Obsah (7)

§ 76§ 75§ 751§ 78§ 121§ 65§ 68

1-18-7484 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-7484 (18259000619) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Arno Jaansoo tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.09.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Määrata Arno Jaansoole katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 15.10.2020. Määrata Arno Jaansoo katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Arno Jaansood järgima

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-18-7484 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 9) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Arno Jaansoo elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Arno Jaansoo vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla esitas 22.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arno Jaansoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.09.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-7484 tunnistati Arno Jaansoo süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 10.07.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõisteti Arno Jaansoole liitkaristuseks 2 aastat 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti Arno Jaansoo karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 17.09.

1. Kohaldati Arno Jaansoo suhtes tõkendit – vahistamine – kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ära kandmiseni. Viru Maakohtu 19.09.2018 kohtuotsus jõustus 05.10.
3. Kinnipidamisasutuses Arno Jaansoo kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates kinnipeetava puhul seisneb oht kehalises väärkohtlemises, piinamises ja ähvardamises. Oht on kõige tõenäolisem alkoholijoobes olekus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 8%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 23%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
4. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Arno Jaansoo tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontrolli kestvus kuni tema karistusaja lõpuni, s.o. kuni 15.10.2020 tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Arno Jaansoo võimaliku enne tähtaegse 2 1-18-7484 vabanemise korral elektroonilise valvega kohustada teda täitma kohustusi :

