Erinevalt
lg-st 6 ei võimalda lg-d 4 ja 5 arvesse võtta seda, kas kostja andis või ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Järelikult peaksid menetluskulud
lg-te 4 ja 5 alusel jääma tervikuna kostja kanda.
lg 4 näeb aga ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Kohus leidis, et olukorras, kus poolte vahel toimusid muu hulgas käesoleva vaidluse eset hõlmavad läbirääkimised, oleks hageja pidanud vähemasti menetluskulude hüvitamise aspektist vastaspoolele teatama (kostjat sellest üheselt hoiatama), et hageja on esitamas kohtule vastavat hagiavaldust. Seda isegi olukorras, kus hagejale võis tunduda, et läbirääkimiste perspektiiv on vähene. Toimiku materjali pinnalt ei ole kohtu hinnangul selgelt äratuntav, et kostja ei soovinudki kompromissi sõlmida või läbirääkimised oleksid silmanähtavalt lõppenud ning seetõttu ei olnud nn hagihoiatuse esitamine otstarbekas. Hagi esitamine ei olnud seotud ka hagi tagamise taotlemise vm kiireloomulise toiminguga. Kuigi hagejal ei olnud nõudega kohtusse pöördumine takistatud, asub kohus siiski seisukohale, et sellises olukorras hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine oleks
Kuna kostja menetluskulud jäävad
lg 4 alusel kostja kanda ning kohus kostjalt hageja menetluskulusid välja ei mõista, jäävad kokkuvõtvalt menetluskulud poolte endi kanda. Osaühingu Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co määruskaebus
tulenevat üldreeglit, mille kohaselt kannab kohtuasja kaotanud või alusetult põhjustanud pool teise poole menetluskulud. Alternatiivselt vaidlustab kostja ka hagist loobumise vastuvõtmist juhul, kui kohus ei näe võimalust jätta menetluskulusid hageja kanda hagist loobumise tõttu. Kuna kostja nõustus hagi õigeksvõtuga ainult siis, kui menetluskulud jäävad hageja kanda, siis pidi kohus hagist loobumisel sellega ka arvestama ning juhul, kui maakohus oleks leidnud, et puudub võimalus hagist loobumise vastuvõtmiseks ja menetluskulude hageja kanda jätmiseks, siis pidanuks maakohus tegema sisulise otsuse hagi õigeksvõtu alusel ning jätma
Vastused määruskaebustele ja edasine menetluse käik
Ringkonnakohtu seisukoht 10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb
Ringkonnakohus saab teha asjas tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja määruskaebus rahuldatakse, kostja määruskaebus jääb rahuldamata. 11.
lg 22 koosmõjus §-ga 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 12. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on küll arvestanud sellega, et kostja on võtnud hagi kohe õigeks, kuid lähtudes ebaõigluse kriteeriumist kohaldanud
lg 4 põhjendades seda sellega, et pooled pidasid läbirääkimisi ning hageja ei hoiatanud kostjat üheselt hagi esitamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, sest ei ole tähtsust omavaid asjaolusid piisavalt hinnanud ja lähtunud menetluskulude jaotuse määramisel ebaõigetest kaalutlustest. 3 13. Praeguses asjas võttis kostja hagi kohe õigeks (26.11.2018 vastus hagiavaldusele, tl 21). Hageja loobus seejärel hagist, sest kostja täitis kohtumenetluse ajal hageja nõude täielikult (17.12.2018 menetlusdokument, tl 66-68). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigustatult lähtunud menetluskulude jaotuse otsustamisel
lg-test 4 ja 5, mis reguleerivad olukorda hagist loobumisel seetõttu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Maakohus on asunud aga ekslikult seisukohale, et osundatud erinormide kohaldamisel ei saa arvesse võtta seda, kas hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud või mitte (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 795, p 3.5 b). 14. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 26.11.2018 hagivastuses avaldanud, et ta tunnistab hagi ning täidab hageja nõuded täiendavate kulutuste vältimise eesmärgil. Lisaks on kostja selgitanud, et pooled on hageja nõude täitmise üle pidanud sisulisi läbirääkimisi (tl 21-26). Kohtule esitatud tõenditest (poolte esindajate vaheline e-kirjavahetus [tl 40, 43, 45, 55, 56, 57]) selgub, et kompromissi korras lahenduse leidmiseks, mis puudutas lõpptulemuseni jõudmise asjaolusid (kas ja palju sõiduki võõrandamine kostjale maksab, kes kannab sõiduki võõrandamise kulud ja mille arvel neid kantakse jne), olid pooled liialt eri meelt ning mõlemat poolt rahuldavat kompromissi ei saavutatud. Kolleegiumi arusaama kohaselt nähtub kohtule esitatud tõenditest kostja soov leida kompromiss, kuid tõendid ei anna alust järeldada, et hageja oleks andnud mõista, et kavatseb enda konkreetsetest seisukohtadest, mis erinesid märgatavalt kostja kompromissi nägemusest, lõpptulemuse osas taganeda (vt nt 16.10.2018 e-kiri [tl 55]; 18.10.2018 e-kiri [tl 57]). Eelnevast saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja saavutas pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus ning kostja ei ole usutavaks teinud, et hageja nõue oleks rahuldatud sellisena ka kohtuvaidluseta. Seega leiab kolleegium, et kostja poolt hagi õigeksvõtt oli initsieeritud hagi esitamisest, mistõttu ei saa kolleegiumi arvates eelnevast järeldada, et hageja oleks kohtusse asjatult pöördunud. 15.
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamise eelduseks on erandlike asjaolude olemasolu (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 773, p 3.4.2 a). Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et kuna hageja ei ole läbirääkimiste käigus andnud kostjale teada soovist esitada hagi, on menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane
Kohtule esitatud tõenditest selgub, et hageja esindaja on andnud kostjale 10.10.2018 ekirjas teada, et hageja ei plaani sõiduauto tagastamata jätmisel vindikatsioonihagi esitamisega viivitada (tl 45). Kolleegiumi arvates saab hageja teadet pidada hoiatuse mõttes piisavaks, kuid maakohus on jätnud sellega arvestamata ning sellega on kaasnenud
Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole esitatud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks menetluskulud jaotada
16. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et käesolevas asjas tuleb kohaldada
lg-t 4 ja 5, sest kostja on hagi õigeks võtnud ja täitnud kohtumenetluse ajal hageja nõude täielikult ning kohtu ette toodud asjaolud kinnitavad, et hageja oli õigustatud kohtusse pöörduma. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 4 17. Kolleegium ei pea põhjendatuks ka kostja määruskaebuse alternatiivset taotlust, mille põhjenduste kohaselt ei oleks kohus tohtinud hagist loobumist vastu võtta, kui seadus ei võimalda menetluskulude hageja kanda jätmist olukorras, kus kostja võtab hagi kohe õigeks. Nagu kolleegium eelpool selgitas (vt määruse p 13) võimaldavad nii
lg 4 kui ka lg 5 arvestada sellega, kas kostja käitumine andis hagejale põhjuse kohtusse pöördumiseks sarnaselt sama paragrahvi 6. lõikega. Seega on hagist loobumise korral võimalik jätta menetluskulusid hageja kanda, kuid seda vaid tingimusel, ei kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Lisaks märgib kolleegium, et õige on kostja seisukoht, mille kohaselt olukorras, kus kostja on hagi võtnud kohe õigeks ja lisaks täitnud ka hageja nõude täielikult, ei saa kohus rahuldada hagi sisuliselt õigeksvõtul põhineva otsusega
alusel, sest kostja poolt kohtumenetluse ajal hageja nõude täitmise tõttu puudub nõude rahuldamiseks alus. 18. Hageja määruskaebuse rahuldamise ja kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta
Kuna maakohtus puudus vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks, ei ole maakohus hageja menetluskulusid analüüsinud, mistõttu ei saa ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks määrata. Seega määratakse menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist maakohtu poolt vastavalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.