Obsah (6)

§ 263§ 121§ 73§ 78§ 31§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-10585 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika

§ 263lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27.

septembri 2018 otsus Apellandid kaitsja, prokurör Prokurör Eve Soostar Jevgeni Lebedev Süüdistatav ik 39011270287, emakeel vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX; ei tööta, varem karistamata Kaitsja Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 27. septembri 2018 otsus järgmistes osades: a) Jevgeni Lebedevi

§ 263lg 1 p 1 järgi õigeksmõistmises 29.

oktoobril 2016 MV-le, VN-le, JN-le, KS-le, MT-le ja EV-le näkku gaasi pihustamises; b) Jevgeni Lebedevi 21. jaanuaril 2017 VP vastu toimepandud teos süüdimõistmises

§ 121

lg 1 järgi ja selle sätte alusel karistuse mõistmises;

1. c)Kokku 71,69 euro suuruse kannatanute sõidukulude ja saamata jäänud töötasu hüvitise riigi kanda jätmise osas. 2. Teha punktis 1 nimetatud osades uus otsus järgnevalt: 1. 1
2. a)Mõista Jevgeni Lebedev 21. jaanuaril 2017 toimepandud teos süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi; b) Mõista Jevgeni Lebedev

§ 263lg 1 p 1 järgi süüdi selles, et ta pihustas 29.

oktoobril 2016 gaasi näkku MV-le, VN-le, JN-le, KS-le, MT-le ja EV-le, tekitades neile sellega valu; c) Mõista Jevgeni Lebedevile

§ 263lg 1 p 1 järgi karistuseks 250 päevamäära suurune rahaline karistus.

Päevamääraks lugeda 21 eurot ning rahaline karistus on kokku 5250 eurot.

§ 73

lg 1 alusel jätta karistust täitmisele pööramata, kui Jevgeni Lebedev ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt katseaja alguseks on 27.

veebruar

1. d) Mõista Jevgeni Lebedevilt riigi kasuks välja 71,69 eurot kannatanutele makstava sõidukulude ja saamata jäänud töötasu hüvitise katteks. Nimetatud menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumiseks. Tasumiseks vajalikud andmed edastatakse süüdlasele eraldi dokumendiga.
2. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
3. Prokuröri rahuldamata. apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja apellatsioon jätta OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu otsust ei saa vaidlustada kannatanud. Nimelt on kannatanutel kassatsiooniõigus ainult tsiviilhagi puudutavas osas ning ringkonnakohus ei lahendanud tsiviilhagi puudutavaid küsimusi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Jevgeni Lebedevile on esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 alusel.

Süüdistuse kohaselt kasutas J. Lebedev, töötades turvatöötajana Y OÜ-s ja OÜ-s C, rikkus vägivalda tarvitades avalikku korda järgmiselt:

1. oktoobril 2016 kella 02.25 paiku väänas ta Tallinnas XXX asuva Q sissekäigu juures AP pikali. Seejärel hoidis J. Lebedev AP tema käsi seljale väänates pikaliasendis ning IM lasi APle gaasilist ainet näo piirkonda. Ka pärast seda jätkas J. Lebedev koos VJ-ga AP maha surumist ning käte seljale väänamist. AP-le tekitati füüsilist valu, verevalumeid kaelal ja kätel, silmade punetust ja paistetust ning punatavaid laike kaelal. VJ suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 ning § 206 alusel 03.oktoobril 2017 ning IM suhtes
2. oktoobril
3. 2
4. oktoobril 2016 kella 03.00 paiku lükkas J. Lebedev Tallinnas Q sissekäigu juures pikali MV ning lasi baari ukse vahelt väljas seisvatele isikutele – MV-le, VN-le, JN-le, KS-le, MT-le ja EV-le – näo piirkonda gaasilist ainet. Oma tegevusega väljus J. Lebedev talle pandud volituste piirest ning tekitas kannatanutele füüsilist valu.
5. novembril 2016 kella 23.45 paiku lükkas J. Lebedev Tallinnas Q sissekäigu juures korduvalt MT ning lasi korduvalt gaasilist ainet MT suunas, väljudes talle pandud volituste piirest ning tekitades kannatanule füüsilist valu.
6. novembril 2016 kella 02.10 paiku lükkas ta Tallinna Q sissekäigu juures pikali KG ning lasi talle näo piirkonda gaasilist ainet, väljudes talle pandud volituste piirest ning tekitades kannatanule füüsilist valu.
7. jaanuaril 2017 kella 05.00 paiku haaras J. Lebedev Tallinnas Q sissekäigu juures VP-l kaela piirkonnast ning väänas ta pikali, mille tagajärjel VP kukkus ja tundis füüsilist valu. Seejärel surus süüdistatav kannatanule jalaga kaelale viisil, mis tekitas kannatanul hingamisraskusi. Järgnevalt surus J. Lebedev kannatanule jalaga keha piirkonda ega lasknud tal püsti tõusta. Oma tegevusega väljus süüdistatav talle pandud volituste piirest ning tekitas kannatanule füüsilist valu. Süüdistuse kohaselt häiris J. Lebedev oma tegevusega kõigil juhtudel sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute avalikku õigusrahu ja turvatunnet.
8. Maakohtu istungil loobus prokurör süüdistusest
9. ja
10. novembri 2016 episoodide osas.
11. Harju Maakohus tunnistas
12. septembri 2018 otsusega J. Lebedevi
13. jaanuaril 2017 toimepandud teos süüdi

