← Eesti

2-17-15369/95

Obsah (8)§ 152§ 171§ 172§ 177§ 178§ 1721§ 180§ 174

Tsiviilasi nr 2-17-15369 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2019, Tallinn Tsivii

§ 152lg 3 kohast osa jagamist, mis tõestatakse notariaalselt, ei ole toimunud.

Osanik SD esitas teisel üldkoosolekul IS volikirja, kuigi kõigile ühisosanikele oli kutse äriregistris olevatele või teadaolevatele aadressidele välja saadetud. Vastavalt

§-ile 172 lg 5 polnud see vajalik, sest ta oli esindatud teiste kohal viibinud ühisomanike kaudu. OÜ Belgardi Kinnisvara väide, et talle ei ole

  1. juuli 2017 üldkoosoleku kutset saadetud, ei vasta tõele. Mõlema üldkoosoleku kutsed saadeti OÜ-le Belgardi Kinnisvara osanike nimekirja kantud aadressil (registriaadress XXX) ja järgiti saatmise tähtaega. Muud aadressi polnud saatjal teada. Põhikiri ei ole vastuolus seadusega, kõik vajalik ja seadusega nõutav on põhikirjas olemas. Seega ei ole
  2. juuli 2017 osanike otsus tühine. Esimese astme kohtu otsus
  3. Maakohus jättis
  4. oktoobri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  5. SD esitas kostja 50% osade ühisomanikuna
  6. mai 2017 hagejale avalduse 30 päeva 3

(11)Tsiviilasi nr 2-17-15369 jooksul kostja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, mis on AS Eesti Posti vahendusel tähitud kirjaga edastatud OÜ Belgardi Kaubandus registriaadressile XXX. Tähitud kiri saabus antud aadressilt tagasi avamata. Kohus asus seisukohale, et teade oli saadetud hagejale selliselt, et see jõudis saaja elu- või asukohta ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Järelikult saab lugeda tahteavalduse kättesaaduks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja antud päevakorraga koosolekut 30 päeva jooksul kokku ei kutsunud. 9. juuli 2017 teatega üldkoosoleku läbiviimise kohta on tõendatud, et hageja teatas osanikele avaldusest erineva päevakorraga koosoleku läbiviimisest. Järelikult oli osanikel tulenevalt

§-st 171 lg 5 õigus ise taotletud päevakorraga erakorraline üldkoosolek kokku kutsuda.

  2. juuni 2017 OÜ Belgardi Kaubandus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega on tõendatud, et SD kutsus 50% osade ühisomanikuna kokku kostja erakorralise üldkoosoleku
  3. mai 2017 avalduses nimetatud päevakorraga. OÜ Belgardi Kaubandus
  4. juuli 2017 erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et teates nimetatud päevakorraga üldkoosolek, millel osalesid 50% osanikke s.o SD, TB ja IS, toimus esmakordselt
  5. juulil 2017, mis kvoorumi puudumise tõttu ei olnud otsustusvõimeline.
  6. juuli 2017 OÜ Belgardi Kaubandus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega on tõendatud, et SD kutsus 50% osade ühisomanikuna kokku kostja erakorralise üldkoosoleku
  7. juuliks 2017 sama päevakorraga kui
  8. juuli 2017 erakorraline üldkoosolek. Seega oli osanike poolt üldkoosoleku teisel kokkukutsumisel

§ 171lg 6 järgitud.

12. AS Eesti Posti tähitud kirjade saatmise kviitungitega ja kirjaümbrikega on tõendatud, et mõlema üldkoosoleku, nii esimese kui ka korduskoosoleku kutsed saadeti välja hagejale aadressile XXX ja osanikule OÜ Belgardi Kinnisvara B-kaardil olevale aadressile RRR. Registrikaardilt nähtuvalt on kostja aadress XXX kantud registrisse hageja juhatuse liikmeks olemise ajal.

