud kriminaalasja number 1-18-8239 02.11.2018 ühendati kriminaalasjad nr 1-18-4503 ja nr 1-18-8239 ühiseks menetluseks (IV, 36-39) 18278000188, 17260100053 - kohtusse saabusid Kohtueelses menetluses üldmenetluses kriminaalasjade numbrid Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi Süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks Ringkonnaprokurör Madis Gaidalenko süüdistuses KarS § 424 lg 1, KarS § 4231, KarS § 184 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses 02.11.2018 eelistungil suuliselt ja kirjalikult (IV, 29) esitatud Ülle Hõrak Kaitsja Kalju Kutsar – riigi õigusabi osutamise korras Süüdistatav MADIS GAIDALENKO elukoht XXX e-post: XXX isikukood 39403015247 XXX kriminaalkorras karistatud 05.04.2017.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta vangistusega KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega 16.-XX.XX.XXXX oli kahtlustatavana kinnipeetav tõkendita RESOLUTSIOON 1 Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 233 lg 1, 3,
lg 1 p 4,
,
lg 2,
,
S § 424 lg 1, KarS § 423 1 ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
punktis 6 täheldatud taotlust, hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt, ei ole kohtule esitatud.
lg 1 alusel jätta menetluskulud – riigi õigusabi osutamisega seonduvad kulud, joobe tuvastamise kulud, ekspertiisikulud - riigi kanda. 24.09.2018.a kohtuistungile ilmumata jäämise eest süüdistatavale
lg 1 ja
¹ lg 1,3 alusel 24.09.2018.a kohtumäärusega (jõustunud; III, 72-77; IV, 5152,68) kohaldatud rahatrahv 320 eurot ei ole menetluskulu
mõttes ja see rahatrahv jätta süüdistatava kanda.
punkt 5¹ alusel ja kohtuekspertiisiseaduse § 99 lg 2 alusel kustutada riiklikus DNA-registris sisalduvad kriminaalasjas nr 17260100053 Madis Gaidalenkolt võetud andmed. Kohtueelses menetluses ei ole kriminaalasja nr 18278000188 raames võetud Madis Gaidalenkolt sõrme- ja peopesajälgi ning DNA-proove (II, 26). Kohtueelses menetluses ei ole kriminaalasja nr 17260100053 raames võetud Madis Gaidalenkolt sõrme- ja peopesajälgi (IV, 8).
lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juures asitõendite karbis asuvatest esemetest Madis Gaidalenkole musta värvi korpusega mobiiltelefon IPhone 5S koos selles asuva ühe kõnekaardiga (pakend 3MGKP, asitõendi vaatlusprotokoll: II köide lk 20-40). 26.11.2018 kuulutatud kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult kajastatud, et mobiiltelefon kuulub M.Gaidalenkole tagastamisele koos kahe kõnekaardiga, millise vea parandab kohus käesolevas põhiosaga kohtuotsuses. Juhul kui Madis Gaidalenko ei ilmu kohtuotsuse jõustumise järgselt kutse peale kohtusse mobiiltelefoni vastu võtma, siis mobiiltelefon selles oleva kõnekaardiga
lg 3 p 4 alusel hävitada.
lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juures asitõendite pakendis asuvatest esemetest kõik narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud esemed – kilekotid, valget värvi karbike taimse puru jääkidega, tühi LM suitsupakk rohelise taimse puru jääkidega, musta värvi kanepipurustaja, metallist kanepipurustaja (pakendid 1BMW, 2BMW, 2BMW-1, 1MG, 2MG, 3MG, 4MG). KarS § 83 lg 4 konfiskeerida narkootilise aine XX.XX.XXXX ekspertiisiaktis nr XXX (II köide, lk 70-72) nimetatud narkootilised ained (pakendid 1BMW, 2BMW, 1MG) ning jätta need narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel riiklikku ekspertiisiasutusse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus need kuuluvad seaduses sätestatud korras käitlemisele ja seejärel hävitamisele. Kohtueelse menetluse käigus Madis Gaidalenko elukaaslasele M. P. pakendist 2MGKP tagastatud võtmehoidja kahe võtmega (II, 41) vabastada asitõendi staatusest ja jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt
Kohtueelse menetluse käigus Madis Gaidalenko elukaaslasele M. P. T. M. taotlusel üle antud sõiduk BMW reg märgiga XXX (II, 42) ja sama sõiduki süütevõtmed pakendist nr 1MGKP (II, 42) vabastada asitõendi staatusest ja jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt
2 Ümbrikud tunnistajate M. M. ja R. K. andmetega (II, 184, 185) jätta kriminaalasja juurde toimikusse. Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokurörile, süüdistatavale ja tema kaitsjale. Jõustunud kohtuotsus edastada teadmiseks ja täitmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile sinna jäetud narkootilise aine osas ja riiklikust DNA registrist Madis Gaidalenko DNA kustutamise osas. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 3 p 1 alusel ei saa süüdistatav apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Põhiosaga kohtuotsus tehakse kohtukantselei kaudu teatavaks ja põhiosaga kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda hiljemalt 11. detsembril 2018.a, alates kella 16.00-st juhul, kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
PÕHIOSA Kriminaalasjade ühendamine ja selle menetlemine 26.11.2018.a kohtuistungil 26.11.2018.a kohtuistungil menetles kohus lühimenetluses kriminaalasja Madis Gaidalenko süüdistuses KarS § 424 lg 1, KarS § 4231, KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. See kriminaalasi koosneb kahest ühendatud kriminaalasjast. 28.05.2018.a saabus prokuratuurist üldkorras menetlemiseks kohtusse kriminaalasi nr 18278000188 Madis Gaidalenko süüdistuses KarS § 424 lg 1, KarS § 4231 järgi (III, 1), mis kohtumenetluses sai numbriks 1-18-4503 ja milles Madis Gaidalenko anti kohtu alla 15.06.2018.a (III, 44-47). XX.XX.XXXX saabus prokuratuurist üldkorras menetlemiseks kohtusse kriminaalasi nr 17260100053 Madis Gaidalenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (IV, 1), mis kohtumenetluses sai numbriks 1-18-8239 ja milles Madis Gaidalenko anti kohtu alla 02.11.2018.a (IV, 36-39). Viimati kohtusse saabunud kriminaalasjas esitas ringkonnaprokurör Ülle Hõrak XX.XX.XXXX kohtule taotluse, ühendada see ühisesse menetlusse kriminaalasjaga nr 18278000188, milles Madis Gaidalenko on süüdistatav KarS § 424 lg 1, KarS § 4231 järgi (IV, 4-5). 3 02.11.2018.a eelistungil olid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja ühisel seisukohal, et mõlemad kriminaalasjad, millistes Madis Gaidalenko on süüdistatav, tuleb ühendada nende ühiseks menetlemiseks (IV, 30-35).
lg 1¹,
lg 4,
¹ lg 1 alusel kriminaalasja 26.11.2018.a kohtuistungil menetlemisega lühimenetluses. 26.11.2018.a kohtuistungil jäi süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde ja taotles enda ülekuulamist, mida ka tehti. Kohtuistungil esitas prokurör kohtule kriminaalasja juurde kuuluvad asitõendid ühes pappkarbis selles oleva 8 pakendiga, milliseid kohus kohtulikul uurimisel avas ja vaatles prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja osavõtul, misjärel samad pakendid kohtuistungil koheselt ka suleti. 26.11.2018.a kohtuistungil olid pooled ühisel seisukohal, et otsuse tegemisel lähtuda kogu kriminaalasja toimikust, sealhulgas ka nendest tõenditest, mis on süüdistusaktides kajastatud (IV, 83). Kahtlustatava Madis Gaidalenko ütlused ja neid kajastavad kahtlustatava ülekuulamise protokollid on kajastatud mõlemas süüdistusaktis tõendite loetelus (III, 4; IV, 8).
lõikes 3 sätestatu kohaselt juhindutakse lühimenetlust kohaldades
lõikes 1 ja
lõigetes 4 ja 5.
lõikes 1 sätestatu kohaselt lahendatakse kriminaalasi lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Sama põhimõte nähtub ka
lõikest 4, milles on sätestatud, et kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile.
lõikes 5 sätestatu kohaselt võib süüdistatav lühimenetluses taotleda enda ülekuulamist ja sellisel juhul lähtutakse
§-s 293 sätestatust. Käesolevas kriminaalasjas taotleski süüdistatav Madis Gaidalenko lühimenetluses enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel ja seda ka tehti (IV, 69, 83-87: süüdistatava allkiri ja süüdistatava ülekuulamine). Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et kahtlustatav Madis Gaidalenko ütlused on käesolevas kriminaalasjas lühimenetluses lubatavad tõendid ja tegemist on
lg 3 mõttes
lg 1 ja
Lühimenetluse eripärast tulenevalt ei välista ka süüdistatava taotlusel tema lühimenetluses ülekuulamine tema eeluurimisel antud ütlusi kriminaalasja toimikus asuvatest ülejäänud tõendite kogumist. Seaduses ei ole lühimenetluse kohta kajastatud sätet, et juhul kui süüdistatav taotleb lühimenetluses enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel ja süüdistatav kuulataksegi kohtulikul uurimisel lühimenetluse kohtuistungil üle, siis välistuvad tõendite kogumist tema kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlused. 4 Eeltoodu alusel, lähtudes lühimenetluse eripärast, kuuluvad tõendite kogumisse nii Madis Gaidalenko kahtlustatavana kohtueelses menetluses kui ka süüdistatavana 26.11.2018.a kohtuistungil antud ütlused. 26.11.2018.a kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktides kajastatud süüdistuste juurde ja neid ei muutnud ning neist ei loobunud. Madis Gaidalenko ja tema kaitsja taotlesid süüdistatava talle esitatud süüdistustes õigeksmõistmist. Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, millistele süüdimõistvat kohtuotsust rajada. Kriminaalasjas on kahtlused, milliseid ei ole võimalik toimikus olevate tõenditega kõrvaldada.
lg 3 alusel tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks.