§ 121

lg 1 järgi ning mõistis talle 200 päevamäära suuruse rahalise karistuse, lugedes päevamäära suuruseks 21 eurot.

§ 73lg 1 alusel jättis kohus karistuse täitmisele pööramata, kui J.

Lebedev ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu. Teistes süüdistuses nimetatud tegudes mõistis kohus J. Lebedevi õigeks. Maakohus mõistis J. Lebedevilt riigi kasuks välja menetluskulud 1140 eurot. Kohus määras, et menetluskulud on võimalik tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leidis, et

1. oktoobri 2016 episoodi puhul ei ole ümber lükatud turvatöötajate J. Lebedevi, IM ja VJ väidet, et AP alustas baaris kaklust, misjärel pidid turvatöötajad rikkuja kinni pidama. Tõendamist on leidnud, et välja kutsuti G4S ekipaaž, kes omakorda teatas turvatöötaja ründamisest politseid. Alustatud oli ka vastavat kriminaalmenetlust. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt fikseeriti
2. oktoobril 2016 kell 04.25 kannatanule AP-le tekitatud vigastused: hematoom otsmikul paremal pool, silmad punased ja paistes. Samas ei ole tõendatud, et J. Lebedev oleks AP suhtes kasutanud rasket füüsilist jõudu. Asjatundja SJ tutvus DS poolt filmitud videoklipiga ning tema hinnangul ei väänanud J. Lebedev kannatanu kätt, vaid viis käed selja taha viisil, mis valu ei põhjusta. Kohus leidis, et J. Lebedevi tegevus AP 3 kinnipidamisel jäi proportsionaalsuspõhimõtte raamidesse Korrakaitseseaduse ja Turvaseaduse mõistes.
3. oktoobri 2016 episoodi kohta leidis maakohus, et tõendamist ei ole leidnud, et J. Lebedev oleks MV pikali lükanud ega seegi, et J. Lebedev oleks baari ukse vahelt väljas seisvatele isikutele gaasilist ainet näkku pihustanud. Asitõendi vaatlusprotokoll
4. novembrist 2016 koos fotodega tõendab, et
5. oktoobril 2016 kell 01.36 käis baarileti juures gaasiballooni võtmas IM. J. Lebedevi ütluste kohaselt on IM ka gaasi laskmise eest karistatud. Kohus pidas ebausutavaks õues viibinud isikute väiteid, et just J. Lebedev ukse vahelt gaasi lasi.
6. jaanuari 2017 episoodis on valvekaamera videosalvestisega tõendatud, et VP oli baarist väljunud ja soovis sinna uuesti siseneda. Kui turvatöötajad palusid tal selleks uue pileti osta, võttis VP piletimüügikarbist pileti (või mitu piletit) eesmärgiga tõestada, et oli juba pileti ostnud. Sellele järgnes J. Lebedevi rünnak. Maakohus nõustus asjatundja SJ-ga selles, et VP käitumine ei olnud ähvardav ega ohtlik ning J. Lebedevi reaktsioon ei olnud adekvaatne. Maakohtu hinnangul tõendas ohu ja ründe puudumist seegi, et teine turvamees AB jäi olukorras rahulikuks. Ka VP väidetavalt provotseeriv käitumine ei saanud õigustada turvatöötaja ülemäärast jõukasutust. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et süüdistatav tegutses keelueksimuses

§ 31lg 1 mõistes, kuna pileti näitamist ei ole võimalik pidada ründavaks käitumiseks. Asjakohane ei ole ka kaitsja viide Kor

S § 76, kuna süüdistatav ei ole politseiametnik ega korrakaitseorgani töötaja. Kohus leidis, et antud episoodis ei olnud jõu kasutamine proportsionaalne ning valu tekitamine oli ülemäärane. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei olnud avaliku korra rikkumisega, vaid

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemisega.

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni J. Lebedevi kaitsja ja prokurör. 4.1 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Lebedevi

§ 121lg 1 järgi süüdimõistmise osas ja ning süüdistatava õigeksmõistmist.

Kaitsja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nõutud põhistamiskohustust. Kohus on andnud 21. jaanuari 2017 episoodile vale hinnangu. Kohus ei ole andnud

§ 31

lg 1 tingimuste täidetuse kohta sisulist hinnangut ega oma seisukohti põhjendanud. Kohus on järeldanud, et VP tegevuses puudus oht ja rünne süüdistatava suhtes, kuid on jätnud tuvastamata, kas süüdistatav sai aru, millega tema näo ees vehiti. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ohu ja ründe puudumist tõendab teise turvamehe AB käitumine, kes jäi olukorras rahulikuks. AB on kohtuistungil tunnistanud, et ta ei näinud kogu olukorda pealt. Kohus on viidanud sellele, et asjatundja hinnangu kohaselt oleks J. Lebedev pidanud kutsuma teise turvatöötaja ning hoidma distantsi, kuid

§ 28

lg 3 järgi ei välista võimalus rünnet vältida või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole õigust hädakaitsele. Kaitsja leiab, et süüdistatav hindas ekslikult kannatanu äkilist liigutust ründena. J. Lebedevi tegu tuleks kaitsja hinnangul käsitada füüsilise jõu kasutamisena ettevaatamatusest ning süüdistatav vastutusest vabastada. Toetudes Riigikohtu lahendile 3-1-1-108-13, toob kaitsja välja, et süüdistataval ei olnud võimalust ega aega olukorda põhjalikult hinnata ega end liigutada. Seega ei ole süüdistatav 4 objektiivset hoolsuskohustust rikkunud ning ta ei vastuta toimepandud kaitsetegevuse eest. Süüdistatav oli ekslikult hädakaitseseisundis enda tervise suhtes. Veel on kaitsja seisukohal, et tegemist oli ründega süüdistatava kaitse all oleva baari vara suhtes ja seega oli süüdistatav hädakaitseseisundis baari vara suhtes. Süüdistatav on kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et tema hinnangul läks kannatanu asutuse vara kallale, misjärel tuli tal kannatanu kinni pidada. IT ütlustega on tõendatud, et kannatanu käitus provotseerivalt. See näitab kaitsja hinnangul, et J. Lebedev hindas tekkinud olukorda õigesti. Kaitsja ei nõustu asjatundja arvamusega selles, et kannatanu käitumist oleks saanud ohtlikuks pidada, kui ta oleks haaranud piletite karbi juures seisva pudeli. Hädakaitseseisund tekkis süüdistataval baari vara, mitte enese tervise suhtes. Kaitsja sõnul ei saanud ekspert anda olukorrale adekvaatset hinnangut, kuna vaatas videosalvestist ilma helita. 5. Prokurör taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist J. Lebedevi 21. jaanuari 2017 episoodis süüdimõistmises

§ 121lg 1 järgi ning 8.

ja 29. oktoobri 2016 episoodides õigeksmõistmises. Ühtlasi vaidlustab prokurör maakohtu otsust J. Lebedevile mõistetud karistuse määra osas. Veel vaidlustab prokurör menetluskulude vähendamist ja riigi kanda jätmist. Prokurör taotleb uue otsuse tegemist, millega mõistetaks J. Lebedev kõigis kolmes episoodis, mille osas maakohtu otsust on vaidlustatud, süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning mõistetaks süüdistatavale 300 päevamäära suurune rahaline karistus, mis tuleks aga jätta

§ 73alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Lisaks taotleb prokurör süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmist 1170 euro ulatuses, MV-le hüvitatava saamata jäänud palga ning MV-le ja JN-le hüvitatavate sõidukulude väljamõistmist J. Lebedevilt. Prokuröri hinnangul on kohus J. Lebedevi poolt toimepandud kuriteo kvalifitseerimisel

§ 121lg 1 järgi ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

Lisaks ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja seega on oluliselt rikutud ka kriminaalmenetlusõigust. Prokurör leiab, et J. Lebedevi ütlused