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele 2 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub oma 28.05.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Arno Jaansoo ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Arno Jaansoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.
2. Süüdimõistetu Arno Jaansoo kaitsja Epp Landberg esitas 28.05.2019 enda esialgse seisukoha koos tõenditega kohtuasjas nr 1-18-7484 paludes Arno Jaansoo vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine koos tema allutamisega elektroonilisele järelevalvele ja käitumiskontrollile on mõistlik ja põhjendatud, mis ühelt poolt võimaldab teostada tema üle järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust ning teiselt poolt kindlustab positiivsed muutused, andes temale võimaluse tõestada, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
3. Süüdimõistetu A. Jaansoo jäi 03.06.2019 kohtuistungil selle juurde, et ta sooviks vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta tõi välja, et kohus võib talle panna keelud ja ta on kõigega nõus, aga tal oleks vaja kiiresti perekonna juurde saada. Nad on ära leppinud abikaasaga, kes ei saa hakkama seoses puudega. Ta on tõesti vajalik neile: emale, abikaasale ja ka lapsele loomulikult. Tööandja teda samuti ootab. Kindlasti on olnud talle sotsiaalprogrammi läbimistest kasu. Ta läheb tööle ja tasub võlgnevuse. Talle on see liiga kalliks maksma läinud ja seetõttu ei pane toime uut kuritegu. Tal on selline töö, et tuleb mitte tarvitada alkoholi. Selleks, et mitte uuesti sattuda kinnipidamisasutusse tuleb tal loobuda alkoholist. Ta vabandas kannatanu ees kui ta oli Rakveres ja nad ei tohtinud suhelda ja kui kannatanu tuli tema juurde, siis esimese asjana. Ta on nõus kohtu poolt määratavaid kohustusi täitma ja ka jätkuvalt nõus enda allutamisega elektroonilisele valvele. Ka tunnistas ta ennast süüdi tehtus ja kahetses seda. Ta soovib heastada seda, mis on valesti tehtud.
4. Süüdimõistetu kaitsja ei hakanud üle kordama seda, mida ta on esitanud ja jäi oma seisukoha juurde. Kaitsealune on saanud psühholoogilist nõustamist ja kannatanu on talle andestanud ning on valmis abikaasaga edasi minema. Katseajal võib A. Jaansoole panna alkoholi tarvitamise keelu. Süüdimõistetu puhul aitavad määratavad kohustused ühiskonda tagasi tulla. A. Jaansoo asub tööle ning ka viimase ema vajab kõrvalabi. Seega kaitsja palus ennetähtaegselt vabastada karistuse kandmiselt A. Jaansoo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja ka kaitsja taotluse rahuldamise tulemusena vastu võetud tõenditega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri ja vangla kirjalikku seisukohta, leiab, et põhjendatud on Arno Jaansoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel 3 1-18-7484 lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18.aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. 11. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.09.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-7484 tunnistati Arno Jaansoo süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 10.07.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust võrra ning Arno Jaansoole mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti Arno Jaansoo karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 17.09.2018. 12.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Käesolevaks ajaks on A. Jaansoo temale mõistetud karistusajast (2 aasta ja 28 päeva) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et A. Jaansoo avaldatud elukoht xxx vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja isiku abikaasa E J on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta aadressile xxx. Seega on A. Jaansool vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti 2017.a määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 1220) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
3. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 16.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise 4 1-18-7484 kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 17. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Kinnipidamisasutuse poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest (tl 3-5) nähtub see, et süüdimõistetu individuaalse täitmiskava alusel A. Jaansoo osales seoses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisega kõikidel kohtumistel ja isikule sai antud tunnistus nr 9-4/
2. Tänu selle programmi läbimisele süüdimõistetu tunnistab enda probleeme alkoholiga ning saab teadmisi sellest loobumiseks. Samuti alates 06.05.2019 hakkas osalema ta sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Selle programmi läbimise tulemuseks peaks olema see, et süüdimõistetu saab teadmisi enda viha ohjamise kohta ning kuidas vältida füüsilise vägivalla kasutamist. Kohtuistungil tõi A. Jaansoo välja, et tal on läbimata veel kaks kohtumist viimati nimetatud sotsiaalprogrammis. Ka leidis ta, et eeltoodud sotsiaalprogrammide läbimisest on talle olnud kasu. Varem ta mõtles, et üks pits see ei ole midagi, aga tuleb välja, et on. Siinkohal saab täielikult nõustuda süüdimõistetuga, kuna üks pits võib järgmiste pitsideni viia ning see juba mõningate isikute puhul vägivalla kasutamiseni.
3. Lisaks kinnipeetu osalemisele eeltoodud sotsiaalprogrammides on põhjendatud positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et A. Jaansool puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatu näitab seda, et ta on olnud suuteline alluma vanglas kehtestatud korrale. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on seega see tingimus täidetud, sest A. Jaansoo käitumine kinnipidamisasutuses on olnud korrektne. Nähtuvalt kaitsja poolt kohtule esitatud väljavõttest haigusjuhtudest A. Jaansoo kohta 27.05.2019 on ta tervislikel põhjustel vabastatud tööst ning seega pole majandustöödel mitteosalemise põhjuseks olnud tema puhul soovimatus teha kinnipidamisasutuses tööd.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Jaansoo käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks, kuna tema käitumisele Viru Vanglas ei ole võimalik teha mingeid etteheiteid. Tänase päeva seisuga on süüdimõistetu täitnud valdavas ulatuses talle koostatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava. Toimumata on vestlus psühholoogiga, mis eeltoodud kava kohaselt peaks toimuma 2020.a ja ka vabanemiseelne nõustamine. Samas arvestades seda, et süüdimõistetu on esimest korda kinnipidamisasutuses ja peaaegu on läbinud 5 1-18-7484 kaks sotsiaalprogrammi, siis kohus leiab, et juba kinnipidamisasutusse sattumine peaks olema sellise kasuteguriga, et mõtlemisvõimeline süüdimõistetu analüüsib toimunut ja mõtleb läbi, milliseid samme tuleks edaspidi astuda selleks, et mitte toimepanna uusi kuritegusid, mis võib päädida uuesti vanglasse sattumisega. Seetõttu kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole eelpool nimetatud vestluse ja nõustamise läbimine hädavajalik ning ka sotsiaalprogrammides osalemine peaks avaldama sellist mõju, et süüdimõistetu suudab vabaduses jätkata enda elu seaduskuuleka kodanikuna. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
5. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Jaansoo elama asuda aadressile xxx. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Tegemist 2-toalise keskküttega korteriga, kus elas isik ka enne vangistust. Käesoleval ajal elab antud pinnal abikaasa E J üksinda. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korter on kinnipeetava oma.
6. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata nõudeid summas 10928,05 eurot. Isik töötas 20 aastat xxx. Sõitis enamasti kaugliinidel välismaal. Oli kodust eemal periooditi kuni 23 päeva. Töökoht oli ametlik ning soovib ka vabanedes jätkata antud töö tegemist. B R OÜ juhatuse liikme M K sõnul soovivad nad Arno Jaansoo´ga töösuhet jätkata, tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral. Abikaasa oli praeguse kuriteo ohver, kuid kinnipeetava väitel on abikaasa talle andestanud ning nad suhtlevad edasi. Abikaasa käib pikaajalistel kokkusaamistel vanglas. Kinnipeetaval on kaks suurt täiskasvanud tütart, kellega ta ka suhtleb ning üks 7-aastane tütar eelmise elukaaslasega. Väidatavalt toetas rahaliselt ja ka hoidis last enda juures. Väidetavalt teine kuritegu toime pandud, sest elukaaslane ei lubanud enda last näha. Hetke seisuga pandud iseloomustuse kohaselt kinnipeetavale peale ka alimendid selle aasta juunikuus.
7. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Nimelt on A. Jaansool olemas kinnisvara, kuhu on tal võimalik elama asuda. Tegemist on küll sama korteriga, kus toimus kannatanu suhtes kuriteo toimepanemine, kuid kohus ei alahindaks toimunus alkoholi rolli ning ilmselge on see, et süüdimõistetu puhul kutsub selle tarbimine esile vägivaldsust. Süüdimõistetu ütluste kohaselt on ta sellest teadlik ning minimeerimaks ohtu kannatanu jaoks peab kohus põhjendatuks kogu katseaja jooksul mitte lubada A. Jaansool tarvitada alkoholi.
8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem toetavad tema ennetähtaegset vabanemist. Tema õlul lasuv võlgnevus ei ole ületamatult suur ning tal on sellega võimalik hakkama saada kui ta asub vabanemisel tööle. Kohus eeltoodud seisukohale asudes ennetähtaegse vabanemise põhjendatuse osas arvestas ka kannatanu kirja kohtule, millest nähtub, et nad on süüdistatavaga leppinud ning soovivad enda kooselu jätkata ning kannatanu soovib A. Jaansoo ennetähtaegset vabastamist ning on andestanud. Nimetatu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et kannatanu usub sellesse, et tema abikaasa on võimeline muutuma ning ei kujuta talle vabaduses olles ohtu ning seega ka kohus leiab, et A. Jaansoole on põhjendatud anda võimalus näidata, et kinnipidamisasutuses veedetud aeg on saavutanud sellise eesmärgi, et süüdimõistetu ei pane tulevikus toime enam vägivallategusid. Ka arvestab kohus süüdimõistetu elutingimustele vabaduses olles hinnangut andes sellega, et A. Jaansoo ülalpidamisel on alaealine tütar A J, mida tõendab kohtule esitatud sünnitõend nr xxx ja kes ei vaja ainult enda isa rahalist tuge, aga ka kasvatuslikku nõustamist. Samuti on kohtule esitatud väljavõte haigusloost nr xxx, millest nähtub, et süüdimõistetu ema vajab seoses enda terviseseisundiga süüdimõistetu abi ning nähtuvalt kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsusest nr xxx on seoses enda terviseseisundiga keeruline seda teha süüdistatava abikaasal. Kõik eeltoodu seoses süüdistatava perekonnaliikmetega räägib tema ennetähtaegse vabastamise 6 1-18-7484 kasuks, kuna vabaduses on teda ootamas lähedased isikud (lisaks eelpool nimetatud isikutele ka kaks täisealist tütart), kes teda vajavad ja kes saavad ka aidata kaasa sellele, et A. Jaansoo suudab enda elu edaspidi elada selliselt, et õiguskaitseorganitel ei ole põhjust teha talle seoses tema käitumisega mingeid etteheiteid. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
9. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu ning vaieldamatult on eeltoodud alapunktile kõige keerulisem leida õige vastus, sest põhimõtteliselt tuleb kohtul tegeleda ennustamisega.
10. Karistusregistri andmetel on A. Jaansool kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kaks neist on olnud kehalise väärkohtlemise eest, üks ähvardamise ja piinamise eest. Kõik kuriteod on pandud toime enda kaaslaste suhtes. Kaks esimest endise elukaaslase ja viimane abikaasa suhtes. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, mis toob kaasa kuritegeliku käitumise. Kohtuistungil tõi süüdistatav välja, et plaanib alkoholist loobuda. Kohus leiab, et läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ peaks aitama kaasa sellele, et vabaduses olles A. Jaansoo ei tarvita alkoholi, kuna ta on saanud teadmisi sellest loobumiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta peab enda sõna ning ka