S § 424 lg 1, KarS § 4231, KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks. Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja kohtu hinnang sellele 26.11.2018.a kohtuistungil menetles kohus lühimenetluses kriminaalasja Madis Gaidalenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Süüdistuse kohaselt omandas Madis Gaidalenko korduvalt ajavahemikul 2016.a detsember kuni 2017.a mai eeluurimisel täpsemalt tuvastamata asjaoludel: • 49 tabletti, mis sisaldavad 43% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, milles 7,32 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja 3,17 g kanepiõisikuid (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 17%, mida hoidis XX.XX.XXXX Tartu linnas Vabaduse pst 1a parklas enda valduses ja enda poolt juhitud sõidukis BMW 318I reg märk XXX, kuni nimetatud aine politsei poolt XX.XX.XXXX. sõidukist leiti ja ära võeti; • peenestatud kanepit, mille terahüdrokannabinooli sisaldus on 1,3%; peenestatud kanepit 0,12 g, aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata tetrahüdrokannabinooli protsendilist sisaldust; kanepiseemned, 0,61 g, mille kestadel leidub tetrahüdrokannabinooli, mida hoidis enda elukohas XXX kuni XX.XX.XXXX. a nimetatud kanep elukoha läbiotsimisel politsei poolt leiti ja ära võeti; • vähemalt 2 ecstasy tabletti, mille andis edasi 2017. a kevadel Tartu linnas R. K.; • vähemalt 7 kanepisuitsu ja väikses soonkinnisega kotis tuvastamata koguses marihuaanat, mida käitles Tartu linnas. Süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi on kajastatud, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse lõpus on kajastatud, et 5 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul piisab kümnele isikule joobe tekitamiseks keskmiselt 1,4 grammist, marihuaana puhul loetakse suureks koguseks 7,5 grammi ning metamfetamiini puhul 0,3 grammi. Sellega süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi lõpeb. Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et XX.XX.XXXX oli sõidukis BMW 318I reg märk XXX selle politsei poolt kinnipidamise hetkel 3 isikut – Madis Gaidalenko, K. L. ja M. M. ning neist K. L. jooksis kinnipeetud sõiduki juurest koos enda seljakotiga minema ja K. L. taga ei aetud ning teda kätte ei saadud ja on teadamata, millised esemed asusid seljakotis, mille K. L. enne kinnipeetud sõiduki juurest eemale jooksmist kaasa võttis. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolusid pole. XX.XX.XXXX Madis Gaidalenko kahtlustatava kinnipidamise protokolli koostamisel ei olnud politseile küll veel teada juhi kõrvalistmel istuja nimi, mistõttu ei ole kahtlustatava kinnipidamise protokollis (II, 17-19) kajastatud juhi kõrvalistuja täisnime, kuid tagaistmel istujaks on kajastatud alaealine M. M. ja roolis olnud isikuks Madis Gaidalenko (II, 18). Hilisema menetluse käigus on ülekuulamistega selgunud XX.XX.XXXX sõidukis BMW 318I reg märk XXX politseiga kokkupuutel viibinud isikute asukohad. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et XX.XX.XXXX juhtis sõidukit BMW 318I reg märk XXX kinnipidamise ajal ja sellele eelnevalt Madis Gaidalenko ning K. L. istus juhi kõrvalistmel ja M. M. istus tagaistmel. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolusid pole. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et XX.XX.XXXX istus sõidukis BMW 318I reg märk XXX enne K. L. juhi kõrvalistuja kohal S. K. (II, 172-174), kes aga ei soovinud teistega kalale minna, mistõttu M.Gaidalenko sõidutas ta enda kasutuses oleva sõiduautoga BMW 318I reg märgiga XXX Annelinna S. K. elukoha juurde. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolusid pole. Kahtlustatav K. L. ütluste (II, 120-123) ja tunnistaja S. K. ütluste (II, 172173) kohaselt juhtis ESPAKi juurde sõitnud sinist värvi sõiduautot BMW Madis Gaidalenko ja juhi kõrvalistmel istus siis S. K., ESPAKi juures istusid K. L. ja M. M. selle sinise sõiduauto BMW tagaistmele, misjärel sõitsid Kivilinna, kus Konsumi lähedal väljus sõidukist S. K.. K. L. ja S. K. ütlustega on kooskõlas tunnistaja M. M. XX.XX.XXXX ütlused selle kohta, et ESPAK´i juures istus ta koos K. L. sinna sõitnud Madis Gaidalenko juhitud sõidukisse BMW, et koos kalale minna (II, 167). Siit edasi ei ole tunnistaja M. M. XX.XX.XXXX ütlused kooskõlas kahtlustatav K. L. ja tunnistaja S. K. ütlustega, sest M. M. XX.XX.XXXX ütluste kohaselt, milliste juurde ta kohtueelsel uurimisel jäi, oli ESPAK´i juurde sõitnud autos M.Gaidalenko üksinda, s.t S. K. M.Gaidalenko juhitud sõidukis polnud. Siinkohal on oluline täheldada, et kuigi kohtueelsel uurimisel ütles tunnistaja M. M. enda esialgselt antud ütlustest viimasel ülekuulamisel 30.10.2017 (II, 166-169) suures osas lahti, on M. M. esimesed ütlused, mis tunnistaja ülekuulamise protokollis kajastatu kohaselt on antud 16.05.2016 (II, 163-165), mõneti rohkem kooskõlas tõendite kogumiga selles osas, kas ESPAK´i juurde saabunud M.Gaidalenko juhitud sõidukis oli veel peale juhi isikuid. Nimelt andis M. M. esimesel tunnistajana ülekuulamisel ütlusi, et Madis Gaidalenko juhtimisel olnud sõidukis BMW oli auto esimesel istmel ESPAK´i juurde sõites veel üks isik, keda oli sellele eelnevalt paaril korral näinud XXX (II, 166-165). Hoopis iseküsimus on see, et millistest ja millal toiminud sündmustest on tunnistaja M. M. esimeses ülekuulamisprotokollis (II, 163-165) juttu, sest protokolli koostamise kuupäevaks on XX.XX.XXXX (II, 163), kuid M.Gaidalenkole KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses kajastatud 49 MDMA tableti ja neljas pakendis kanepiõisikute ebaseadusliku käitlemise ajaks on kajastatud aasta võrra hilisem aeg - XX.XX.XXXX. 6 Selles osas, kas ja millises osas on põhjendatud tunnistaja M. M. ütlustest (II, 163-165, 166169) lähtuda, on oluline täheldada, et M. M. ütlused on kriminaalmenetluse vältel olnud muutlikud ja kriminaalasja toimiku andmetel oli M. M. XX.XX.XXXX ainukesena isik, kellel tuvastati temalt XX.XX.XXXX võetud proovis tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit (THC-COOH) (II, 162). M. M. andis kohtueelses menetluses tunnistajana ütlusi kahel korral – XX.XX.XXXX (II, 163165) ja XX.XX.XXXX (II, 166-169) ning need on kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes vastuolulised ning teineteist välistavad – esimestes ütlustes annab ta narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise osas süüstavaid ütlusi Madis Gaidalenko peale ja teises ülekuulamises ütleb ta neist ütlustest lahti, avaldades, et narkootilisi aineid käitles ebaseaduslikult hoopiski K. L., mitte aga Madis Gaidalenko, nagu ta esimesel ülekuulamisel ütles. Samas võttis M. M. mõlemal korral tunnistajana ütlusi andes õigeks asjaolu, et XX.XX.XXXX enne kooli minekut oli ta teinud kanepisuitsu (II, 164, 167). Selles osas ei ole M. M. enda ütlusi muutnud. Kriminaalasjas ei ole andmeid, et XX.XX.XXXX sõidukis BMW 318I reg märk XXX viibinud isikutest oleks olnud keegi veel peale M. M. tarvitanud samal päeval mõnda narkootilist ainet. Eelkajastatud asjaoludel on kohus seisukohal, et kuna tunnistaja M. M. on kriminaalmenetluse vältel olulises osas enda ütlusi muutnud ja oli XX.XX.XXXX kanepit tarvitanud, temalt võetud proovist nähtub kanepi tarvitamine, siis selles osas, millises M. M. ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, kohus neist ei lähtu ning rajab otsuse ülejäänud kooskõlas olevatele tõenditele. Neil asjaoludel ei lähtu kohus otsuse tegemisel tunnistaja M. M. XX.XX.XXXX antud ütlustest selles osas, millises ta avaldab, et ESPAK´i juurde sõitnud autos oli M.Gaidalenko üksinda, s.t S. K. M.Gaidalenko juhitud sõidukis polnud. Kahtlustatav K. L. ütlustega (II, 120-123) on tõendatud, et pärast S. K. Annelinnas sõidukist väljumist sõideti kesklinna, kus politsei pidas Madis Gaidalenko juhitud sõiduki kinni. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et XX.XX.XXXX kõik kolm kinnipidamise ajal sõidukis BMW 318I reg märk XXX olnud isikut, s.o Madis Gaidalenko, K. L. ja M. M., ning ka sellele eelnevalt juhi kõrvalistmel istunud S. K., on kokku puutunud narkootiliste ainetega ja neid tarvitanud. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolusid pole. Tunnistaja S. K. ütluste (II, 172-174) kohaselt on ta vahel harva tarvitanud kanepit, XX.XX.XXXX ei näinud sõidukis BMW narkootilisi aineid ja neist ei olnud ka selles sõidukis juttu (II, 173). Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt tegi ta XX.XX.XXXX enne kooli minekut kanepisuitsu (II, 164,167), millega on kooskõlas ka see, et M. M. XX.XX.XXXX võetud proovist tuvastati kanepi tarvitamisele osundavat tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti (THCCOOH) – II, 162 K. L. karistati kriminaalasjas nr 1-16-7314 kokkuleppemenetluses tehtud 26.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 3 aasta vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses 12.-13.07.2016 viibitud ajaga ära kantuks 2 päeva (II, 139-158). Karistusest jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mida kohaldati KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 3-aastaseks katseajaks kriminaalhooldusele allutamisega (II, 139-158). Katseajaks pandi K. L. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustus ning kohustused, mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt selleks kriminaalhooldusametnikult luba küsimata (II, 139-158). Madis Gaidalenko on kogu kriminaalmenetluse vältel võtnud õigeks asjaolu, et on aeg-ajalt tarvitanud narkootilisi aineid ning tema elukoha läbiotsimisel ära võetud kanepit ja esemeid kasutas ta enda tarbeks kanepi tarvitamiseks. 7 Patrullilehelt (II, 1-3) nähtuvalt olid XX.XX.XXXX 09:00 – 21:00 patrullitoimkonnas tööl politseiametnikud A. S. ja M. P.. Patrullilehel on XX.XX.XXXX ajavahemiku 19-21 kohta kajastatud BMW 318 reg märgiga XXX juhiks Madis Gaidalenko, sõidukist leitud umbes 40 oranži tabletti ja mokatubaka karbis rohelist taimset puru, autos 3 isikut – M.Gaidalenko, M. M. ja kolmas jooksis ära, sõiduk teisaldatud XXX parklasse, juhile koostatud väärteoprotokoll LS § 91 lg 2 p 3 (II, 1-3). XX.XX.XXXX vallasasja läbivaatuse protokolli (II, 4) koostas patrullpolitseinik A. S. ja sellel on kajastatud meetme kohaldamise algusena XX.XX.XXXX kell 19:40 ja lõpuna XX.XX.XXXX kell 20:08 ning kohana XXX ja meetme kirjelduseks on sõiduki reg nr XXX läbivaatus, mille omanikuks on kajastatud T. M., kelle juuresolekuta selle sõiduki vaatlus teostati. Madis Gaidalenko nime ei ole kordagi ja mitte kuskil XX.XX.XXXX vallasasja läbivaatuse protokollil (II, 4) kajastatud. Küll on aga sellel protokollil kajastatud, et isikul oli varasemalt olnud probleeme narkoga, kuid ei ole kajastatud, millisel isikul (II, 4). Veel on XX.XX.XXXX vallasasja läbivaatuse protokolli (II, 4) märgitud, et leitud 1 kotike oranži värvi tablettidega ja 4 kotikest rohelist värvi taimse puruga. XX.XX.XXXX vallasasja hoiulevõtmise protokolli (II, 5) koostas patrullpolitseinik A. S. ja sellel on kajastatud, et XX.XX.XXXX kell 19:45 XXX allutati meetmele Madis Gaidalenko, kellelt võeti hoiule 4 minigrip kotikest rohelise taimepuruga ja 1 minigrip kotike oranži värvi tablettidega ning vallasasja hoidmise kohana on kajastatud Tartu XXX. XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokollist (II, 6-8) nähtuvalt vaadeldi ja kaaluti sõiduauto BMW reg märgiga XXX läbivaatuse käigus XX.XX.XXXX ära võetud esemeid koos pakenditega – neljas minigrip kotis asunud roheka taimse aine kogukaaluks koos pakenditega oli 4.30g (pakend 2BMW) ja 49 oranži tableti kogukaaluks koos pakendiga oli 21.21g (pakend 1BMW). Ekspertiisiaktiga (II, 70-72) on tõendatud, et pakendis 1BMW asunud 49 oranži tabletti massiga 20,24g sisaldavad 43% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ja neis sisaldub 7,32g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Ekspertiisiaktiga (II, 70-72) on tõendatud, et pakendis 2BMW asunud neljas minigrip kilekotis asunud rohelised taimeosad massiga 3,17g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%. Patrullileht (II, 1-3), vallasasja läbivaatuse protokoll (II, 4) ja vallasasja hoiulevõtmise protokoll (II, 5) ning Madis Gaidalenko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II, 17-19) ei kajasta, millisest