Obsah (5)

§ 661§ 430§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5441 Tsiviilasi K L hagi J I'i vastu igakuise elatise nõud

§ 661lg 4 alusel.

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Edastada määrus menetlusosalistele, v.a alaealisele lapsele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooled välistanud määruskaebuse esitamise õiguse ja käesolev kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
3. Hagiavaldus 08.04.
4. a esitas hageja K L (alaealine laps) seadusliku esindaja H-B L (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja J I (alaealise lapse isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt elab hageja koos emaga. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.12.
5. a ning alates hagi esitamisest (08.04.
6. a) elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras.
7. Kompromissleping 18.06.
8. a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled (hageja seadusliku esindaja vahendusel) kohtule alljärgneva kompromisslepingu:
9. Kostja J I kohustub tasuma hageja K L ülalpidamiseks elatist summas 270 eurot kuus, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast.
10. Kostja J I kohustub tasuma elatist alates hagi esitamisest 08.04.2019 kuni hageja K L täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
11. Elatist tasub kostja H-B L arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX Pangas igakuiselt
12. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
13. Elatise võlgnevus perioodi 08.04.2019-30.06.2019 eest on summas 747 eurot. Kostja tasub võlgnevuse perioodil 01.07.2019-01.12.2019 igakuiste maksetena 124,50 eurot. Igakuine makse tuleb teha hiljemalt
14. kuupäeval.
15. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
16. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
17. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest

§ 661lg 4 alusel.

1. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.
2. KOHTU SEISUKOHT 3.
3. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2 Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2. Pooled kinnitasid kohtuistungil ja kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.3.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus on pooled kinnitanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest

§ 661lg 4 alusel.

3.4. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.5.

§ 430

lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.6.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3