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal peaks sellele kaasa aitama.

1. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks A. Jaansoo tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist, sest individuaalne täitmiskava on peaaegu täidetud. A. Jaansoo ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Aluse asuda sellisele seisukohale annab see, et ta viibib esimest korda enda elus kinnipidamisasutuses. Kohus tahab uskuda, et A. Jaansoo on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et A. Jaansoo puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, enda eluase ja suure tõenäosusega ka töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Süüdimõistetu peaks olema motiveeritud alkoholi mitte tarvitama, kuna talle on teada, et see on tema puhul asjaoluks, mis kutsub esile kriminaalset käitumist. Arvestades ka läbitud sotisaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, siis ka see peaks suurendama seda tõenäosust, et A. Jaansoo ei naase kuritegeliku eluviisi juurde.
2. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata tema püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. A. Jaansoo suhtes elektroonilise valve kohaldamine tõstab kriminaalhoolduse efektiivsust ning kaheks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet, sest ilma selle kohaldamiseta hetkel tal ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ei ole võimalik.
3. Kohus leiab, et A. Jaansoo tuleb määrata katseajaks lisaks ka järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. A. Jaansoo teatas, et nõustub täielikult eeltoodud kohustusi täitma. 30. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu A. Jaansoo karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla 7 1-18-7484 määrates talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8