2-18-15820/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-18-15820 Tsiviilasi Anna Veeber hagi Alesja Burak vastu 3972 euro 33 sendi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3972,33 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Anna Veeber; isikukood XXX; elukoht XXX. Menetlus kirjalik menetlus Kostja: Alesja Burak; isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX RESOLUTSIOON
3. Rahuldada tagaseljaotsusega Anna Veeberi hagi Alesja Buraki vastu 3972 euro 33 sendi väljamõistmiseks.
4. Mõista Alesja Burakilt (Burak) Anna Veeberi (Veeber) kasuks välja 3972 (kolm tuhat üheksasada seitsekümmend kaks) eurot 33 senti.
5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud Alesja Buraki kanda.
8. Mõista Alesja Burakilt (Burak) Anna Veeberi (Veeber) kasuks välja menetluskulu 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA Anna Veeber esitas
9. oktoobril
10. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Alesja Buraki vastu 3972 euro 33 sendi väljamõistmiseks. Tartu Maakohus võttis
11. novembri
12. a määrusega hagi menetlusse. Hagimaterjalid ja kohtu
13. novembri
14. a määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud
15. novembril
16. a. Asjas toimus eelistung
17. veebruaril
18. a. Kostja ei ilmunud istungile. Hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas toimus eelistung
19. veebruaril
20. a. Kostja ei ilmunud istungile. Hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on saatnud kostjale
21. jaanuaril
22. a kohtukutse e-posti aadressile, millelt kostja on kohtuga kogu menetluse vältel suhelnud, so XXX. Kohus on hoiatanud kostjat, et kohus loeb kirja kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, kui kostja ei kinnita kirja kätte saamist varem. Kohtukutse on kostjale TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel seega kätte toimetatud
23. veebruaril
24. Kohus on kostjale kohtukutses selgitanud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja on enne istungi toimumist teatanud kohtule, et kostja ei saa istungile tulla, kuna kostja on haige. Kostja on esitanud koos teatega video, millel on salvestus arstitõendist. Arstitõendist nähtub, et kostja vajab tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust alates
25. veebruarist 2019 kuni
26. augustini
27. Arstitõendist ei nähtu samas, et kostjal oleks olnud
28. veebruaril
29. a kohtuistungile ilmumiseks tervisest tingitud takistus. See, et kostja ei saa poole aasta jooksul õppetöös osaleda ei tähenda, et kostjal ei oleks olnud võimalik istungile tulla. Kostja ei ole vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale esitanud arstitõendit, millest nähtuks, et kostja ei saanud
30. veebruaril
31. a haiguse tõttu istungile tulla. Kostja ei ole seega teinud kohtule usutavaks, et kostjal oli TsMS § 422 lg 1 mõttes mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja ei ole kohtule teatanud, et kostja on nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus võib seega TsMS § 413 lg 1 ja 3 järgi lahendada asja tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldab kohus tagaseljaotsusega hagi, kui see on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi kohaselt sai kostja hagejalt kokku 3972,22 eurot, mille lubas protsentidega tagasi maksta. Kohus leiab, et nimetatud asjaoludest võib järeldada, et pooled olid sõlminud laenulepingu. Hagis ei ole välja toodud, et pooled leppisid kokku konkreetses tähtajas laenu tagastamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hagiavalduses ei ole välja toodud, et hageja oleks teinud enne hagi esitamist ülesütlemisavalduse. Samas saab kohtu hinnangul hagis esitatud raha tagastamise nõuet pidada laenulepingu ülesütlemisavalduseks. Arvestades asjaolu, et hagi on kostjale
32. novembril 2018 kätte toimetatud, on praeguseks möödunud ülesütlemise kahekuuline etteteatamistähtaeg. Seega on hagejal VÕS § 398 lg 1 õigus nõuda laenu tagastamist, mistõttu hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 325 eurot. Hageja on kinnitanud, et tal ei ole täiendavaid menetluskulusid tekkinud. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 325 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik