) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte 2-19-3227 avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on 13.03.2019 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1100 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (käibemaksuga), kokku 1340 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1100 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosaline võib
Juriidilisest isikust menetlusosaline saab menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu, sest juriidilise isiku puhul loetakse suhetes teiste isikutega TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku juhatus tema seaduslikuks esindajaks (vt Riigikohtu 18.06.2014. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-62-14, p 13 jj). Kohtule nähtuvalt on hageja esindaja A T hageja juhatuse liige ja osanik, st hageja seaduslik esindaja. Hageja esindaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirjas taotlenud õigusabikulude väljamõistmist seoses hagi koostamisega. Hageja esindaja ei ole ennast ühestki menetlusdokumendis nimetanud lepinguliseks esindajaks, samuti ei ole esindaja esitanud kohtule haridust tõendavat dokumenti. 2
lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu 01.04.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Kui sama füüsiline isik võib tegutseda nii poole seadusliku kui ka lepingulise esindajana, siis peab ta ise olema hoolas ja muutma oma rollid menetluses nähtavaks. Jättes esindaja rollile viitava eristuse tegemata, võtab nii menetlusosaline kui ka tema nimel tegutsev esindaja riski, et vastav kulu ei ole
a otsus tsiviilasjas nr 2-16-6276, p 25 jj). Käesoleval juhul ei ole kohtule arusaadav hageja esindaja tegutsemine lepingulise esindajana, st vastav kulu ei ole ettenähtav. Seega leiab kohus, et hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 240 eurot (käibemaksuga) tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1100 eurot. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / As Suik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.