§ 172

lg 1 sätestatud tähtaega oli saatmisel järgitud, sest teade oli saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõudis adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist, mida tõendavad 13. juuli 2017 AS-i Eesti Post tähitud kirja kviitungi märkmed. Teates on vastavalt äriseadusele näidatud osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Kutsed saadeti avamata tagasi. Antud kirjade ja teadete originaalid esitas kostja kohtule koopiatega võrdlemiseks kohtu korraldaval istungil. Seega ei vasta tegelikkusele hageja ja kolmanda isiku väited, et kostja juhatuse liikmele ja osanikule OÜ Belgardi Kinnisvara üldkoosolekute kokkukutsumise teateid ei ole saadetud. Teadete saatmine registris märgitud aadressidele on kooskõlas äriseadustikuga ning teate tegelikku kättesaamise riski kannab osanik. Asjaolu, et hagejal ja kolmandal isikul on olemas menetlusdokumentides viidatud e-posti aadressid, millele kostja ei ole kutseid ja teateid saatnud, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks ega otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise aluseks, kuivõrd hageja ja kolmas isik OÜ Belgardi Kinnisvara ei ole tõendanud, et nad oleksid teatanud kostjale oma kontaktaadresside muutumisest või määranud antud e-posti aadressid koosoleku kutsete või teadete saatmise aadressideks. 13.

§ 172

lg-te 4 ja 5 alusel võis 50% ühisosanik SD esitada teated ja kutsed üldkoosolekule üksnes oma allkirjaga, kuid seadusest tulenevalt tuli eeldada, et ta tegi seda teisi ühisosanikke esindades. Seega ei ole erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. 31. juuli 2017 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on IS SD volitanud esindama 4

(11)Tsiviilasi nr 2-17-15369 ennast üldkoosolekul.
  1. Kohus on seisukohal, et
  2. juuli 2017 osanike üldkoosolekul vastuvõetud põhikiri vastab äriseadustiku nõuetele ega ole seadusega vastuolus.

§ 152

lg-s 3 sätestatud osade jagamise otsust ega muid otsuseid, mis tuleksid tõestada notariaalselt, ei ole koosolekul vastu võetud. Kroonides märgitud osakapitali ümberarvestamist eurodeks ja saadud summa ümardamist, sellisteks otsusteks pidada ei saa.

  1. Hageja väited, mis puudutavad IS ja SD hääleõigust üldkoosolekul ei ole asjakohased, kuna ei
  2. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtu registriosakonnas kohtutäitur Kaire Põltsi poolt keelumärke seadmine/käsutamiskeeld IS osale ega
  3. juunil 2017 Tartu Maakohtu registriosakonnas SD osa arestimine tsiviilasjas nr 2-17-6811 kohtumääruse alusel ei võta osanikelt ära üldkoosolekul hääletamise õigust.
  4. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et
  5. juuli 2017 osanike erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole tühised ega kehtetud, kuna need ei riku osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, ei ole vastuolus heade kommetega, ning ei ole rikutud osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise ega otsuste tegemise korda. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebused
  6. Hageja ja hageja ühe osa omaja, OÜ Belgardi Kinnisvara (iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel), esitasid Harju Maakohtu
  7. oktoobri 2018 otsusele apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Hageja hinnangul ei ole kohtuotsus põhjendatud, kuna kohus ei ole lahendanud hagi tulenevalt hageja
  8. juuni 2018 täpsustatud nõudest, mille kohaselt palus hageja tuvastada osanike
  9. juuli 2017 otsuse tühisuse, alternatiivselt kehtetuse. Kohus ei ole arvestanud kostja vastusena kostja juhatuse liikme ehk hageja vastust. Kohus ei ole menetlusse kaasanud kolmandat kostja osa ühist omajat, IS. Kohus on menetlusõigusi rikkunud, kui ei lasknud
  10. septembri 2018 kohtuistungil iseseisva nõudeta kolmandal isikul esitada täiendavaid tõendeid. Kohus ei ole arvestanud sellega, et hageja ei ole saanud kätte osanike koosoleku kokkukutsumise teadet, sest see saadeti TB kodusele aadressile. Kostja osa ühised omajad olid teadlikud hageja ja kostja teise osa omaja e-posti aadressist. Seega on osanike koosoleku kokkukutsumisel rikutud hea usu põhimõtet. Vastus apellatsioonkaebustele
  11. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
  12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kolleegium saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada.
  13. Käesolevas asjas on vaidluse all eelkõige see, kas kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduses sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda, mis tooks

