Obsah (4)

§ 76§ 6§ 175§ 79

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5082 Tsiviilasi K M hagi M

§ 76

lg-st 3 ja § 79 lg-st 2 tulenevalt ei ole hageja kohustus võlausaldajate (laste) ees kohaselt täidetud, kuna S M ei olnud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. Rahaliste vahendite kandmine S Mu kontole on toimunud pahas usus ning

§ 6lg-t 2 ja § 138 lg-t 2 rikkudes 6.

K M ja R R on teadlikud, et konto, millele ülekanded tehti, on pangalaenu nr 02-002319EL teenindav konto. Pangalaen võeti Xxx kinnisasja ostuks. Kui K Mu ja S Mu ühine elu lõppes, lepiti kokku, et kinnisasi jääb K Mule ja kuni lapsed elavad seal koos emaga, aitab S M pangalaenu maksta. Lapsed elavad alates

1. aastast isaga. Kuna alates
2. aastast kasutab Xxx kinnisasja K M üksi, siis on igati õiglane, et ta maksab ka pangalaenu üksi. Rahaliste vahendite S Mu kontole kandmisega vähendati K Mu kohustust panga ees. Nimelt ei maksnud K M ülekannete tegemisele eelnenud kuudel laenu (tekitas võlgnevuse) ning lasi seejärel kanda laste elatiseks mõeldud rahalised vahendid kontole, kus summad panga poolt automaatselt laenu nr 02-002319-EL katteks kinni peeti. Laste ema on kohtuotsusega väljamõistetud elatise arvelt vähendanud enda kohustust panga ees. Hagi tagamise korras tsiviilasja nr 2-15-14651 menetluse ajal kanti rahalised vahendid kohtutäituri vahendusel S Mu pangakontole nr XXX. Hagi tagamise määruse tühistamisel ja kohtulahendi jõustumise korral otsustas hageja senist praktikat muuta ja lasi rahalised vahendid tasuda S Mu teisele kontole, kontole nr XXX, mis teenindab pangalaenu nr 02-002319-EL. Heas usus käituv võlgnik oleks lähtunud võlausaldajate määratud kontonumbrist. Liiati oli ülekannete tegemise ajaks täitemenetlus algatatud ja hagejale kätte toimetatud täitmisteade ning täitmisteates on selge juhis kanda rahalised vahendid täituri pangakontole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
5. Hageja palub tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 025/2018/2812, kuivõrd nõue on rahuldatud. Hageja leiab, et ta ei ole põhjustanud täitemenetlust ja puudub ka täitedokument kohtutäituri tasu kohta. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et kohustuse täitmine ei ole toimunud õigustatud isikule. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kostjate seadusliku esindaja pangakontole tasutud summasid, kust läheb maha lastevanemate ühine laen, saab käsitelda elatise maksmise kohustuse täitmisena.
6. Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Seega tuleb vastava nõude lahendamiseks kontrollida, kas isik, kelle suhtes nõue esitatakse, on sissenõudja; kas isik, kes nõude esitab on täitemenetluse võlgnik; kas nõude esitaja suhtes on algatatud täitemenetlus; kas nõue on rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud; kas hagi on esitatud enne täitemenetluse lõppemist.
7. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele 3 kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 28.12.2017 kohtuotsusega mõisteti K Mult poja M Mu ülalpidamiseks elatis ajavahemiku 01.10.201430.09.2015 eest 2 287,50 eurot ja alates 01.10.2015 miinimumelatise määras, so 50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni M Mu täisealiseks saamiseni, so kuni xxx, M Mu kasuks. Samuti mõisteti nimetatud kohtuotsusega K Mult tütre M Mu ülalpidamiseks elatis ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 eest 2 287,50 eurot ja alates 01.10.2015 miinimumelatise määras, so 50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni M Mu täisealiseks saamiseni, so kuni xxx, M Mu kasuks (tl 9-11).
8. TMS § 5 lg 1 kohaselt on sissenõudja isik, kes on täitmiseks esitanud nõude. Hageja suhtes on eelpool nimetatud täitedokumendist tulenevate kohustuste sundtäimiseks algatatud täiteasi nr 025/2018/
9. Nõude sisuks on hageja elatisevõlgnevus perioodi 01.10.2014 – 30.09.2015 eest 2 x 2 287,50 eurot. Nõude suuruseks on 5 075,00 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Vara kontol arestimise kohaselt on nõude lõplikuks suuruseks 1 147,17 eurot, millest täitekulud on 320,17 (tl 42-44). Seega on võlgnevuse suuruseks 827 eurot. Täitmisteatest nähtuvalt on märgitud täitedokumendi (kohtuotsuse) vabatahtliku täitmise ajaks 19.03.2018 ja vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ilma täitekuludeta on määratud tasumiseks 5 075 eurot (tl 12-13).
10. Seega on tuvastamist leidnud, et sissenõudjateks on hageja ja S Mu ühised lapsed M M ja M M, hagi on esitatud sissenõudjate vastu, hageja on täitemenetluse võlgnik ning hageja suhtes on algatatud täitemenetlus.
11. Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja on nõude rahuldanud, sh kas kohustus on täidetud õigustatud isikule. Kohtule esitatud maksekorraldustega on tõendamist leidnud järgmised asjaolud. Hageja vend R R on kandnud 28.02.2018 S Mu arvelduskontole nr XXX 175 eurot, selgitusega tsiviilasi 2-15-14651, M M ja M M elatis ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 eest
12. osamakse (tl 14-15). R R on kandnud 01.03.2018 S Mu arvelduskontole nr XXX 1 500 eurot, selgitusega tsiviilasi 2-15-14651, M M ja M M elatis ajavahemiku 01.10.201430.09.2015 eest
13. osamakse (tl 16-17). 02.03.2018 maksekorraldusega on tõendatud, et R R on kandnud 02.03.2018 S Mu arvelduskontole nr XXX 1 500 eurot, selgitusega tsiviilasi 215-14651, M M ja M M elatis ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 eest
14. osamakse (tl 1819). 05.03.2018 on R Ron kandnud S Mu arvelduskontole nr XXX 1 400 eurot, selgitusega tsiviilasi 2-15-14651, M M ja M M elatis ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 eest, viimane
15. osamakse (tl 20-21). Seega tasus R R hageja eest S Mu arvelduskontole nr XXX perioodil 28.02.2018 kuni 05.03.2018 kokku 4 400 eurot. Maksekorraldustega on tõendatud, et R R tasus S Mu arvelduskontole nr XXX 31.01.2018 veebruar 2018 elatise, 28.02.2018 märts 2018 elatise ja 31.03.2018 aprilli elatise (tl 22-26).
16. Hageja esitas 08.03.2018 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 025/2018/282 (tl 27A-29). Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt sissenõudjad kinnitavad 4 248 euro laekumist (tl 31-33, 38). Kohtutäitur jättis võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata (tl 34-37 ja seega hagi on esitatud enne täitemenetluse lõppemist (tl 34-37).