sõiduauto BMW 318I reg märgiga XXX osast oranžid MDMA-d sisaldavad tabletid ja kanepiõisikud ära võeti. Seda, millisest sõiduauto BMW 318I reg märgiga XXX osast MDMA-d sisaldavad tabletid ja kanepiõisikud (3,17g) ära võeti, ei nähtu ka tunnistaja A. S. ütlustest (II, 15-16), kahtlustatav K. L. ütlustest (II, 120-123), tunnistaja M. M. ütlustest (II, 163-165, 166-169) ja kahtlustatav Madis Gaidalenko ütlustest (II, 86-89, 91-97) ning süüdistatav Madis Gaidalenko kohtulikul uurimisel antud ütlustest (IV, 83-87). Madis Gaidalenko on kriminaalmenetluse vältel andnud ühetaolisi ütlusi selle kohta, et ta ei näinud, kust politseinik narkootilised ained sõidukist leidis. Ainukesena on patrullpolitseinikuna töökohustusi täitnud M. P. 24.10.2017.a tunnistajana ülekuulamisel avaldanud oranži värvi tablettide ja 4 kotikese taimse aine kohta, et need leidis A. S. auto läbivaatuse käigus (II, 170-171). Tunnistaja M. P. ütluste (II, 170-171) kohaselt töötab ta Tartu politseijaoskonna patrullitalituses patrullpolitseinikuna ning oli XX.XX.XXXX graafikujärgselt tööl koos patrullpolitseinik A. S., kui selgus, et Uue-Turu parklas kinnipeetud sõiduki juhil Madis Gaidalenkol ei olnud juhtimisõigust ja kuna isikul oli varasemast probleeme narkoga, siis oli alust arvata, et isikul võib autos olla keelatud asju, mida võib seaduse alusel võtta hoiule või konfiskeerida (I, 171). M. P. ütluste kohaselt oli autos kolm meesterahvast, kes tulid korralduse peale autost välja, 8 patrullpolitseinik A. S. hakkas teostama sõiduki läbivaatust, mispeale jooksis koheselt ära üks meesterahvas Vabaduse silla suunas (I, 171). M. P. ütluste kohaselt valvas ta kahte meesterahvast ja A. S. leidis juhiistme ja käsipiduri vahelt istme alt oranži värvi tabletid, mis olid pakendatud minigrip kotti, ja veel leidis A. S. 4 minigrip kotikest rohelist värvi taimse puruga, vist taga istujate mati alt, mille kohta koostas A. S. vallasasja läbivaatuse protokolli (I, 171). M. P. ütluste kohaselt ütles Madis Gaidalenko, et tema omad need ei ole (I, 171). M. P.i ütluste kohaselt teavitasid nad leiust narkokuritegude talitust, kust tuldi sündmuskohale (I, 171). XX.XX.XXXX läbiotsimisprotokollist (II, 43-44, 45-48) nähtub, et sõidukis BMW 318I reg märgiga XXX asus tagaistmel tühi minigrip kilekott, millel taimse puru jäägid ning millel marihuaanale iseloomulik lõhn. Läbiotsimisprotokolli kohaselt ei võetud seda kilekotti ära, vaid seda fotografeeriti. Veel nähtub sellest läbiotsimisprotokollist, et sõiduki kindalaekas asus rohelist värvi kaantega märkmik käsikirjaliste märkmetega, mis Madis Gaidalenko sõnul kuulub tema elukaaslasele. Läbiotsimisprotokolli kohaselt ei võetud seda märkmikku ära, vaid seda fotografeeriti (II, 43-44, 45-48). Läbiotsimisprotokollile lisatud fotodest nähtuvalt on sõiduk BMW 318I reg märgiga XXX tumesinist värvi ja selle auto sisemus on korratu, sest nii istmetel kui ka põrandal vedeleb erinevaid esemeid pilla-palla laiali (II, 43-44, 45-48). DNA ekspertiisiaktist (II, 63-68) nähtuvalt ei tuvastatud pakendis nr 2BMW asunud neljal minigrip kilekotil DNA-profiile, mis oleksid seostatavad Madis Gaidalenko DNA-profiiliga. K. L. esitati 02.10.2018.a kahtlustus KarS § 184 lg 2 p 1,2 narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises grupis koos Madis Gaidalenkoga ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi täisealisena alaealisele M. M. narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises, mille kohta K. L. ütles ülekuulamisel, et tema neid kuritegusid toime pannud ei ole (II, 120123). 02.10.2018.a K. L. võetud proovist narkootilisi aineid ei leitud (II, 131). DNA ekspertiisiaktidest (II, 63-68, 75-81) nähtuvalt ei tuvastatud pakendis nr 2BMW asunud 4-l minigrip kilekotil DNA-profiile, mis oleksid seostatavad Madis Gaidalenko ja K. L. DNAprofiilidega. XX.XX.XXXX prokuratuuri määrusega lõpetati käesolevas kriminaalasjas menetlus K. L. osas
Kohtule esitatud kriminaalasja toimiku andmetel ei ole kriminaalasjas määratud ja tehtud DNAekspertiise 49 oranži värvi tableti pakendil leiduda võiva DNA päritolu osas. Kohtule esitatud kriminaalasja toimiku andmetel ei ole kriminaalasjas määratud ja tehtud DNAekspertiise ka selles osas, kas 49 oranži värvi tableti pakendil ja neljal kanepiõisiku pakendil võib leiduda M. M. ja S. K. või mõne teise isiku DNA-d. Kriminaalasja toimikus ei ole registriandmete väljatrükki selle kohta, kes on sõiduki BMW 318I reg märgiga XXX omanik ja kasutajad. Kohtul puudub vahetu juurdepääs sõidukite registriandmetele selles osas, millisest oleksid nähtavad sõiduki omanikud ja kasutajad. XX.XX.XXXX vallasasja läbivaatuse protokollis (II, 4) on sõiduki BMW 318I reg märgiga XXX omanikuks protokolli koostaja poolt märgitud T. M.. Madis Gaidalenko kahtlustatavana (II, 86-89, 91-97) ja lühimenetluses kohtuistungil kohtulikul uurimisel süüdistatavana (IV, 85) antud ütluste kohaselt kuulub sõiduk tema elukaaslase lähedastele, kas tema naise isale või naise vennale, kes on lubanud tema elukaaslasel seda sõidukit ajutiselt kasutada ning XX.XX.XXXX oli sõiduk tema naise kasutuses. Madis Gaidalenko kahtlustatavana antud ütluste kohaselt võttis ta XX.XX.XXXX sõiduki BMW 318I reg märgiga XXX võtmed peale lõunat kodust ise, kui elukaaslast ei olnud kodus (II, 87, 93). Madis Gaidalenko ütluste kohaselt ei luba elukaaslane tal sõidukit ise võtta juhtimisõiguse puudumise tõttu (II, 87). Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis neid Madis Gaidalenko ütlusi kahtluse alla seaksid või neid ümber lükkaksid. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et XX.XX.XXXX oli sõiduk BMW 318I reg märgiga XXX Madis Gaidalenko kasutuses juhuslikel asjaoludel. 9 Eelnevalt kajastatu alusel on kohus seisukohal, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, millistele tuginevalt saaks kahtlusteta väita seda, kes oli XX.XX.XXXX sõiduautost BMW 318I reg märgiga XXX leitud ja ära võetud 49 MDMA-d sisaldava tableti ja neljas pakendis asunud kanepiõisikute omanik ja kes neid selles sõidukis hoidis. Selles osas esineb võimaluste paljusus, sest isikuid, kelle omad võisid XX.XX.XXXX sõidukist leitud ained olla, on palju – alates sõiduki omanikust, selle tavapärastest kasutajatest ning viimastega koos sõidukis viibinud isikuteni välja ja kuni XX.XX.XXXX sõidukis viibinud isikuteni – Madis Gaidalenkoni, M. M., K. L., S. K. - välja. Mitte miski ei välista ka seda, et XX.XX.XXXX sõidukist leitud ja ära võetud narkootilised ained võisid selles sõidukis asuda juba siis, kui Madis Gaidalenko selle sõiduki XX.XX.XXXX kasutada võttis ja sellega sõitma läks. 49 MDMA tableti ja nelja kanepiõisikute pakendi asukoht ei saanud jääda autosse istujale ja seal viibijale nägemisulatusse, sest MDMA tabletid asusid tunnistaja M. P. ütluste kohaselt istme all juhiistme ja käsipiduri vahel ning kanepiõisikud neljas pakendis olid vist tagaistme jalamati all. Kohus oletustele kohtuotsust rajada ei saa ja ei tohi.
lg 3 kohaselt on kohtul kohustus tõlgendada kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Käesoleval juhtumil ei ole võimalik millegagi kõrvaldada kahtlusi, et 49 MDMA tabletti ja neljas pakendis kanepiõisikud võisid sõidukis asuda juba enne seda, kui Madis Gaidalenko sellega sõitma läks. Mitte millegagi ei ole võimalik kõrvaldada ka kahtlusi, et ükskõik kes selles sõidukis XX.XX.XXXX koos Madis Gaidalenkoga viibinud isikutest võis need ained sellesse sõidukisse jätta. S. K. ja K. L. istusid XX.XX.XXXX juhi esiistmel ja neil oli reaalne võimalus libistada MDMA tabletid märkamatult enne sõidukist lahkumist juhiistme vahele, kust need vajusid põrandale. Ka esialgu sõidukis tagaistmel viibinud K. L. ja kogu aeg sõidukis ainult tagaistmel viibinud M. M. oli olemas reaalne võimalus, panna 4 pakendit kanepiõisikutega taga istujate jalamati alla ning taga istujatel oli olemas reaalne võimalus lükata tagant ette juhiistme alla pakend 49 MDMA tabletiga. Madis Gaidalenkot ei seo 49 MDMA tabletiga ja 4 kanepiõisiku pakendiga peale selle, et need asusid sellel päeval juhuslikel asjaoludel tema kasutuses ja juhtimisel olnud sõidukis, mitte miski. Kohtu hinnangul on sellest aga liiga vähe, et 49 MDMA tableti ja 4 kanepiõisiku pakendi ebaseaduslik käitlemine omistada just Madis Gaidalenkole. Selles osas puuduvad kriminaalasjas otsesed tõendid. Ka DNA-ekspertiis, mis tehti 4 kanepiõisiku pakendi osas, ei seo Madis Gaidalenkot XX.XX.XXXX sõidukist leitud ja ära võetud narkootilise ainega, sest ekspertiisiakti kohaselt ei ole leitud DNA profiilid seostatavad Madis Gaidalenko DNAprofiiliga. DNA ekspertiisiaktidest (II, 63-68, 75-81) nähtuvalt ei tuvastatud pakendis nr 2BMW asunud 4-l minigrip kilekotil ka DNA-profiile, mis oleksid seostatavad K. L. DNAprofiilidega. Kohtule esitatud kriminaalasja toimiku andmetel ei ole kriminaalasjas määratud ja tehtud DNA-ekspertiise 49 oranži värvi tableti pakendil leiduda võiva DNA päritolu osas. Kohtule esitatud kriminaalasja toimiku andmetel ei ole kriminaalasjas määratud ja tehtud DNAekspertiise ka selles osas, kas 49 oranži värvi tableti pakendil ja neljal kanepiõisiku pakendil võib leiduda M. M. ja S. K. DNA-d. Madis Gaidalenko positsioon on algusest peale olnud ühene – ta ei ole sõidukist XX.XX.XXXX politsei leitud narkootiliste ainetega seotud, mida ta avaldas ka XX.XX.XXXX vallasasja hoiulevõtmise protokolli omakäeliselt: „Äravõetud asjad ei kuulu minule“ (II, 5 pöördel). Hiljem kahtlustatavana ja süüdistatavana antud ütlustes on Madis Gaidalenko jäänud samale seisukohale. Ka kahtlustatava K. L. ja tunnistajate M. M. ja S. K. ütlustest nähtuvalt ei ole 49 MDMA tabletti ja 4 pakendit kanepiõisikutega seostatavad Madis Gaidalenkoga ja ka nende endiga, sest nad ei teadnud nende asumisest sõidukis. Madis Gaidalenko võimalikku seotust 49 MDMA tableti ja neljas pakendis asunud kanepiõisikutega kahandavad ka asjaolud, et narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistatud K. L. põgenes sündmuskohalt joostes minema ning 10 XX.XX.XXXX kanepit tarvitanud M. M. andis kahel ülekuulamisel erinevaid ütlusi, rääkis mõlema autos viibinud isiku peale – nii Madis Gaidalenko kui ka K. L. peale, muutes seejuures aga olulisel määral ütlusi. Millegagi pole kõrvaldatav ka kahtlus, et esmalt Madis Gaidalenko peale süüstavaid ütlusi andnud ja hiljem neist lahti öelnud ja hoopiski K. L. peale samade asjaolude kohta süüstavaid ütlusi andnud M. M. taolise käitumise eesmärgiks oligi hoopiski ennast kahtlusaluste seast päästa ja vabastada, vormistamaks narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises süüdi teised XX.XX.XXXX sõidukis viibinud isikud. Lähtudes sellest, et M. M. õnnestus säilitada kriminaalmenetluses tunnistaja staatus ning tema suhtes ei ole kriminaalasja toimiku andmetel tehtud ka DNA-ekspertiise, kuigi ta oli ainukesena sellel päeval tarvitanud kanepit, 4 pakendit kanepiõisikutega asusid sõidukis M. M. istumiskoha juures tagumise jalamati all ja tal oli olemas võimalus lükata pakend 49 MDMA tabletiga tagant ette juhiistme alla, läks tal korda ennast kriminaalmenetlusest kahtlustatavate ringist välistada. Madis Gaidalenko võimalikku seotust 49 MDMA tableti ja nelja kanepiõisikutega pakenditega kahandab ka asjaolu, et kriminaalasjas pole ühtegi dokumenti ja salvestist (videot, fotot) selle kohta, millisest sõiduki osast need ained leiti. See üksnes süvendab kahtlust selles osas, kas 49 MDMA tabletti ikkagi asusid sõidukis juhiistme ja käsipiduri vahel istme all ning kas 4 pakendit kanepiõisikutega ikkagi asusid taga istujate jalamati all, nagu seda väidab tunnistaja M. P. enda ütlustes (II, 170-171). Tunnistaja M. P. ütlustest (II, 170-171) nähtuvalt ei ole ta ise ühtegi narkootilist ainet Madis Gaidalenko kasutuses olnud sõidukist leidnud, kuid teab, et need tabletid ja kanepiõisikud leidis sõidukist A. S.. Samas on tunnistaja M. P. ütlused kahtlevad, sest kasutab enda ütlustes väljendit „vist“, kui annab ütlusi kanepiõisikute asukoha kohta selles, et need asusid vist taga istujate mati all. Seega on kriminaalasjas 49 MDMA tableti ja nelja kanepiõisikute pakendi asukoha kohta olemas ainult ühe tunnistaja ütlused, kes vahendab selles osas teiselt isikult, s.o A. S., teadasaadut kahtlevas vormis.
lõikes 2¹ sätestatu kohaselt ei ole tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, üldjuhul lubatavaks tõendiks. Samas seaduse sättes on kajastatud ka erandid, millistel juhtudel võib olla teiselt isikult kuuldu kriminaalasjas tõendiks. Tunnistaja M. P. ütlusi lubab tõendina kasutada
lg 2¹ punktis 2 sätestatu, mille kohaselt on tunnistaja ütlus lubatavaks tõendiks nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Samas tuleb tunnistaja M. P. ütluste (II, 170-171)
lg 2¹ punktis 2 sätestatu alusel lubatavaks tõendiks hindamisel arvestada nende kasutamisel asjaolusid, et need on sõidukis asunud narkootiliste ainete asukohtade osas teiselt isikult kuuldud ja küllatki ebakindlad ning neid ei kinnita ka mitte ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend. Kokkuvõtvalt – kohus tõlgendab kõik eelkajastatud kahtlused süüdistatava süüdiolekus 49 MDMA-d sisaldava tableti ja nelja kanepiõisikute pakendi ebaseaduslikus käitlemises, sealhulgas ka nende asukohtade osas sõidukis,
lg 3 alusel süüdistatava kasuks ja mõistab Madis Gaidalenko nimetatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise süüdistuses õigeks. Kohtu hinnangul ei annaks ka nimetatud süüdistuse osa üldkorras menetlemine kriminaalasja lahendamise seisukohalt midagi juurde, sest õigeaegselt on jäetud 49 MDMA-d sisaldava tableti ja nelja kanepiõisikute pakendi asukoht sõidukis kajastamata. Tunnistaja M. P. kuulati üle alles 24.10.2017.a. Tunnistaja A. S. kuulati küll üle XX.XX.XXXX (II, 15-16), kuid tema ütlustest midagi Madis Gaidalenko juhtimisel olnud sõidukist narkootiliste ainete leidmise ja nende asukohtade kohta sõidukis ei nähtu. Üldkorras menetluses A. S. tunnistajana kohtumenetluses ülekuulamisel jääks alatiselt püsima kahtlus, et miks tema XX.XX.XXXX ütlustes ei ole kajastatud Madis Gaidalenko juhtimisel olnud sõidukist narkootiliste ainete leidmist ja nende asukohti sõidukis. Kohtu hinnangul ei ole eelkajastatud asjaoludel üldmenetlusega ning selles isikute ülekuulamistega korvatav asjaolu, et XX.XX.XXXX jäeti 49 MDMA-d sisaldava tableti ja nelja kanepiõisikute pakendi asukoht sõidukis kajastamata. Kohtu hinnangul ei annaks üldkorras menetlus midagi juurde ka siis, kui üldmenetluses 11 kuulataks üle K. L., M. M. ja S. K. ning Madis Gaidalenko, sest nimetatud isikute vahel jääks lõpuks ikkagi ütluste vahel lõppastmes risti-rästi suhe ja mitte millelegi kindlale ja veenvale poleks kohtul ka siis võimalik kohtuotsust rajada, kuna juba praegu on K. L., M. M. ja S. K. ning Madis Gaidalenko ütlused suuresti vastuolulised, olgugi et esineb ka asjaolusid, millistes kohati ollakse samadel positsioonidel. Juhul kui üldmenetluses ütlusi andes hakataks ütlusi muutma, siis tõusetub uuesti ja jääb ka siis püsima küsimus isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusest. Kohtu hinnangul jääks seis üldmenetluses suuresti samaks, mis lühimenetluseski – risti-rästi üksteise suhtes ütluste andmine, millistele otsuse rajamine ei annaks üldmenetluses lühimenetlusega võrreldes midagi juurde. Üldmenetluse kohaldamine ei annaks kohtu hinnangul midagi olulist juurde ka ekspertiiside seisukohalt, sest selles osas pole enam midagi teha – asitõenditeks olevad pakendid on lühimenetluse kohtuistungil kohtulikul uurimisel vaadeldud, neilt pakenditelt DNA võtmine ja ekspertiiside tegemine pidanuks toimuma menetluse algstaadiumis. Neil asjaoludel ei ole üldmenetlusega kõrvaldatavad kahtlused Madis Gaidalenko süüdiolekus 49 MDMA-d sisaldava tableti ja nelja kanepiõisikute pakendi ebaseaduslikus käitlemises, mistõttu ei olegi kohus pidanud põhjendatuks lühimenetlusest
lg 1 p 2 ja
S § 184 lg 2 p 2 järgi on veel kajastatud, et Madis Gaidalenko elukohast XXX leiti ja võeti XX.XX.XXXX läbiotsimisel ära peenestatud kanepit (marihuaanat) ja kanepiseemneid. Selles osas kriminaalasjas vaidlust ei ole. XX.XX.XXXX tehti läbiotsimine Madis Gaidalenko elukohas XXX ja läbiotsimise alguses avaldas Madis Gaidalenko, et kapil asuvas pappkarbis on tal 0,5g kanepit (II, 49-50, 51-55), kust võetigi ära sinist värvi LM suitsupakk selles oleva rohelise taimse puruga (pakend 1MG), musta värvi kanepipurustaja selles oleva rohelise taimse puruga (pakend 2MG), minigrip kilekott selles asuvate seemnetega (pakend 4MG) ja metallist kanepipurustaja selles asuvate taimse puru jääkidega (pakend 3MG), milliste asitõendite vaatlus on kajastatud XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokollis (II, 56-60). XX.XX.XXXX ekspertiismäärusega (II, 61-62) määrati teha Madis Gaidalenko elukohast ära võetud pakendites nr 1MG, 2MG, 4MG asuvate ainete ja seemnete osas narkootilise aine ekspertiis ja esitada ekspertidele küsimus, kas pakendites 1MG ja 2MG asuvate ainete näol on tegemist narkootilise või psühhotroopse ainega ning kas pakendis 4MG olevate seemnete näol on tegemist kanepi taime seemnetega ja kas seemnete kestadel leidub THC jälgi (II, 61-62). XX.XX.XXXX ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 70-71) on tõendatud: • pakendis 1MG suitsupakis LM olev roheline taimepuru massiga 0,53 g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 1,3%, • pakendis 2MG taimepurustajas olev roheline taimepuru massiga 0,12 g on peenestatud kanep (marihuaana), millise aine vähesuse tõttu ei ole võimaalik määrata tetrahüdrokannabinooli (THC) protsendilist sisaldust, • pakendis 4MG minigrip kilekotis olevad pruunikad seemned massiga 0,61 g on kanepiseemned, mille kestadel leidub tetrahüdrokannabinooli (THC). Madis Gaidalenko on kogu kriminaalmenetluse vältel võtnud õigeks, et ta on aeg-ajalt tarvitanud kanepit ja tema elukohast leitud marihuaana on tal endale tarbimiseks. Kohtul pole selles alust ka kahelda, sest Madis Gaidalenko elukohast leitud ja ära võetud peenestatud kanepi kogus on väike – kokku 0,65 g (0,53 g + 0,12
lõikes 1 sätestatu kohaselt on vaatluse eesmärgiks koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid. Käesolevalt on aga see seadusesäte jäetud täitmata, sest XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokollis asuvad pildistatud sõnumivestlused on kajastatud niivõrd kehvas kvaliteedis, et neilt ei ole võimalik näha kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid. Eeltoodu alusel tunnistab kohus
¹ lg 3 alusel XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokollist (II, 2040) tõendina kasutamiseks lubamatuks selles kajastatud fotod sõnumivestlustest (II, 22-40), sest neil puudub tõendi kvaliteet, millistest nähtuksid kriminaalasja lahendamiseks vajalikud andmed. R. K. kuulati tunnistajana üle XX.XX.XXXX (II, 175-177). Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt on ta tarvitanud ecstasyt ja kanepit, viimati tarvitas 2017.a detsembis (II, 176). R. K. ütlustest nähtuvalt on ta mitmeid kordi pöördunud Madis Gaidalenko poole sooviga, omandada temalt narkootilisi aineid, kuid on neid temalt saanud ainult ühel korral – 2 ecstasy tabletti (II, 175177). R. K. ütluste kohaselt tunneb ta Madis Gaidalenkot umbes 2 aastat, 2016.aastal töötas koos Madis Gaidalenkoga Soomes firmas S. (II, 176). R. K. ütluste kohaselt on ta Madis Gaidalenkoga suhelnud suhtlusportaalis Facebook ja on temalt korduvalt küsinud narkootikume (II, 176), milliseid sai Madis Gaidalenkolt 2 tabletti 2017.a kevade või suve alguses, milleks võttis Madis Gaidalenkoga ise ühendust kas telefoni teel või telegram appi teel ja küsis temalt 2 ecstasy tabletti, 1 tablett võis maksta 13-15 eurot, kokku said poole tunni jooksul pärast tablettide küsimist Eedeni parkla taga asuvas Alecoq parklas, kuhu Madis Gaidalenko tuli jalgsi (II, 176). R. K. ütluste kohaselt teadis ta Madis Gaidalenkolt küsida seetõttu, et oli Madis Gaidalenkot eelnevalt Shootersis näinud, kus Madis Gaidalenko oli narkootikumide mõju all (II, 176). R. K. ütluste kohaselt läks ta parklasse enda autoga Volkswagen Passat, see võis olla õhtu paiku, Madis oli ise seda tabletti tarvitanud ja rääkis, milline tunne on (II, 176). R. K. ütluste kohaselt andis Madis Gaidalenko talle 2 ecstasy tabletti, nende kuju ja värvus ei ole meeles ja ei mäleta, kuidas need pakendatud olid, võis olla crip kilekotis või andis lihtsalt käe peale (II, 176). R. K. ütluste kohaselt andis ta Madis Gaidalenkole raha vist 30 eurot (II, 176). R. K. ütluste kohaselt oli Madis Gaidalenkolt saadud tablettide mõju teistsugune, kui muidu oli tarvitanud ja tundus, et need olid mingil muul baasil tehtud, tundus küll, et oli narkootikume tarvitanud, kuid see oli teistsugune tunne, kui muidu - vaatas ca 2 tundi telekat, ainult värvid virvendasid eredalt silme ees, sõitis nagu karusselliga, oli selline eriline tunne, kuid polnud MDMA sarnast tunnet nagu sõprus, hoolivus, läheduse tunde vajadus (II, 176-177). Kahtlustatav Madis Gaidalenko ütluste kohaselt ei ole ta kellelegi narkootilisi aineid edasi andud ja müünud (II, 88 all). Süüdistatav Madis Gaidalenko ütluste kohaselt ei ole ta R. K. ecstasy tablette müünud (IV, 85), R. K. on kunagine töökaaslane (IV, 85). Süüdistatav Madis Gaidalenko ütluste kohaselt tüütas R. K. teda pikalt ecstasy tablettide hankimiseks, mispeale 15 lubas talle uurida, siis rääkis sellest M. M., kas ta teab ja kust saab (IV, 85). Madis Gaidalenko ütluste kohaselt said R. K. ja M. M. kokku ja siis M. M. müüs need R. K. (IV, 85). M.Gaidalenko ütluste kohaselt ei tea ta, kes R. K. tabletid andis (IV,85). M.Gaidalenko ütluste kohaselt rääkis ta M. M., et R. K. tahab saada ja nad suhtlesid ise edasi (II, 85). M.Gaidalenko ütluste kohaselt ei ole need süüdistuses kajastatud 2 tabletti tema käest läbi käinud (II, 85). Kohtu hinnangul on kriminaalasjas tõendite kogum ebapiisav selleks, et sellest oleks võimalik kahtlusteta järeldada süüdistuse paikapidavust selles osas, et Madis Gaidalenko omandas ajavahemikul 2016.a detsember kuni 2017.a mai eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 2 ecstasy tabletti, millised andis Tartu linnas 2017.a kevadel edasi R. K.. R. K. ütlused on selleks ebapiisavad. R. K. on tema enda avaldatust nähtuvalt sage narkootiliste ainete tarvitaja, tema ütlused on paljuski ebamäärased ning konkretiseerimata – ei teadnud ecstasy tablettide hinda, tehes oletusi, et need võisid maksta 13-15 eurot tablett ning andis tablettide eest vist raha 30 eorot, R. K. ei teadnud ecstasy tablettide kuju ja värvust, veel ei teadnud R. K., kuidas need olid pakendatud, tehes oletusi, et tabletid võisid olla kas crip kilekotis või anti need lihtsalt käe peale. Kohus on seisukohal, et kuigi üldteada olevalt halveneb sagedasel narkootiliste ainete tarvitamisel mälu ning sündmusi ei pruugita enam täpselt mäletada, nähtub R. K. ütlustest, et narkootilisi aineid on ta saanud Madis Gaidalenkolt ainult ühel korral – süüdistuses kajastatud 2 tabletti ecstasyt, mistõttu ei ole kohtu jaoks veenev ja usutav, et see ainuke kord läheks meelest sellisel määral, et isegi tablettide kuju ja värvus ei meenu. Üldteada olevalt liigub ebaseaduslikus käibes äärmiselt erineva kuju, logodega ja värvusega ecstasy tablette, millest tulenevalt on neil käibes ka väga erinevad ning tavaliselt kergesti meeldejäävad tabavad hüüdnimed. Tavapäraselt teatakse ja jääb ühel korral teiselt isikult omandamisel meelde ecstasy tablettide välimus, paremal juhul ka nende hüüdnimed ning teatakse eripärase kuju ja välimusega tablettide hinda ja tavapärast mõju. Käesoleval juhtumil ei ole R. K., kes tema ütlustest nähtuvalt on ecstasy ja kanepi tarvitaja (II, 176) ning on ecstasy tablette R. K. omandanud ainult ühel korral, suutnud meenutada ühtegi olulist asjaolu, mida senisest kohtupraktikast nähtuvalt tavaliselt teiselt isikult ecstasy tablettide omandamisel mäletatakse. Neil asjaoludel peab kohus põhjendatumaks rajada osas, millises R. K. ja Madis Gaidalenko ütlused on vastuolus, otsuse Madis Gaidalenko ütlustele, sest tema ei ole sage narkootiliste ainete tarvitaja, vaid tarbib neid harva ja tema puhul on seetõttu tõenäosus, et ta mäletab sündmusi paremini ja täpsemalt, suurem (II, 87; IV, 86, 87), mistõttu hindab kohus R. K. ebamäärased ütlused Madis Gaidalenkolt 2 ecstasy tableti omandamise kohta ebausaldusväärseteks. Siinkohal on oluline täheldada ka seda, et R. K. kirjeldatud tablettide mõju, millised ta väidetavalt omandas ecstasy nime all Madis Gaidalenkolt, ei vasta ecstasy mõjule, vaid pigem tavapärasele ACC mõjule (ACC long 600), kui neid üle annustada. ACC on apteegist vabalt retseptita kättesaadav ja kasutatakse seda kinnise köha puhul, bronhide olukorra leevendamiseks, röga lahtistamiseks. ACC üle annustamisel teravustub ümbruse tajumine kuni selle silme ees sätendamiseni ja virvendamiseni välja. R. K. väitel ei olnud M.Gaidalenkolt väidetavalt talle antud ecstasy tablettidel MDMA-le sarnast tunnet nagu sõprus, hoolivus ja läheduse tunde vajadus, vaid need põhjustasid silme ees värvide ereda virvenduse (II, 176-177). Neil asjaoludel pole välistatud, et R. K. võis küll saada M.Gaidalenkolt tablette, kuid seda ravimiseks ACC-na, millised üle annustatuna põhjustasid R. K. ACC-le iseloomuliku toime. Neil asjaoludel on veenvad M.Gaidalenko ütlused, et ta pole andnud R. K. ecstasy tablette, sest ka R. K. ütlused väidetavalt M.Gaidalenkolt saadud tablettide mõju kohta ei vasta ecstasy tablettide mõjule (kasvav avatus ja heasoovlikkus, ühisusetunne teistega, suurenenud empaatiavõime, soov sõpruse, läheduse hoolivuse järele). Seonduvalt R. K. ja Madis Gaidalenko ütlustest nähtuvaga selle kohta, et R. K. on ise olnud initsiatiivikas Madis Gaidalenkole pealekäija, et hankida endale ecstasy tablette, on oluline 16 täheldada, et ülekaalukas huvi on lähtunud R. K., milline asjaolu tuleb tõlgendada Madis Gaidalenko kasuks, kui ta otsustas talle tüütuks muutunud R. K. vabanemiseks juhatada ta M. M. juurde. Seda, kas R. K. M. M. ka endale soovitud ecstasy tabletid sai, pole teada, sest seda ei nähtu ka M. M. ütlustest. Madis Gaidalenko käest ei ole aga süüdistuses kajastatud 2 ecstasy tabletti läbi käinud. Kriminaalasjas olemasolevatest tõenditest ei nähtu, kas R. K. M. M. suhtlemise tulemusena M. M. ka soovitud 2 ecstasy tabletti sai. Madis Gaidalenko ütlustest nähtuvalt ei tea ta öelda, kes R. K. ecstasy tabletid andis (IV, 85). Käesoleval juhtumil ülekaalukas huvi ecstasy tablettide omandamiseks lähtus R. K., mis R. K. ja Madis Gaidalenko ütlustest nähtuvalt on kuriteole ahvatlemine ja provokatsioon, sest R. K. käitumine võttis ühel ja samal teemal Madis Gaidalenkoga suhtlemisega peale käiva iseloomu, mida M.Gaidalenko on iseloomustanud kui enda tüütamist, millisel juhtumil on põhjendatud kuriteole ahvatletav, kes provokatsioonile aga ei allunud, õigeks mõista. Millisel põhjusel ja motiiviga R. K. Madis Gaidalenkoga initsiatiivikalt temalt ecstasy tablettide omandamiseks suhtles, pole teada, sest kriminaalasja toimik seda ei kajasta. Siinkohal on veel oluline täheldada ka seda, et kohtulikul uurimisel süüdistust 2 ecstasy tableti R. K. edasiandmise süüdistuses ei ole muudetud ning 2 ecstasy tableti vahendamist R. K. ei ole Madis Gaidalenkole süüdistuses ka ette heidetud, mis on ka põhjendatud, sest kohtu hinnangul pole teada ning veenvalt tõendatud asjaolud selle kohta, kas R. K. tabletid üldse sai ja kui sai, siis kellelt. Kohus ise ei saa süüdistust uute asjaoludega sisustada ning hakata omaalgatuslikult süüdistust muutmata ja hoopiski narkootilise aine vahendamist senise süüdistuse asemel Madis Gaidalenkole ette heitma. Kohus ei saa asuda prokuratuuri asemele ja ise hakata süüdistust uute asjaoludega sisustama. Käesolevalt lähtubki kohus otsuse tegemisel sellest, et 2 ecstasy tableti vahendamist R. K. ei ole põhjendatud M.Gaidalenkole käesolevas otsuses ette heita, kuna süüdistust selles osas pole muudetud ja ka esitatud. Neil asjaoludel mõistab kohus Madis Gaidalenko õigeks talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selle kohta, et tema omandas ajavahemikul 2016.a detsember kuni 2017.a mai eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 2 ecstasy tabletti, millised andis Tartu linnas 2017.a kevadel edasi R. K. Madis Gaidalenkole on KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus veel selles, et tema ajavahemikul 2016.a detsember kuni 2017.a mai eeluurimisel täpsemalt tuvastamata asjaoludel omandas vähemalt 7 kanepisuitsu ja väikses soonkinnisega kotis tuvastamata koguses marihuaanat, mida käitles Tartu linnas. Madis Gaidalenko ennast selles süüdi ei tunnista. Kriminaalasjas ei ole selles süüdistuse osas peale M. M. tunnistajana antud muutlike ütluste teisi tõendeid. M. M. andis käesolevas kriminaalasjas tunnistajana ütlusi kahel korral – XX.XX.XXXX (II, 163-165) ja XX.XX.XXXX (II, 166-169). XX.XX.XXXX ütluste sisust nähtuvalt võiksid need ütlused olla antud ülekuulamisprotokollis kajastatud koostamise kuupäevast (XX.XX.XXXX) aasta hiljem, s.o XX.XX.XXXX, kuna selles kajastatakse justkui XX.XX.XXXX sündmusi seoses M.Gaidalenko juhtimisel olnud sõidukist ecstasy tablettide ja marihuaana leidmisega, kuid protokollis sellekohast parandust ning täpsustust tehtud pole. Seetõttu lähtub kohus käesolevas kohtuotsuses protokolli kajastamisel selle koostamise kuupäevast, milleks on XX.XX.XXXX ja sellest lähtudes ei olnud M. M. võimalik anda ütlusi tulevikus toimuva, ehk siis süüdistuses kajastatud ajavahemiku 2016.a detsember kuni 2017.a mai kohta, mistõttu pole selles protokollis antud ütlustega tõendatav M.Gaidalenko süü vähemalt 7 kanepisuitsu ja väikses soonkinnisega kotis tuvastamata koguses marihuaana omandamises ja Tartu linnas ebaseaduslikus käitlemises ajavahemikul 2016.a detsember kuni 2017.a mai ja kohus mõistab Madis Gaidalenko selles süüdistuse osas õigeks, sest need on kriminaalasjas ainukesed Madis Gaidalenkot süüstavad tõendid ning teisi pole ja oma hilisemates ütlustes on M. M. XX.XX.XXXX tunnistajana ülekuulamisel neist Madis Gaidalenkot puudutavas osas täielikult lahti öelnud. 17 XX.XX.XXXX tunnistaja ülekuulamise protokollist (II, 163-165) nähtuvalt andis tunnistaja M. M. ütlusi, et on saanud Madis Gaidalenko käest kanepit tarvitamiseks, kui on koos Madis Gaidalenkoga 7-8 korral kanepit Tartu linnas väljas olles suitsetanud ja ühel korral on saanud Madis Gaidalenkolt purustatud kanepit minigrip koti sees, mida oli koti põhjas ja millest keeras endale kodus kanepisuitsu (II, 164). XX.XX.XXXX tunnistaja ülekuulamise protokollist (II, 166-169) nähtuvalt ütles M. M. enda varasemalt antud ütlustest lahti, täpsustades enda varem antud ütlusi sellega, et ei ole Madis Gaidalenko käest kanepit saanud ning temaga koos kanepit tarvitanud ja Madis Gaidalenko peale rääkis seetõttu, et K. oli tingimisi peal ja ei tahtnud K. (L.) halba, mistõttu ütles K. asemel Madise nime (II, 167). M. M. XX.XX.XXXX antud ütlustega on kooskõlas asjaolu, et K. L. karistati kriminaalasjas nr 1-16-7314 KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 3 aasta vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses 12.-13.07.2016 viibitud ajaga ära kantuks 2 päeva (II, 139-158) ja karistusest jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 3aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega (II, 139-158). Käesolevas kriminaalasjas esitati K. L. 02.10.2018.a kahtlustus KarS § 184 lg 2 p 1,2 narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises grupis koos Madis Gaidalenkoga ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi täisealisena alaealisele M. M. narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises, mille kohta K. L. ütles ülekuulamisel, et tema neid kuritegusid toime pannud ei ole (II, 120123). 02.10.2018.a K. L. võetud proovist narkootilisi aineid ei leitud (II, 131). DNA ekspertiisiaktidest (II, 63-68, 75-81) nähtuvalt ei tuvastatud pakendis nr 2BMW asunud 4-l minigrip kilekotil DNA-profiile, mis oleksid seostatavad Madis Gaidalenko ja K. L. DNAprofiilidega. XX.XX.XXXX prokuratuuri määrusega lõpetati käesolevas kriminaalasjas menetlus K. L. osas