§ 177¹ lg 1 järgi kaasa kostja osanike 31. juulil 2017 vastuvõetud otsus 5

(11)Tsiviilasi nr 2-17-15369 tühisuse. Alternatiivselt tugineb hageja kostja osanike 31. juulil 2017 vastuvõetud otsuste kehtetusele

§ 178

lg 1 järgi, sest hageja arvates ei ole osade jagamise ja põhikirja muutmise kohta vastuvõetud otsused kooskõlas seadusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on teinud tuvastatud asjaoludest ebaõiged järelduse, kui leidis, et kostja juhatuse liikmel (hagejal) ja kostja osanikul OÜ-l Belgardi Kinnisvara oli mõistlik võimalus kostja osanike

  1. juuli 2017 korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega tutvuda ja seega ei ole kostja osanike
  2. juuli 2017 toimunud korduva erakorralise koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.
  3. Käesolevas asjas omavad tähtsust järgmised tuvastatud asjaolud:  OÜ Belgardi Kaubandus osanikeks on: - OÜ Belgardi Kinnisvara, kellele kuulub OÜ Belgardi Kaubandus osa nimiväärtusega 20 000 EEK (s.o 1278 eurot), mis moodustab 50% OÜ Belgardi Kaubandus osakapitalist; - SD, TB ja IS, kes on OÜ Belgardi Kaubandus osa nimiväärtusega 20 000 EEK (s.o 1278 eurot) ühised omajad, mis moodustab 50% OÜ Belgardi Kaubandus osakapitalist.  Harju Maakohtu
  4. juuni 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-24056 on hageja määratud kostja ainsa juhatuse liikme JK asemel asendusliikmeks (tl 7, I kd).  SD saatis
  5. mail 2017 hagejale (kostja juhatusele) kostja registrijärgsele aadressile XXX nõude kostja osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks 30 päeva jooksul järgmise päevakorraga: - Juhatuse ümbervalimine, juhatuse liikmete arvu muutmine, juhatuse liikmete ühise esindusõiguse sisseseadmine järgmise ettepanekuna: kutsuda juhatusest tagasi XX; muuta juhatus kahe liikmeliseks nimetades juhatuse liikmeteks SD ja TB, kes võivad osaühingut esindada vaid ühiselt. - Osaühingu majandusaasta aruannete koostamise ja kinnitamise otsustamine arutades, kuidas koostada senini puuduvad majandusaasta aruanded aastatele 2015 ja 2016 ning mida teha seoses kahjumiga ja negatiivse omakapitaliga. - Muuta osaühingu osakapitali vääringut ja kanda registrisse osakapitali suuruseks 2556 eurot, kusjuures kroonide eurodeks ümberarvestamine ei mõjuta osaga seotud õigusi ning osa nimiväärtuse ümberarvestamise tulemi ümmardamisel ei ole õiguslikku tähendust; vähendada konverteerimise tulemuse ümmardamisel tekkinud vahe 0,47 euro võrra osakapitali. - Muuta osaühingu põhikirja, kinnitada põhikirja uus redaktsioon (tl 105-105 pöördel, I kd).
  6. mai 2017 nõue tagastati saatjale AS Eesti Post poolt avamata kinnises ümbrikus märkega “hoiutähtaja möödumisel“ (tl 106, I kd). Kuna hageja kostja osanike erakorralist üldkoosolekut 30 päeva jooksul kokku ei kutsunud, kutsus SD
  7. juuni 2017 teatega kokku kostja osanike erakorralise üldkoosoleku toimumisajaga
  8. juuli
  9. Teade edastati hagejale tähitud kirjana kostja registrijärgsele aadressile XXX Tallinnas, sama päevakorraga, mis
  10. mai 2017 nõudes (tl 107-108, I kd).   
  11. juulil 2017 toimunud kostja osanike erakorraline üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu. 6

