1-16-5940/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2019.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5940 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Ingrid Koddo juuresolekul Valentina Michelson Prokurör Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 31.05.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Mihhail Tulaidan suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu Mihhail Tulaidan, isikukood 36507130222, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Mihhail Tulaidan suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 30.04.2019 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Tulaidan suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Harju Maakohtu 08.05.2019 määrusega edastati materjalid kohtualluvusel läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Harju Maakohtu 14.07.2016 otsusega tunnistati Mihhail Tulaidan süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 04.07.2016 ja lõpp 04.07.
2. Kinnipidamisasutuses Mihhail Tulaidan kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral kindel elukoht M. Tulaidanil puudub. Kinnipeetavaga on vesteldud majutusteenusest kuid M. Tulaidan polnud sellest huvitatud. Sotsiaalse elamispinna saamiseks tuleb kinnipeetaval pärast vabanemist pöörduda xxx valitsuse poole. On võimalik taotleda 1 sotsiaalset elamispinda ning toetusi. Isikul on keskharidus. Lõpetas vanglas kivi ja betoonehituse eriala, elektriku eriala õppimine jäi seoses ümberpaigutamisega teise vanglasse pooleli. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt, samas omandatut praktikas ei kasuta. Viru vanglas läbis A1 taseme eesti keele koolituse, A2 taseme eksam jäi sooritamata. Viimati töötas ametlikult umbes 1989.a, enne esimest vangistust. Kõik kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Väidetavalt on kunagi lühikest aega töötanud mitteametlikult xxx autolammutuses. Enne käesolevat vangistust treenis enda sõnul xxx kohalikku jalgpallimeeskonda. Esimese kahe vangistuse ajal keeldus tööst, hiljem vangistuste jooksul on olnud tööga hõivatud (juuksur, toidujagaja) ning väljaspool vanglat xxx OÜ-s xxx. Viru vanglas töötas vangla majandustöödel kabeli koristajana. Avavanglas töötas majandustöödel abitöölisena ja ajavahemikul 26.03.201908.04.2019 töötas järelevalveta väljaspool avavanglat ettevõttes OÜ xxx sorteerimiskeskus. Täitmata võlanõudeid on 4999,49 EUR. Vabanemisfondis summa xxx EUR. Vabaduses kindla töökoha garantii puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad vend, õde, vennapojad, endine abikaasa ja tütar. lähedastest siiski vangistuste tõttu nii palju võõrdunud, et tuge lähedastelt ei oota. Suhtlusringkond Eestis peamiselt kriminaalse tausta ja sõltuvusprobleemidega. Pannud korduvalt toime vägivalla kuritegusid, mis viitab isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile. Üks kuritegu on toime ka pandud koos kaasosalisega, samas paneb kuritegusid toime üksi. Kõik kuriteod vägivaldsed, röövid on toime pandud valdavalt alkoholijoobes ja eesmärgiga saada raha, et edasi juua. Isiku sõnade kohalselt ei tarvitanud ta vabaduses olles alkoholi tihti. Kuid kui tarvitas, siis korraga palju ja mitu päeva. 28.09.2017-23.11.2017 läbis Viru vanglas Eluviisitreeningu. Isikul puudub motivatsioon alkoholi probleemiga tegelemiseks. NPALS § 15´1 alusel karistatud 8 korda ajavahemikul 20.04.2004- 05.04.
3. Väidab, et mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust ja ei soovi neid enam tarvitada. Läbinud vangistuse ajal
4. a Viha juhtimise programmi ja käesoleva vangistuse ajal 13.11.2018-15.02.2019 Agressiivsuse asendamise treeningu. Varasemate vangistuste ajal on iseloomustatud negatiivselt. Käitumine vanglas on paranenud, isik on vanglaga paremini kohanenud, kui eluga väljas. Esimesest vangistusest alates elanud pigem päev korraga, vangistuste vahelised perioodid lühikesed. Kordab oma vigu, mida näitavad ka sooritatud kuriteod ja korduvad vangistused. Kahel korral olnud kriminaalhooldusel ja pannud toime uued kuriteod katseajal - viimasel korral ei jõudnud vastuvõtulegi. Avavanglas olles alustati 08.04.2019 distsiplinaarmenetlust seoses kirikus käimise käskkirja rikkumise kahtlustuses ja kinnipeetav paigutati menetluse ajaks kinnisesse vanglasse. Ei teadvusta kuritegude toimepanemist soodustavaid tegureid. Korduvad kuriteod viitavad sellele, isik ei väärtusta ühiskonnas kehtestatud norme ning suhtub neisse negatiivselt. Kriminaalkorras karistatud 7 korda. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 30%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47%. Viru Vangla toetab Mihhail Tulaidani suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole võimalik. Mihhail Tulaidan palub jätta Viru Vangla taotlus rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Mihhail Tulaidan suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. 2 KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku
5. peatüki 1., 2.,
6. ja
7. jaos,
8. peatüki
9. jaos või
10. peatüki
11. ja
12. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. 27.04.2006 Harju Maakohtu otsusega karistati Mihhail Tulaidanit KarS § 199 lg 2 p 4, § 418 lg 1, § 200 lg 2 p 4 järgi KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 4 kuud alates 18.08.
13. 30.01.2009 Harju maakohtu otsusega karistati Mihhail Tulaidanit KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi 6 aasta vangistusega ning KarS § 65 lg 2, 68 lg 1 alusel lõplikult vangistusega 6 aastat 4 kuud 13 päeva. Karistuse kandmise algus 26.08.2008 Harju Maakohtu 14.07.2016 otsusega tunnistati Mihhail Tulaidan süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 04.07.2016 ja lõpp 04.07.
14. Sellest tulenevalt saab Mihhail Tulaidani suhtes kohaldada KarS § 87¹ lg 2, kuna teda on KarS § 200 lg 2 alusel karistatud 3 aasta vangistusega ning röövimise koosseisuks on vägivalla kasutamine. Seega Mihhail Tulaidan on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87¹ lg 2 sätestatud eeltingimus. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mihhail Tulaidan isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Mihhail Tulaidanil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Kannab karistust kehalise röövimise eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja kriminaalne mõtlemine. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tegu on isikuga, kellel puudub kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Seega võib järeldada, et kriminaalhoolduse ajal ei ole võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole andnud vajalikku tulemust. KarS § 87¹ võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides 3 hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Vabanemisjärgne kindel elukoht isikul puudub. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole võimalik, sest isikul puudub kindel elukoht. Elukoha omamine on aga käitumiskontrolli kohaldamise obligatoorseks tingimuseks. Kohus leiab, isiku suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimatu, kuna kõik formaalsed eeldused ei ole täidetud. Isik on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on süüdi mõistetud vägivaldse kuriteo eest, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. Isikul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. See asjaolu välistab karistusjärgse kontrolli kohaldamist (Riigikohtu lahend 3-1-1-45-16, p 7). Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Mihhail Tulaidan suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4