XX.XX.XXXX prokuratuuri määrusega lõpetati käesolevas kriminaalasjas menetlus ka Madis Gaidalenko osas
S § 185 lg 2 p 2 järgi alaealisele M. M. marihuaana edasiandmise kahtlustuses (II, 181-183). Millistel asjaoludel aga peeti Madis Gaidalenko suhtes põhjendatuks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi menetlust jätkata marihuaana edasiandmise kahtlustuses, XX.XX.XXXX prokuratuuri määrusest (II, 181-183) ei selgu, kuigi selleks ajaks oli tõenditest juba ilmselgelt teada, et tunnistajatest M. M. on enda esialgsetest ütlustest lahti öelnud ja kriminaalasjas teisi Madis Gaidalenkot süüstavaid tõendeid peale M. M. muutlike ütluste ei ole. Tunnistaja M. M. XX.XX.XXXX ülekuulamise protokollis kajastatud ütlused Madis Gaidalenkolt marihuaana suitsetamiseks saamise kohta on ainukesed Madis Gaidalenkot süüstavad tõendid, kuid kuna XX.XX.XXXX tunnistaja ülekuulamise protokollist (II, 166-169) nähtuvalt ütles M. M. enda varasemalt antud ütlustest selles osas täielikult lahti ning ta ka põhjendas, miks ta seda tegi, siis puuduvad käesolevalt kriminaalasjas tõendid, millised kinnitaksid Madis Gaidalenkole esitatud süüdistuse paika pidamist 7 kanepisuitsu ja väikses mingigrip kilekotis marihuaana ebaseaduslikus käitlemises. Tunnistaja M. M. muutlikud ütlused ei ole selleks küllaldased ja kuna kriminaalasjas teisi süüstavaid tõendeid pole, siis mõistab kohus Madis Gaidalenko õigeks talle esitatud süüdistuses selle kohta, et ta ajavahemikul 2016.a detsember kuni 2017.a mai eeluurimisel täpsemalt tuvastamata asjaoludel omandas vähemalt 7 kanepisuitsu ja väikses soonkinnisega kotis tuvastamata koguses marihuaanat, mida käitles Tartu linnas. Viimati kajastatud marihuaana ebaseaduslikus käitlemises tuleb Madis Gaidalenko õigeks mõista ka seetõttu, et süüdistus on jäänud üldsõnaliseks ja konkretiseerimata, millega on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Süüdistuses on jäetud kajastamata, millist narkootilise aine 18 ebaseadusliku käitlemise viisi on silmas peetud, kui selles on kajastatud: „käitles Tartu linnas“. NPALS § 2 punktis 3 on kajastatud käitlemise mõiste - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kuna käitlemise viise on palju, tulnuks Madis Gaidalenkole KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud marihuaana – 7 kanepisuitsu ja väikses soonkinnisega kotis tuvastamata koguses marihuaana Tartu linnas ebaseadusliku käitlemise süüdistuses kajastada, millist marihuaana käitlemise viisi kasutamist Madis Gaidalenkole ette heidetakse. Kuna süüdistusest ei selgu marihuaana – 7 kanepisuitsu ja väikses soonkinnisega kotis tuvastamata koguses marihuaana Tartu linnas ebaseadusliku käitlemise viisi, siis tuleb Madis Gaidalenko selles süüdistuse osas süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu õigeks mõista. Marihuaana – 7 kanepisuitsu ja väikses soonkinnisega kotis tuvastamata koguses marihuaana käitlemise viis tulnuks süüdistuses kajastada ka seetõttu, et välistada võimalus, et tegemist polegi kuriteoga. Nimelt ei ole väikeses kogus marihuaana valmistamine, omandamine ja valdamine ilma edasiandmise eesmärgita kriminaalkorras karistatav (KarS § 183 lg 1). Süüdistuse ebakonkreetsusest tulenevalt ei ole mitte millegagi välistatud võimalus, et süüdistusse on ekslikult kuriteona märgitud väikeses koguses marihuaana ebaseaduslik omandamine ja valdamine selle edasiandmise eesmärgita, mis aga ei ole KarS § 183 lõike 1 mõttes kuritegu ja ei täida ka KarS § 184 kuriteokoosseisu. Kohtu hinnangul ei küünigi süüdistuses kajastatud 7 kanepisuitsu ja väikses soonkinnisega kotis tuvastamata kogus marihuaanat suure narkootilise aine koguseni, milleks on 7,5 g (II, 82-85) ja millest piisaks keskmiselt 10-le inimesele joobe tekitamiseks. Eeltoodut kokku võttes on kogu Madis Gaidalenkole KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus põhjendamatu ja tõendamata ning Madis Gaidalenko kuulub kogu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks mõistmisele. Siinkohal on oluline veel täheldada ka seda, et süüdistusse on jäänud sisse ka täiesti põhjendamatud viited hašišile ja metamfetamiini suurele kogusele 0,3 grammi. Kuna ülejäänud süüdistuse osast ja ka kogu kriminaalasja toimikust hašiši ja metamfetamiini ebaseaduslikku käitlemist ei nähtu, siis on süüdistuse viited hašišile ja metamfetamiinile täiesti asjakohatud ning eksitavad, sest jätavad mulje, nagu hõlmaks süüdistus ka hašiši ja metamfetamiini ebaseaduslikku käitlemist. Süüdistused KarS § 424 lg 1 ja KarS § 423¹ järgi ning kohtu hinnang neile 26.11.2018.a kohtuistungil menetles kohus lühimenetluses kriminaalasja Madis Gaidalenko süüdistustes veel ka KarS § 424 lg 1 ja KarS § 423¹ järgi. KarS § 424 lõike 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse kohaselt heidetakse Madis Gaidalenkole ette seda, et tema, olles tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, milline seisund on korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lõikes 1 kirjeldatud kui joobeseisund, juhtis 28.01.2018 kella 04:55 paiku Tartus Vallikraavi tänaval mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX. Madis Gaidalenko poolt väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisalduseks 0,57 mg/l kohta. Süüdistuse kohaselt pani Madis Gaidalenko mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritud süüdistuse kohaselt heidetakse Madis Gaidalenkole ette seda, et tema isikuna, keda on karistatud XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1,3 rikkumise eest rahatrahvidega, millised karistused ei olnud kustunud, juhtis 28.01.2018 kella 04:55 paiku Tartus Vallikraavi tänaval mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX, ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. 19 Sellise tegevusega rikkus Madis Gaidalenko liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamakategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüdistuse kohaselt pani Madis Gaidalenko mootorsõiduki juhtimisega juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see oli toime pandud süstemaatiliselt, toime KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eelkajastatud KarS § 424 lg 1 ja KarS § 423¹ järgi esitatud süüdistuste kohta on tõenditena kriminaalasja toimikus olemas 09.03.2018.a tunnistaja U. M. ülekuulamise protokoll (I, 2), XX.XX.XXXX tunnistaja M. O. ülekuulamise protokoll (I, 3-4), XX.XX.XXXX allkirjaleht Madis Gaidalenkole KorS § 38 tutvustamise kohta (I, 5), XX.XX.XXXX tõendusliku alkomeetri väljatrükk (I, 6), XX.XX.XXXX sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (I, 7), XX.XX.XXXX sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (I, 8), XX.XX.XXXX isikusamasuse tuvastamise protokoll (I, 9), XX.XX.XXXX sündmuskoha vaatluse protokoll (I, 10-11), XX.XX.XXXX joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr XXX (I, 12), 21.02.2018.a hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (I, 13), XX.XX.XXXX terviseseisundi kirjeldamise akt (I, 14-16), XX.XX.XXXX Politsei- ja Piirivalveameti ostus väärteoasjas nr 2780,17,004416 (I, 17-18), XX.XX.XXXX Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,16,000303 (I, 19-20), Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasist väljatrükk väärteoasjades XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX otsustega Madis Gaidalenkole karistuseks mõistetud rahatrahvide tasumise kohta (I, 21-23), kohtueelse menetleja õiend Madis Gaidalenkol kehtiva juhiloa puudumise kohta (I, 24), kohtueelse menetleja õiend mootorsõiduki Volkswagen Touran reg märgiga XXX omanikuks A. K. olemise kohta (I, 25), Politsei- ja Piirivalveameti 02.03.2018.a teatis (I, 27-28), Madis Gaidalenko kohta karistusregistrist andmete väljatrükk (I, 36-45), 14.03.2018.a kahtlustatava Madis Gaidalenko ülekuulamise protokoll (I, 29-30) ja 26.11.2018.a kohtuistungi protokollis kajastatud süüdistatav Madis Gaidalenko ütlused kohtulikul uurimisel 26.11.2018.a kohtuistungil (IV, 69, 83-87). Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses kajastatud ajal XX.XX.XXXX puudus Madis Gaidalenkol mootorsõiduki juhtimisõigus ning seda polnud tal ka enne XX.XX.XXXX. See on tõendatud nii kohtueelse menetleja sellekohase õiendiga (I, 24) kui ka Madis Gaidalenko sellekohaste ütlustega, et tal ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnud (I, 84). Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et XX.XX.XXXX toimus Tartu linnas Vallikraavi ja Ülikooli tänavate ristmiku vahetus läheduses Vallikraavi tänava otsas Vallikraavi tn 2 kõrval pimedal ajal tänavavalgustusega kohas liiklusõnnetus, milles osalesid kaks sõiduautot – Volkswagen Touran reg märgiga XXX ja Ford Galaxy reg märgiga XXX. Tunnistaja U. M. ütlustega (I, 2) on tõendatud, et XX.XX.XXXX öösel kella 04:55 paiku sõitis ta enda sõidukiga Ford Galaxy reg märgiga XXX Tartus Vallikraavi tänaval, kui järsku tundis, et mingi asi kriipis vastu tema juhtimisel olnud sõiduki tagumist nurka ning tahavaatepeeglisse vaadates nägi, et VW Touran oli sõidukile külge sõitnud (I, 2 pöördel). Tunnistaja M. O. ütlustega on tõendatud, et täites XX.XX.XXXX kiirreageerijana enda töökohustusi koos J. M. ja P. G., kutsuti kella 04:55 paiku avariigruppi ja anti teada, et Vallikraavi tn ja Ülikooli tn ristmikul on toimunud liiklusõnnetus, sündmuskohal teostas avariipolitseinik S. S. toiminguid ning kannatanu sõiduk asus täpselt Vallikraavi tn ja Ülikooli tn ristmikul (I, 4). Tunnistajate U. M. ja M. O. ütlustega on kooskõlas XX.XX.XXXX sündmuskoha vaatlusprotokoll (I, 10-11), mille ajavahemikus kell 05:08-05:27 koostas avariipolitseinik S. S. Tartu linnas Vallikraavi tn 2 kõrval Vallikraavi ja Ülikooli tänavate ristmikul nähtuva kohta (I, 10-11). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt toimus sündmuskoha vaatlus pimedal ajal, tänavavalgustusega kohas, asfaltkate oli märg, sõiduautot Volkswagen Touran reg märgiga XXX oli pärast liiklusõnnetust liigutatud ning see oli pargitud Vallikraavi tänava parempoolsesse serva ning paiknes Küüni tn poolses otsas; sõiduauto Ford Galaxy reg märgiga XXX oli Vallikraavi tn ja 20 Ülikooli tn poolses otsas ja suunaga Ülikooli tn poole (I, 10). Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevale liiklusõnnetuse skeemile on liiklusõnnetuse esmaseks kirjelduseks kajastatud, et VW sõitis parempöördel külge Ford´ile, VW juht parkis sõiduki ja jooksis minema (I, 11). Sündmuskoha vaatlusprotokolli on kajastatud sõiduki Ford Galaxy reg märgiga XXX omanikuks U. M. ja VW Touran reg märgiga XXX omanikuks A. K. (I, 11 pöördel). Ka kohtueelse menetleja õiendi (I, 25) ja XX.XX.XXXX sõiduki hoiukohta teisaldamise akti (I, 8) kohaselt on mootorsõiduki Volkswagen Touran reg märgiga XXX omanikuks A. K.. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastamata VW Touran reg märgiga XXX juhi nimi ja tema kohta andmed ning selles osas on vastavad lahtrid tühjaks jäetud (I, 11 pöördel). Sündmuskoha vaatlusprotokolli on märgitud sõiduki vigastused – VW vasakpoolsel esiuksel ja tagauksel värvikahjustused ja nühkejäljed ning Fordi vasakpoolne tagatiib mõlkis ja värvikahjustusega, vasakpoolne tagastange nurk nühkejäljega (I, 11 pöördel). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub veel, et sõiduauto Ford Galaxy reg märgiga XXX omanikule ja juhile U. M. on B-kategooria juhiluba välja antud XX.XX.XXXX (I, 11 pöördel), sündmuskohal oli püsikate, sõidutee on korras, aga märg, ilm on pilvine, pime aeg, kuid valgustus põleb, tegemist on + kujulise ristmikuga, kus lubatud suurim sõidukiirus 20 km/h (I, 11 pöördel). Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud, et ühe vahendina kasutati sündmuskoha jäädvustamiseks fotoaparaati Canon (I, 10) ja sündmuskohast on tehtud fotod, mis asuvad kaustas (I, 11 pöördel). Nimetatud fotosid ei ole aga sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud. Kriminaalasja toimikust ei selgu, millistel asjaoludel on jäetud fotod sündmuskoha vaatlusprotokollile lisamata, sest ühtegi kohtueelse menetleja õiendit, teatist jmt selle kohta kriminaalasja toimikus ei ole. Sellele, et sündmuskohast tehti fotod, viitab ka tunnistaja U. M. enda ütlustes, avaldades, et kohale tulnud avariigrupp tegi sündmuskohal mõõtmised ja fotod (I, 2 pöördel). Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et politsei liiklusõnnetuse sündmuskohale saabumise ajal ei olnud seal Madis Gaidalenkot ning sündmuskohal polnud ka Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhti. Selles osas on tunnistajate U. M. (I, 2) ja M. O. (I, 3-4) ütlused ning Madis Gaidalenko ütlused (I, 29-30; IV, 83-87) kooskõlas. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et Madis Gaidalenko peeti pärast liiklusõnnetust Tartu linnas kinni ja toimetati seejärel sündmuskohale, kus teda näidati U. M. Selles osas on tunnistajate U. M. (I, 2) ja M. O. (I, 3-4) ütlused ning Madis Gaidalenko ütlused (I, 29-30; IV, 83-87) kooskõlas. Tunnistaja U. M. ütluste kohaselt tuli mingil hetkel sündmuskohale politseipatrull bussiga ja selles kongis oli meesterahvas (I, 2 pöördel). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt liikusid nad kiirreageerijatena koos J. M. ja P. G. töökohustusi täites Kuu tänavalt Turu jalakäijate silla poole ja märkasid kella 05:00 paiku silla Annelinna poolses otsas liikumas beežika jope ja tumedate pükstega noormeest, kes tutvustas ennast Madis Gaidalenkona ja kellel ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ja ütles enda isikukoodi (I, 4). M. O. ütlustega on kooskõlas XX.XX.XXXX isikusamasuse tuvastamise protokollist (I, 9) nähtuv selle kohta, et Madis Gaidalenkol ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti ja ta isik tuvastati politsei andmekogu andmete alusel ning isiku avaldatu vastas andmekogu andmetele. XX.XX.XXXX isikusamasuse protokollist nähtuvalt oli meetme kohaldamise alguseks 28.01.2018 kell 05:05 ja lõpuks 28.01.2018 kell 05:07 (I, 9), selle protokolli koostas kiirreageerija J. M. ja juures viibis kiirreageerija P. G. (I, 9). Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt saabus Madis Gaidalenkoga samal ajal silla otsa Madis Gaidalenko elukaaslane M. P., kes ütles, et Madis oli talle helistanud kell 04:58 ja tahtis kokku saada ning mainis, et auto on kadunud (I, 4). M. O. ütluste kohaselt küsisid nad M. P. sõiduki Volkswagen Touran reg märgiga XXX kohta ja M. P. olid sõiduki võtmed olemas ja M. P. ütles, et Madisel on juurdepääs teisele sõidukivõtmete paarile, kuid need peaksid olema kodus (I, 4). 21 M. O. ütluste kohaselt viisid nad Madis Gaidalenko sündmuskohale, kus avariipolitseinik S. S. teostas toiminguid, ning näitasid sündmuskohal Madis Gaidalenkot teisele liiklusõnnetuse osapoolele U. M. (I, 4). Tunnistajate U. M. (I, 2) ja M. O. (I, 3-4) ütlustega on kooskõlas Madis Gaidalenko ütlused selle kohta, et sõidukit Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhtinud kaine juht R., kes õppis kutsekoolis, ei olnud nõus pärast liiklusõnnetust sündmuskohale jääma ja liiklusõnnetuse kahjusid kinni maksma, mistõttu lahkus sündmuskohalt ja eemaldus kiirel sammul, kellele jooksis järgi ja sai juhilt sõiduki võtmed enda kätte, misjärel läksid juhiga lahku (I, 29-30; IV, 83-87). Madis Gaidalenko ütluste kohaselt helistas ta siis enda elukaaslasele M. P., kellele ütles, et ta tuleks vastu, elukaaslane M. P. oli kodus ja hakkas linna poole tulema, ütles elukaaslasele, et ta tuleks üle jalakäijate silla (I, 29-30; IV, 83-87). Madis Gaidalenko ütluste kohaselt oli politsei silla otsas ootamas, kui silla ületas ning M. P. oli ka just sinna jõudnud (I, 29-30; IV, 83-87). Madis Gaidalenko ütluste kohaselt pandi ta politseibussi ning toimetati sündmuskohale ja politseisõidukis näidati teda kannatada saanud sõiduki juhile (I, 2930; IV, 83-87). Siit edasi tõenditest nähtuv lahkneb. Madis Gaidalenko on algusest peale avaldanud üht ja sama, et tema ei ole XX.XX.XXXX sõidukit Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhtinud, et seda tegi tema palvel kaine R., keda ta teab kutsekoolist (I, 29-30; IV, 83-87). Madis Gaidalenko ütluste kohaselt oli tal vaja Vahi tarest sünnipäevalt lahkumiseks kainet juhti, sünnipäeval tarvitas alkoholi, Vahi tare juures kohtas kutsekoolis nähtud R., kes on umbes 1.85-1.90m pikk, tumedate juustega ning kõhna kehaehitusega (I, 84). Madis Gaidalenko ütluste kohaselt on R. temast pikem (I, 84). Enda pikkuseks avaldas Madis Gaidalenko 175 cm (I, 86). Kohtueelse menetleja õiendilt Madis Gaidalenkol kehtiva juhiloa puudumise kohta (I, 24) ning Madis Gaidalenkole adresseeritud kohtukutsele lisatud väljatükilt Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasist (III, 68) on näha üks ja sama politsei andmebaasis olev Madis Gaidalenko foto, mis on politseile esitatud dokumendi taotlemisel. Mõlemad fotod Madis Gaidalenkost on identsed, erinevad ainult paberkandjale tehtud väljatrüki suuruse poolest. Neilt fotodelt nähtub, et Madis Gaidalenkol on tumedad juuksed ja kehaehituselt on ta pigem kõhnapoolne, kui turske ja paksusele kalduv. Sarnase väljanägemisega ning tumedate juustega oli Madis Gaidalenko ka eelistungitel ning 26.11.2018.a kohtuistungil, kus tema juuksed näisid fotodel näha olevast veelgi tumedamad, peaaegu musta värvi. Madis Gaidalenko menetluslik käitumine on kooskõlas tema ütlustega selle kohta, et ta ei ole XX.XX.XXXX sõidukit juhtinud – Madis Gaidalenko keeldus allkirjastamast XX.XX.XXXX sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (I, 7). Madis Gaidalenko ütluste kohaselt pandi ta politseibussi ning toimetati sündmuskohale, kus politsei küsis kannatada saanud auto meesterahvast juhilt tema kohta, kas see isik oli roolis, millele sai vastuseks, et ei, kindlasti mitte (I, 30; IV, 86). Kohtul pole alust nendes Madis Gaidalenko ütluste tõele vastavuses kahelda, sest ka kohtueelse menetleja enda käitumine kriminaalasja lahendamisel on sellega igati kooskõlas – sõiduki Ford Galaxy reg märgiga XXX omanikku U. M. koheselt üle ei kuulatud ja toimikust ka ei nähtu, miks seda kohe või siis lähiajal ei tehtud ning Madis Gaidalenkot U. M. nõuetekohaselt äratundmiseks ka ei esitatud (
). Kriminaalasjas puudub äratundmiseks esitamise protokoll (
M. kuulati üle alles 09.03.2018.a, mida kajastab 09.03.2018.a Tartus Riia 179a koostatud tunnistaja ülekuulamise protokoll (I, 2). 02.03.2018.a on koostatud kohtueelse menetleja teatis kindlustusettevõttele If P&C Insurance AS, milles on muuhulgas kajastatud, et hetkeseisuga ei ole kriminaalasjas kellelegi kahtlustust esitatud (I, 2728). Selle teatise koostamisest mõned päevad hiljem kuulatigi U. M. tunnistajana üle ning U. M. 09.03.2018.a ülekuulamisest mõned päevad edasi, 14.03.2018.a, esitati Madis Gaidalenkole kahtlustus KarS § 424 lg 1 ja KarS § 423¹ järgi ja ta kuulati kahtlustatavana üle (I, 29-30). Kriminaalasja toimikus ei ole ühtegi kohtueelse menetleja teatist, õiendit ning muud taolist dokumenti, millest nähtuks, miks jäeti esimesel võimalusel tegemata just käesoleva kriminaalasja lahendamiseks olulised esmased menetlustoimingud – U. M. tunnistajana ülekuulamine ning U. M. isikute äratundmiseks esitamine (