(11)Tsiviilasi nr 2-17-15369 
  1. juuli 2017 teatega kutsus SD kokku kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku toimumisajaga
  2. juuli 2017 ja sama päevakorraga, mis
  3. mai 2017 teates. Teade edastati hagejale väljastusteatega tähitud kirjaga kostja registrijärgsele aadressile XXX Tallinnas (tl 109-111 pöördel; I kd) ja kostja osanikule OÜ-le Belgardi Kinnisvara registrijärgsele aadressile RRR Tallinnas (tl 112-113, I kd).  Hagejale ja kostja osanikule OÜ-le Belgardi Kinnisvara saadetud
  4. juuli 2017 teade kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku kohta tagastati AS-i Eesti Post poolt avamata kinnises ümbrikus märkega “hoiutähtaja möödumisel“. 
  5. juulil 2017 kostja osanike korduval erakorralisel üldkoosolekul, kus hageja ega kostja osanik OÜ Belgardi Kinnisvara ei osalenud, võeti vastu järgmised otsused: - muuta osaühingu juhatuse liikmete arv kaheliikmeliseks; - kutsuda juhatusest tagasi XX; - nimetada juhatuse liikmeteks SD ja TB; - seada sisse osaühingu ühine esindusõigus; - muuta osaühingu osakapitali vääringut ja kanda registrisse osakapitali suuruseks 2556 eurot, kusjuures kroonide eurodeks ümberarvestamine ei mõjuta osaga seotud õigusi ning osa nimiväärtuse ümberarvestamise tulemi ümardamisel ei ole õiguslikku tähendust; vähendada konverteerimise tulemuse ümardamisel tekkinud vahe 0,47 euro võrra osakapitali; - osanike nimekiri jääb endiseks; - muuta osaühingu põhikirja, kinnitada põhikirja uus redaktsioon; - uuteks meiliaadressideks on XXX ja YYY, vana meiliaadress kustutada (tl 109 pöördel-111, I kd). Kolleegiumi hinnangul puudub eelnimetatud asjaolude üle vaidlus ka apellatsioonimenetluses, mistõttu võtab ringkonnakohus need asjaolud apellatsioonkaebuste lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1). 22.

§ 178

lg 3 esimene lause sätestab, et osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt nt RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-55-14, p 25; RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 16). Kolleegium leiab, et kuna vaidlustatud osanike otsusega võeti vastu mh otsus kutsuda hageja juhatusest tagasi, võib vastava otsusega kaasneda kostjale kahju hüvitamise kohustus, mistõttu on hageja õigustatud käesolevat hagi esitama. 23. Arvestades, et hageja on esitanud nõuded alternatiivselt (vt tl 147-148, I kd), kontrollib kolleegium esmalt vaidlustatud otsuse kehtivust

§ 177

¹ lg 1 alusel.

§ 177¹ lg 1 näeb ette viis erinevat osanike otsuse tühisuse alust.