§ 175

lg 2 sätestab, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja eest on elatise ülekanded teinud hageja vend ning kostja lapsevanemana on kohtulahendiga väljamõistetud elatise hageja vennalt täitmisena vastu võtnud summas 4 248 eurot. Seega on võlgnevuse suuruseks 827 eurot. 16. Kohus tuvastas eelnevalt, et sissenõudjateks on antud juhul lapsed, mitte laste isa.

§ 79

lg 1 kohaselt, kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest 4 hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-12 p 11).

1. Kostjad esitasid hagejale 29.01.2019 kohustuse täitmise ja elatise tasumise nõude, milles palusid Harju Maakohtu 28.12.2017 kohtuotsusega väljamõistetud elatise summad kanda M Mu pangakontole, selgitusega „elatis“ (tl 69). Samas nõudekirjas on kostjad ühtlasi ka märkinud, et ei anna nõusolekut kohustuse täitmiseks kolmandatele isikutele. Nimetatud kiri oli adresseeritud hagejale ja ka saadetud R Rle. 31.01.2018 e-kirjaga on tõendamist leidnud, et kostjate esindaja teatab hagejale ja mh R Rle, et alates tänasest on M Mul oma pangakonto ning palutakse M Mu elatis kanda Mi kontole ja M Mu elatis kanda Me kontole. Samas nõudekirjas on kostjad ühtlasi ka märkinud, et ei anna nõusolekut kohustuse täitmiseks kolmandatele isikutele (tl 72). Seega andis S M nõusoleku elatise kandmiseks otse alaealiste laste kontole. Hageja kinnitas 27.08.2018 toimunud kohtuistungil, et on nimetatud kirjad kätte saanud. Kuna kostjate seaduslik esindaja S M on palunud kanda elatise kostjate, ehk siis alaealiste laste arveldusarvele, siis on ta sellega andnud nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealistele lastele ja elatis tuli kanda kostjate M Mu ja M Mu arveldusarvele.
2. Kohus nõustub kostja esindajaga, et antud juhul ei kohaldu TsÜS § 10 regulatsioon, kuna lastel oli tahteavalduse tegemiseks seadusliku esindaja S Mu eelnev nõusolek.

§ 76

lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sellest tulenevalt ei ole hageja kohustus kostjate ees tulenevalt

§ 76

lg 3 ja 79 lg 2 kohaselt täidetud, kuna S M ei olnud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. 19.

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et hea usu põhimõttest lähtumine tähendab, et võlgnik kannab rahalised vahendid võlausaldaja poolt määratud kontole ning hageja kohustuse täidetuks lugemine oleks kostjate suhtes hea usu põhimõtte vastane. Antud juhul on hageja käitunud halvas usus kandes elatise võlgnevuse kostjate seadusliku esindaja arvelduskontole teades, et tegemist on üksnes pangalaenu teenindava kontoga. Menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et arvelduskonto millele ülekandeid tehti on pangalaenu teenindav konto. Pooled ei vaidle selle üle, et hagi tagamise korras kanti rahalised vahendid kohtutäituri vahendusel kohtumääruse alusel S Mu pangakontole nr XXX. Pärast kohtulahendi jõustumist aga kanti rahalised vahendid S Mu teisele kontole, kontole nr XXX, mis teenindab pangalaenu nr 02-002319-EL. Pangalaen võeti Xxx kinnisasja ostuks. Kohtule esitatud notariaalaktist nähtuvalt jäi Xxx tn 6 kinnisasi kostjale. Hageja ei vaidlustanud kostjate väidet, et lepiti kokku selles, et kuni lapsed elavad seal koos emaga, aitab S M pangalaenu maksta. Lapsed elavad lapsed alates

1. aastast isaga ja nimetatud kinnisasja kasutab K M üksi. Panga ees vastutavad laste vanemad küll solidaarselt, kuid kohus nõustub kostja seisukohaga, et rahaliste vahendite S Mu kontole kandmisega vähendati K Mu kohustust panga ees. Elatis on mõeldud laste ülalpidamiseks ning antud juhul elatis 827 euro ulatuses alaealiste kostjateni ei jõudnud. oOuline on antud juhul ka see, et elatise ülekannete tegemise ajaks täitemenetlus algatatud ja hagejale kätte toimetatud täitmisteade. Täitmisteates on selge juhis kanda rahalised vahendid täituri pangakontole.
2. Seega on tuvastamist leidnud, et sundtäitmine on praeguses ulatuses lubatav. Kohus ei saa käesoleva menetluse raames hinnata täitekulude põhjendatust, kuna kostjad ei vastuta täituri tegevuse eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb K Mu hagi M Mu ja M Mu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2018/282 jätta rahuldamata.
3. Harju Maakohus rahuldas 04.04.2018 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas Tallinna kohtutäitur K Põltsi poolt algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 025/2018/282 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab 5 hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus 04.04.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-09, p 40). Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisega. MENETLUSKULUD
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kell kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
5. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6