1-19-1220 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1220 Kohtunik Elina Elkind Kriminaalasja sisu Soome Vab

§ 48911

lg 1 p-st 1, § 50870 p-st 7, § 50872 lg 1 p-de 1, 2 ja § 50874 kohus määras: 1.

§ 48911

lg 1 p 1, § 50870 p 7 ja § 50872 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tunnistada lubatavaks Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu

1. aprilli
2. a otsuse nr 2017/113849, millega A M karistati varguse ja pisivarguse eest rahatrahviga 342 eurot, täitmine Eesti Vabariigis. 2.

§ 50874

alusel A Mle mõistetud rahaline karistus 342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot kanda täitmisel Eesti Vabariigi tuludesse.

1. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank EE932200221023778606, SEB Pank EE891010220034796011 või Luminor Bank AS EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning maksekorralduse 1/3 1-19-1220 selgitusse: „1-19-1220, A M, rahaline karistus“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Määrus väljastada A Mle, Justiitsministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Justiitsministeerium edastas Harju Maakohtule
5. veebruaril 2019 kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 50872 lg 1 p 1 ja EL nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK art 4 alusel tunnistuse, mille kohaselt taotletakse Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu

1. aprilli
2. a otsuse nr 2017/113849, millega A M karistati varguse ja pisivarguse eest rahatrahviga 342 eurot, tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. 2.

§ 50872

lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on A M elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on isiku elukoht märgitud linnaosa täpsusega, s.o xxx. Harju Maakohtu

1. detsembri
2. a määruse asjas nr 1-18-10248 kohaselt on isiku kontaktandmetena märgitud xxx. Justiitsministri
3. oktoobri 2005.a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et rahvastiku registri kohaselt isikul elukoht puudub, siis tulenevalt

§ 50872

lg 1 p-st 1 on Harju Maakohtul pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. 3.

§ 50872

lg 1 p 2 kohaselt otsustab kohus välisriigi otsuse tunnustamise kirjalikus menetluses taotluse kohtusse saabumisest arvates 30 päeva jooksul.

1. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et A M pani
2. jaanuaril 2017 toime pisivarguse, s.o varastas kauplusest 217 euro väärtuses parfüüme. Tegu kvalifitseeriti Soome karistusseaduse peatükk 28 § 3

§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et A M toimepandud süüteo puhul on tegemist vargusega.

§-s 50870 p 7 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus varguse eest. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt

§ 50870

p-st 7 kontrollima, kas A M poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. Kohtu hinnangul vastab siiski tegu Eesti karistusseadustiku tähenduses süstemaatilise varguse tunnustele KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. 2/3 1-19-1220 6. Kohus ei tuvastanud

§-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (tunnistus), millele on lisatud Soome asjakohane kohtuotsus, jõustunud

1. mail 2017 (aegumine
2. aprill 2022). Tunnistusest tulenevalt ja kohtule teadaolevalt ei ole isikut varem karistatud sama teo eest Eestis või teises riigis. Tegu ei ole toime pandud Eesti territooriumil. Karistuse täitmisele pööramine ei ole Eesti karistusseadustiku järgi aegunud. A. M on täisealine ja tal ei ole Eesti Vabariigis puutumatust või välislepingu alusel antud eesõigusi. Kuigi tunnistuse kohaselt ei ilmunud A. M isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti, esitati talle
3. märtsil 2017 isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti ja ühtlasi teavitati teda sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule.

§ 4897

lg 1 p 1 kohaselt tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine on lubatud, kui on kindlaks tehtud, et menetlusosalist isiku teavitati kohtulikust arutelust ning sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A M suhtes tehtud otsus ei ole tehtud tagaselja lubamatul viisil, sest taotlusest nähtuvalt oli talle kohtukutse isiklikult kätte toimetatud ning seetõttu ta pidi olema teadlik tema suhtes tehtavast otsusest ja ka sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu asja kohtulikule arutamisele. Määratud karistus ületab 70 eurot. Samuti ei esine kohtuotsuse tunnustamise ja täitmist välistavaid aluseid

§-de 436 ja 477 tähenduses.

1. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu
2. aprilli
3. a otsuse täitmine A M suhtes tuleb

§ 48911

lg 1 p 1, § 50870 p 7 ning § 50872 alusel tunnistada Eesti Vabariigis lubatavaks. 8.

§ 50874

kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. A Mlt Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu

1. aprilli
2. a otsusega väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 342 eurot tuleb kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole käesoleval juhul teisiti kokku leppinud. Rahalise karistuse asendamine ei ole praegusel juhul tunnistuse kohaselt lubatud (

§ 50873

). (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 3/3