Otsus on tühine esiteks siis, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet, teiseks juhul, kui see rikub muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, kolmandaks olukorras, kui otsus ei vasta headele kommetele ning neljandaks siis, kui rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Viiendana on osanike otsus tühine juhul, kus mõni muu seadusesäte näeb selle selgelt ette. Tegemist on otsuse tühisuse tuvastamise alternatiivsete alustega, st otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks piisab vähemalt ühe eeltoodud aluse esinemisest. 7

(11)Tsiviilasi nr 2-17-15369
  1. Hageja on esile toonud kostja osanike otsuse tühisuse alustena järgmised asjaolud: - SD-l ei olnud õigust ainuisikuliselt esitada kostja juhatusele nõuet osanike koosoleku kokkukutsumiseks; - kostja juhatus ei ole osanike koosoleku kokkukutsumise nõuet kätte saanud; - kostja juhatus ega osanik OÜ Belgardi Kinnisvara ei ole kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teadet kätte saanud. Kolleegiumi hinnangul tugineb hageja esitatud asjaoludel seega eelkõige kostja osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele.
  2. Esmalt märgib kolleegium, et

§ 172

¹ näeb ette kaks võimalust, mille vähemalt ühe esinemise korral saab lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks, st kui kõik osanikud on koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama või kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad hiljem vastuvõetud otsused heaks (vt nt RKTKo 24.05.2017, 3-2-1-44-17, p 14-15). Vaidlust ei ole, et kumbagi nimetatud olukorda käesolevalt ei esine. 26. Tuvastatud on, et SD on kostja osa üks ühistest omajatest. Vaidlust ei ole, et kostja osa ühised omajad ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat. Maakohus on vaidlustatud otsuses viidanud

§ 172

lg-tele 4 ja 5 ning leidnud, et järelikult võis SD esitada kostja juhatusele koosoleku kokkukutsumise nõude (

§ 171

lg 2 p 3) ja osanike koosoleku kokkukutsumise teated (

§ 171

lg 3 ning

§ 172

lg-d 1 ja 2) üksnes oma allkirjaga, sest seadusest tulenevalt tuli eeldada, et ta tegi seda teisi ühisomandi omajaid esindades. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). 27. Kui üldjuhul kutsub osanike koosoleku kokku juhatus (

§ 171

lg 1), siis näeb seadus ette võimaluse osanike koosoleku kokkukutsumiseks lisaks ka nõukogule, audiitorile ja vähemalt 1/10 osakapitali esindavatele osanikele (

§ 171lg 3).

Selleks aga, et eelnimetatud isikutel tekiks õigus koosolek ise kokku kutsuda, peavad nad esmalt olema pöördunud juhatuse poole, st nad peavad olema teinud vastava sisuga tahteavalduse TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 mõttes ja see peab olema muutunud kehtivaks (vt K. Saare jt, Ühinguõigus I, 2015, lk 187, ääremärkus 888). SD on saatnud hagejale

  1. mail 2017 nõude osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks 30 päeva jooksul kostja registrijärgsele aadressile XXX Tallinnas tähitud kirjana AS Eesti Post vahendusel (tl 105-106, I kd). TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega tuleb tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Vaidlust ei ole, et hagejale tähitud kirjana saadetud
  2. mai 2017 nõue tagastati postiteenuse osutaja poolt saatjale avamata kinnises ümbrikus märkega “hoiutähtaja möödumisel“ (tl 106 pöördel, I kd). Kostja on
  3. mai 2018 kohtuistungil esitanud maakohtule postiteenuse osutaja poolt kostjale tagastatud tähitud kirja ümbriku, mis oli avamata. Maakohus avas ümbriku ja tuvastas, et selles oli
  4. mai 2017 nõue osanike koosoleku kokkukutsumiseks (kohtuistungi protokoll [tl 138138 pöördel, I kd]). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja SD
  5. mai 2017 nõuet kätte saanud, sest see on tagastatud saatjale. See aga annab aluse omakorda järeldada, et 8

