← Eesti

2-17-18071/21

Obsah (12)§ 367§ 442§ 122§ 162§ 8§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178§ 187§ 331

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult Ttavaks 05.12.2018, tsiviilkantselei kaudu, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasj

§ 367järgi on hagejal õigus nõuda võlalt viivist protsendina kuni võla tasumiseni.

  1. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku põhivõlga 5867 eurot, viivist 332,05 eurot ja alates 01.12.2017 võlgnetavalt põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (aastas on viivise määr VÕS § 94 nimetatutud määr, mis avaldatakse Eesti Panga poolt Ametlikes Tdaannetes ja millele lisandub 8%) kuni põhivõla tasumiseni.
  2. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 11.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123, 133 lg 1, 2 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6668,41 eurot.

Menetluskulude suurus 12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda, välja arvatud hagi tagamise riigilõiv ja hagi tagamise avalduse esitamise esindaja kulud, mis tuleb jätta

§ 8lg 2 ja § 169 lg 3 alusel hageja enda kanda, kuna taotlus jäi rahuldamata.

13.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu 450 eurot, hagi tagamise avalduse riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud 10 h ja 52 min eest, millele lisandub viimase kohtuistungi aja kulu 1h ja 20 min eest. See teeb esindaja kulusid kokku 12 h ja 12 min eest. Tunnitasu määr on 140 €/h, millele lisandub käibemaks 20%. Kostja pole kuludele vastuväiteid esitanud.
  2. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid 450 euro ulatuses riigilõivule, mille hageja on tasunud hagi esitamisel. Kuna hagi tagamise avaldus jäi rahuldamata, jäävad selle eest tasutud lõiv 50 € tema enda kanda. 16.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 5 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

  1. Esitatud nimekirjast nähtuvalt kulutas hageja aega nõupidamisele kliendiga, hagi ja tagamise avalduse koostamisele vastavalt 30 min, 1 h ja 45 min ja lisaks on kaks korda täiendanud hagiavaldust 22.11.17 47 min ning 30.11.17 1 h (enne hagi esitamist). Kokku on selleks kõigeks kulunud aega 4 h ja 11 min, millest põhjendatud aeg on 3 h 11 min. Hageja pole märkinud, kui palju kulus aega hagi tagamise avalduse koostamiseks, kuid kõike eelnevat arvestades, on võimalik pidada selleks 1 h, sest hagi koostamiseks/täpsustamiseks on arvestuse järgi kulunud mitu korda aega (20.11.17, 22.11.17, 30.11.17). Seega ei pea kohus 1 –tunnist ajakulu ja esindaja kulu kohus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud aeg kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks 1 h ja 44 min, täiendavate taotluste esitamiseks 05.06.18 vastavalt 1h ja 10 min, milles on analüüsitud tõendeid ning põhjendatud taotluste esitamist, samuti on põhjendatud aega kostja taotlusele vastamiseks 36 min ning istungite ettevalmistamiseks (kokku kaks istungit) vastavalt kokku 2 h ja 11 min. Korraldav istung 23.05.18 kestis 1 h ja seega on ajakulu sellel osalemiseks põhjendatud. Viimane kohtuistung 17.10.18 kestis 1 h ja 20 min, seega on põhjendatud sellel osalemise aeg.
  2. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et

§ 175

lg 1 järgi on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 11 h ja 12 min eest (maha on võetud hagi tagamise avalduse koostamise aeg 1 h) ja sellele vastav tasu (140 €/60 min teeb minutitasuks 2,33 €) 1881,55 €, sh käibemaks. 19. Eeltoodu alusel tuleb hageja kasus kostjalt välja mõista menetluskulude katteks lõivu 450 € ja esindaja kulude katteks 1881,55 €, sh käibemaks. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb hagejal taotluse alusel kostjal tasuda võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 20.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

  1. Kostja Ttas istungil et tal menetluskulusid pole, kuid sõltumata sellest jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Muu taotlus
  2. Kooskõlas

§ 442lg 5 lahendab kohus seni lahendamata taotluse.

Kostja esitas 23.11.2018 ehk pärast asja sisulist arutamist ja enne otsuse avaldamist kohtule taotluse riigi õigusabi ja dokumendi saamiseks. Hageja leidis, et taotlused on esitatud pärast tähtaega. Kohus selgitab kostjale (vt ka otsuse resolutsiooni kaebekord), et kui kostja soovib saada menetlusabina riigiõigusabi ja soovib esitada apellatsioonkaebust, siis tuleb esitada koos 6 apellatsioonkaebusega Tallinna Ringkonnakohtule ka vastav menetlusabi taotlus (

§ 187lg 6, 184 lg 1, RÕAS § 9 lg 1, § 10 lg 1).

Käesolev 23.11.2018 esitatud menetlusabi taotlus jääb asja materjalide juurde, kuid kohus seda ei menetle

§ 331

lg 1 järgi, sest see on esitatud pärast asja arutamist kohtuistungil ja kohtu poolt istungil antud võimalust ja põhjustaks asja menetluse venimist. Kostja palus lisaks eeltoodule välja nõuda ka tema endiselt esindajalt dokument, mis on samuti esitatud pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil ja kohus märgitud taotlust ei menetle

§ 331lg 1 järgi, sest põhjustaks menetluse venimist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.