-82), et ta avaldaks, 22 kas ja kes oli talle äratundmiseks esitatud isikute hulgast tema juhtimisel olnud sõidukile külge sõitnud teise sõiduki roolis. Kriminaalasja toimikus puudub kohtueelse menetluse kokkuvõte (
), millest võiks eelduslikult selguda tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisse puutuv. Nii tunnistaja U. M. (I, 2) kui ka Madis Gaidalenko ütluste (I, 29-30; IV, 69, 8387) kohaselt esitati sündmuskohale toimetatud Madis Gaidalenko U. M. äratundmiseks politseibussis. U. M. kinnitas 09.03.2018.a ütlusi andes, et politseibussis sündmuskohale toimetatud ja seal kongis olnud meesterahvas ta tundiski ära VW Tourani juhtinud noormehe. U. M. ütlustest ei nähtu, mille järgi ta mootorsõidukit Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhtinud isiku politseibussis kongis ära tundis (I, 2). Madis Gaidalenko ütlustest nähtuvalt oli mootorsõidukit Volkswagen Touran reg märgiga XXX Vahi tarest Tartusse juhtinud R. temaga küllatki sarnase välimusega. Nii R. kui ka Madis Gaidalenko on pigem kõhnemapoolse kehaehitusega ning neil mõlemal on tumedad juuksed. Madis Gaidalenko ja R. erinevuseks oli pikkus, R. oli Madis Gaidalenkost umbes 10-15 cm pikem. Kohtu hinnangul on tunnistaja U. M. ütlused ebapiisavad selleks, et neist saaks kahtlusteta järeldada Madis Gaidalenko poolt XX.XX.XXXX mootorsõiduki Volkswagen Touran reg märgiga XXX roolis olemist ja selle juhtimist. Kuna tegemist oli pimeda ajaga ning sündmuskohal oli üksnes tänavalgustus ning politseibussis viibides pole võimalik hinnata ka inimeste pikkust ning seda ka võrrelda enda mälupildis olevaga, siis pole mitte millegagi välistatud eksimise võimalus. Siinkohal on oluline täheldada, et U. M. ei avaldanud 09.03.2018.a ülekuulamisel, mille järgi ta VW Tourani juhi politseibussis ära tundis. Asjaolusid arvestades, et tegemist oli pimeda ajaga, on üldse küsitav, kas kedagi on üldse võimalik usaldusväärselt politseibussis ära tunda. Võimalik, et sellega on seletatav ka asjaolu, miks ei ole U. M. avaldanud, mille järgi ta juhi ära tundis. Inimlikult on igati mõistetav, et soovitakse osutada politseile kaasabi ja kui politsei toob politseibussis kohale enam-vähem sarnase isiku, siis võibki see isik sattuda menetlusse, ehkki selleks põhjendatud alust pole. Seadus kehtestab äratundmiseks esitamise kohta selged nõuded, millised on kajastatud
§-des 81-82.
lõikes 2 sätestatu kohaselt esitatakse isik äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga ning
lõikes 4 sätestatu kohaselt võib isiku esitada äratundmiseks ka foto järgi.
lõikes 6 on sätestatud, et kui tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kui ta eitab samasust või sarnasust, tehakse talle ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt või objektid erinevad uuritava sündmusega seotud objektist.
lõikes 7 on sätestatud, et objekti või objektikogumi äratundmiseks esitamisel seda pildistatakse või see videosalvestatakse.
§-s 82 sätestatu kohaselt koostatakse äratundmiseks esitamise kohta protokoll, kuhu kantakse äratundmiseks esitatud objekti või objektide nimetused; milliste oluliste tunnuste poolest olid äratundmiseks esitatud objektid omavahel sarnased ja kus äratundmiseks esitatud objekt teiste hulgas paiknes; millise koha valis äratundmiseks esitatud isik teiste hulgas; äratundjale tehtud ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega seotud objekti ära ning kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust nendest; tunnused, mille järgi tundis äratundja objekti ära. Käesoleval juhtumil on
ja
Tunnistaja ülekuulamise protokoll ei ole käsitletav
§-s 82 sätestatud äratundmiseks esitamise protokollina. Tunnistaja ülekuulamine ei ole käsitletav
§-s 81 sätestatud äratundmiseks esitamisena. Tunnistaja ülekuulamine ei saa asendada äratundmiseks esitamist. Tunnistaja ülekuulamise protokoll ei saa asendada äratundmiseks esitamise protokolli. 23 Võttes arvesse ka asjaolu, et U. M. ütlused on kriminaalasjas ainuke tõend, mis seob Madis Gaidalenko isiku XX.XX.XXXX mootorsõiduki Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhtimisega, on need ebapiisavad selleks, et neile tuginevalt saaks kahtlusteta väita ning hinnata tõendatuks Madis Gaidalenko poolt XX.XX.XXXX mootorsõiduki Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhtimist. Politseibussis pimedal ajal läbi viidud Madis Gaidalenko näitamist U. M. ei saa vähimalgi määral käsitleda äratundmiseks esitamisena
mõttes, sest see ei vasta
§-s 81 sätestatud nõuetele – äratundmiseks esitatud objekte oli ainult 1 linna pealt leitud isik, puudusid vähemalt 2 sarnast isikut, ei ole kajastatud tunnuseid, mille alusel U. M. tegi järelduse, et just politseibussis olev isik oli liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht. Neil asjaoludel, kuna U. M. vahetult esimesel võimalusel üle ei kuulatud ning on jäetud tegemata ka äratundmiseks esitamine, pole välistatud võimalus, et U. M. tegigi enda järelduse ainult selle põhjal, et politsei tõi ja leidis just ühe isiku ning ju see isik siis ongi teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht. Sellele, et see nii võiski olla, osundab tunnistaja M. O. ütlustest nähtuv. Nimelt nähtub M. O. ütlustest, et U. M. usutles ja justkui veenis liiklusõnnetuse sündmuskohale kohale toimetatud Madis Gaidalenkot, et sina ju sõitsid, kuid Madis Gaidalenko eitas algusest peale sõidukiga sõitmist (I, 4). Neil asjaoludel ei võimalda ka tunnistaja M. O. ütlused (I, 3-4) kahtlusi kõrvaldada, sest M. O. ei ole ise vahetult kedagi mootorsõidukit Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhtimas näinud ning on andnud ütlusi ainult selle kohta, mida liiklusõnnetuse sündmuskohal nägi. M. O. ütlustest nähtuv pigem kinnitab Madis Gaidalenko ütlusi, kui seda, et U. M. oleks kahtlusteta ja täie kindlusega teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhis sündmuskohal ära tundnud sinna politsei poolt kohale toimetatud Madis Gaidalenko. Kriminaalasjas pole tõendeid, millistele tuginevalt saaks veenvalt ja kahtlusteta ümber lükata Madis Gaidalenko algusest peale antud ütlused selle kohta, et tema pole mootorsõidukit Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhtinud ning sündmuskohal politseibussis ei tundnud liiklusõnnetuses kannatada saanud sõiduki juht teda ära.
lõikes 3 sätestatu kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuna ei ole välistatud kahtlus XX.XX.XXXX mootorsõidukit Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhtinud isiku osas, siis mõistab kohus Madis Gaidalenko talle KarS § 424 lg 1 ja KarS § 423¹ järgi esitatud süüdistustes õigeks. Üldmenetlusega ei ole enam kahtlusi mootorsõidukit Volkswagen Touran reg märgiga XXX juhi isiku osas võimalik korvata, sest äratundmiseks esitamine ja äratundmiseks esitamise protokolli koostamine
-82 mõttes jäeti õigeaegselt tegemata, mistõttu tõenduslikus olukorras ei muutuks üldmenetluses miski. Seda, et Madis Gaidalenko oli XX.XX.XXXX alkoholi tarvitanud, on ta kogu aeg tunnistanud ja õigeks võtnud, avaldades, et tegi seda Vahi Tares sünnipäeval käies. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et 28.01.2018 tuvastati Madis Gaidalenko väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 0,57 mg/l kohta (I, 5-6), mis jääb allapoole piirmäära 0,75 mg/l kohta, millest algab kriminaalvastutus mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Selle kohta, et Madis Gaidalenkol tuvastati temalt 28.01.2018 kell 06:10 võetud proovis amfetamiin (I, 12-16), on Madis Gaidalenko avaldanud, et talle teada olevalt ei olnud ta seda ainet tarbinud, sai alles hiljem teada temalt võetud proovis taolise näidu ning amfetamiin võis sattuda tema kehasse talle teadmata, kui jõi viinale peale tuttava antud energiajooki (I, 30; IV, 84). Kriminaalkorras ei ole narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine karistatav. Narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine on karistatav väärteomenetluse korras NPALS § 15¹ lg 1 järgi. NPALS § 15¹ lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Madis Gaidalenko kirjeldatud asjaoludel, et pole teadlikult soovinud amfetamiini tarbida, see võis sattuda tema organismi juhuslikult tuttava antud energiajooki juues, ei ole edasine väärteomenetlus põhjendatud, kuna kuuluks ülimalt suure tõenäosusega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel käitumises väärteo tunnuste 24 puudumise tõttu lõpetamisele. Kuna kriminaalmenetlus on niigi juba pikalt kestnud ja vältab veelgi, sest prokurör on esitanud apellatsioonteatise ja eelduslikult esitatakse ka apellatsioonkaebus, mis pikendab menetlust veelgi, siis ei ole edasine väärteomenetlus NPALS § 15¹ lg 1 tunnustel ka sellel põhjusel enam põhjendatud ja proportsionaalne, iseäranis kui arvestada, et amfetamiini tarbiti seda teadmata, kuna see asus tuttava antud energiajoogi sees. Ja isegi kui alustada väärteomenetlust NPALS § 15¹ lg 1 tunnustel tõusetuks koheselt ka pikka kriminaalmenetlust arvestades menetluse lõpetamise küsimus lisaks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusele ka VTMS § 30 lg 1 p alusel – kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. 26.11.2018.a lühimenetluse kohtuistungil ühtegi pealtvaatajat polnud, avalikkuse huvi puudus täielikult. Neil asjaoludel ei ole väärteomenetlus selles osas, et Madis Gaidalenko organismis tuvastati amfetamiini, edasiselt enam vajalik ja põhjendatud. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 25
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.