(11)Tsiviilasi nr 2-17-15369 hagejale jäeti postkasti vaid teatis SD-lt saabunud tähitud kirja hoiustamise kohta, kuid mitte kirja ennast. Seega tuleb lahendada küsimus, kas tahteavalduse saab lugeda TsÜS § 69 lg 2 teise lause tähenduses kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja saabumise teate panemisest on möödunud mõistlik aeg. Kolleegium järgib sellele küsimusele vastates Riigikohtu seisukohta, vastates küsimusele eitavalt. Riigikohus on selgitanud, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus vaid tähitud kirja teatega tutvumisel ning tähitud kirja tagastamisel saatjale tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (vt RKTKo, 17.03.2009, 3-2-18-09, p 11). Järelikult ei saa lugeda hagejale (kui kostja juhatusele) praeguses asjas osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet kättesaaduks, mistõttu ei olnud täidetud

§ 171

lg 3 eeldus, mis õigustaks kostja osanikku kostja osanike koosolekut kokku kustuma. 28. Olenemata sellest, kes koosoleku kokku kutsub, tuleb koosoleku toimumisest kõigile osanikele (ja muudele puudutatud isikutele, kes on õigustatud osa võtma kokkukutsutavast koosolekust) teatada ning koosoleku kokkukutsumise teade on kättesaamist vajav tahteavaldus TsÜS § 69 lg 1 mõttes (vt K.Saare jt, Ühinguõigud I, 2015, lk 187-188, ääremärkused 889 ja 893).

§ 172

lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Osanikud peavad kutsuma koosoleku kokku samas korras, nagu peab seda tegema juhatus. Kuna praeguses asjas kutsusid osanike koosoleku kokku osanikud ning

§ 171

lg 1 mõtte järgi osaleb osanike koosolekul peale osanike ka juhatus, siis tuli osanike koosoleku kokkukutsumise teade saata lisaks hagejale (kui kostja juhatusele). SD on saatnud hagejale 13. juuli 2017 teate kostja osanike korduva erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta kostja registrijärgsele aadressile XXX Tallinnas tähitud postiga AS Eesti Post vahendusel (tl 112, I kd). Kostja osanikule OÜ-le Belgardi Kinnisvara on sama teade saadetud osaniku registrijärgsele aadressile RRR Tallinnas, samuti tähitud postiga. Kuigi koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab

§ 172

järgi osanik, saab osanike koosoleku lugeda õigesti kokku kutsutuks siiski olukorras, kui teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et see peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni jõudma. Pooled ei vaidle selle üle, et nii hagejale kui ka kostja osanikule OÜ-le Belgardi Kinnisvara saadetud

  1. juuli 2017 teade kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku kohta tagastati postiteenuse osutaja poolt saatjale avamata ümbrikus märkega “hoiutähtaja möödumisel“. Kostja on
  2. mai 2018 kohtuistungil esitanud maakohtule postiteenuse osutaja poolt kostjale tagastatud OÜ-le Belgradi Kinnisvara tähitud kirjana saadetud ümbriku, mis oli avamata. Maakohus avas ümbriku ja tuvastas, et selles oli
  3. juuli 2017 teade osanike korduva erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta (kohtuistungi protokoll [tl 138-138 pöördel, I kd]). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega ei hageja ega kostja osanik OÜ Belgardi Kinnisvara saanud SD
  4. juuli 2017 teadet kätte, sest seda sisaldanud saadetis on saatjale tagastatud. Seega jäeti ka sel juhul teise osaniku postkasti vaid teatis tähitud kirja hoiustamise kohta, kuid mitte kirja ennast. Arvestades, et tähitud 9

(11)Tsiviilasi nr 2-17-15369 kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta, puudus tahteavalduse saajatel TsÜS § 69 lg 2 teise lause mõttes seega mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda. Seega ei saa lugeda neid tahteavaldusi kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta kättesaaduks (vt RKTKo, 17.03.2009, 3-2-1-8-09, p 11). Järelikult ei olnud ei hagejal ega kostja osanikul OÜ-l Belgardi Kinnisvara praeguses asjas kostja osanike korduva erakordse üldkoosoleku kokkukutsumise teatega mõistlikult võimalus tutvuda, mistõttu ei saa lugeda teadet selliselt edastatuna õigel ajal nendeni jõudnuks. Seega ei järgitud kostja osanike korduva erakorralise koosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda, kuna hagejat (kui kostja juhatuse liiget) ega kostja osanikku OÜ-t Belgardi Kinnisvara (iseseisva nõudeta kolmandat isikut hageja poolel) ei teavitatud seaduses (

§ 172

lg-s 1) ettenähtud korras koosoleku toimumisest (ega selle päevakorrast), mida loetakse piisavalt oluliseks rikkumiseks, et lugeda

§ 1721ja § 1771 lg 1 alusel kostja osanike 31.

juulil 2017 koosolekul vastu võetud otsus tühiseks (vt nt RKTKo, 05.01.2011, 3-2-1-116-10, p 24; RKTKo 17.06.2002, 3-2-1-82-02, p 20).

  2. aprillil 2019 ringkonnakohtu kohtuistungil on TB esindaja esitanud väite, et hagejale edastati
  3. juuli 2017 avaldus kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku kohta ka tavalise kirjaga (vt protokolli lõik 10:18:38 [tl 62, II kd]). Kolleegium jätab antud väite TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta, sest tegemist on esmakordselt avaldatud asjaoluga, mille esitamist alles ringkonnakohtust ei ole põhjendatud.
  4. Kolleegium selgitab, et organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses (TsÜS § 38 lg 8 esimene lause).
  5. Arvestades, et hageja on esitanud hagis nõuded kostja osanike
  6. juuli 2017 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks alternatiivselt ning hagi rahuldatakse esimese alternatiivi alusel, ei pea kohus teise alternatiivnõude rahuldamata jätmist TsMS § 442 lg 8 viienda lause järgi põhjendama (vt RKTKo 19.12.2012, 3-2-1-165-12, p 24).
  7. Kolleegium peab vajalikuks selgitada apellatsioonkaebuse väidete alusel lisaks järgmist. Arvestades, et osaühingut esindab

§ 180

lg 1 kohaselt juhatus ning vaidlustatud osanike otsusega võeti

§ 174

lg 1 alusel koosmõjus

§ 171

lg-ga 6 vastu otsus, mille kohaselt kutsuti hageja tagasi kostja juhatuse liikme ametikohalt ning määrati uued juhatuse liikmed, kelleks said SD ja TB, siis ei arvestanud maakohus õigustatult hageja 5. jaanuaril 2018 (tl 90-94, I kd) esitatud hagivastusega kui kostja vastusega hagile, sest hageja ei olnud enam õigustatud kostjat esindama juhatuse liikmena. Kostja seaduslikeks esindajateks

§ 180lg 1 järgi juhatuse liikmetena on 31.

juuli 2017 osanike otsuse kohaselt käesoleva menetluse ajal SD ja TB. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnormi, kui ei lubanud

  1. septembri 2018 kohtuistungil esitada iseseisva nõudeta kolmandal isikul hageja poolel täiendavaid seisukohti, sest maakohus on andnud
  2. mai 2018 kohtuistungil konkreetselt kolmandale isikule tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamiseks (lk 138 pöördel, I kd). Lisaks on kolmas isik saanud esitada enda seisukohad apellatsioonimenetluses.
  3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme 10

(11)Tsiviilasi nr 2-17-15369 kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab hagi, mistõttu peab põhjendatuks jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.
  1. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Ringkonnakohus on
  2. detsembri 2018 määrusega rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ja vabastanud hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot tasumisest. Kuna apellatsioonkaebus rahuldati ja maakohtu otsus, millega hagi rahuldamata jäeti, tühistati ning ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega hagi rahuldas, kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele hagejale antud riigipoolse menetlusabi eest 300 eurot. Riigilõiv summas 300 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg-d 5, 6 ja 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.