1. oktoobri 2016 juhtumi kohta on ebausaldusväärsed. Ükski teine kohtus uuritud tõend süüdistatava ütlusi ei kinnita. VJ ja IM ise AP kaklemas ei näinud, nad kuulsid väidetavast kaklusest ja agressiivsusest J. Lebedevi käest. Süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks Lebedevi ütlusi, justkui oleks AP kedagi baaris mitu korda näo piirkonda löönud. Ükski tõend ei kinnita ka J. Lebedevi väidet, et AP ründe tulemusel saadud tervisekahjustuse tõttu pöördus ta meditsiiniasutusse. Tunnistaja SI sõnul kurtis J. Lebedev talle küll käevalu, kuid süüdistatava käsi võis haiget saada ka kannatanu mahasurumise ja kinnihoidmise käigus. J. Lebedev tegi politseisse ka kuriteokaebuse AP suhtes. Kriminaalmenetlus lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Menetluse lõpetamist J. Lebedev ei vaidlustanud. Arusaamatud on ka J. Lebedevi ütlused, mille kohaselt ei saanud ta baari garderoobis IM appi kutsuda. J. Lebedev vabastas kannatanu enne, kui turvaekipaaž või politsei tema kinnipidamise üle võttis, mis prokuröri hinnangul viitab sellele, et AP kinnihoidmine ei olnud põhjendatud ja AP ei olnud ohtlik. Prokuröri hinnangul on oletuslik asjatundja SJ hinnang, et J. Lebedev hoidis kannatanut kinni valu mitte tekitaval viisil. Videosalvestiselt on tuvastatav kannatanu oigamine 5 ning tal esinenud tervisekahjustused viitavad selgelt vastupidisele. Kinnihoidmisele eelnevalt paiskas J. Lebedev kannatanu maha, mis meeste kehakaalude ja kasvu erinevust arvestades juba iseenesest võis tekitada kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Prokuröri hinnangul on tegu kvalifitseeritav avaliku korra raske rikkumisena, kuna on tuvastatud asjasse mittepuutuvate isikute rahu rikkumine. AP suhtes vägivalla tarvitamist nägid pealt teised kõrtsikülastajad, kes on tuvastatavad videosalvestiselt ning kelle reageering ning kohtuistungil antud ütlused viitavad äärmisele häiritusele toimunu üle. Tegemist ei ole kannatanu tuttavate ega sõpradega, mistõttu on nad käsitletavad kõrvaliste isikutena.
2. oktoobri 2016 juhtumi puhul nõustub prokurör kohtuga selles, et MV pikali lükkamine tõendamist ei leidnud. Prokurör ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei leidnud tõendamist see, et J. Lebedev lasi baari ukse vahelt väljas seisvate isikute suunas gaasilist ainet. Prokuröri hinnangul on nimetatud asjaolu tõendatud kannatanute JN, MT, KS ning KK ütlustega. Sealjuures seisis KK ütluste kohasel uksest 2-3 cm kaugusel ja vaatas J. Lebedevile sel hetkel otsa, kui viimane gaasi lasi. Maakohus ei ole mainitud kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, kuid on jätnud need põhjendamatult objektiivselt hindamata. Kohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et tegemist oli läbipaistva uksega, mis võimaldas ukse lähedal olevatel isikutel gaasilaskjat tuvastada. J. Lebedevi ütlused, mille kohaselt lasi gaasi ukse taga olnud isikutele IM ning sai selle teo eest ka karistada, ei ole prokuröri sõnul tõendatud. IM kinnitas kohtus, et on gaasi kasutanud vaid ühel korral, 8.oktoobril 2016, ning saanud selle eest ka karistada. Kohtule on esitatud ka IM kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel lõpetamise määrus seonduvalt 8.oktoobril 2016 toimunud gaasilaskmisega. Kohtuotsuses viidatud videosalvestiselt ei ole näha, millise eseme IM baariletilt võtab, aga isegi juhul kui see oli gaasiballoon, puuduvad tõendid selle kohta, et IM seda oleks kasutanud. Prokurör leiab, et õues seisvatele isikutele gaasi laskmine J. Lebedevi ei olnud põhjendatud. Nii kannatanud kui tunnistajad on kinnitanud, et osad neist olid ärritunud ning osad soovisid oma üleriideid kätte saada, kuid keegi ei käitunud agressiivselt ega provotseerinud konflikti. Kohtus antud tunnistuste põhjal on tõendamist leidnud, et konfliktsituatsioon esines J. Lebedevil vaid EV ning VN-ga. Gaasilaskmine toimus siis kui seltskond oli juba ukse tagant lahkumas ning kõik oli rahulik. Sel momendil ei olnud mingit ohtu ei valvatavale objektile, turvameestele kui teistele külastajatele kannatanute poolt ja seega oli gaasilaskmine täiesti põhjendamatu. Sealjuures pidi J. Lebedev ette nägema, et gaasiline aine võib tabada kõiki ukse taga olevaid isikuid ja põhjustada neile valu silmades ja võimalikke teisi vaevuseid. Tõendamist on leidnud, et gaasi laskmise tagajärjel tundsid kannatanud valu ning kaks kannatanut vajasid meditsiiniabi. Lisaks on tunnistaja ET ütlustega kinnitust leidnud, et sündmuskoha läheduses liikusid ka kõrvalised isikud, mistõttu tuleb lugeda tegu avaliku korra raskeks rikkumiseks.
3. jaanuari 2017 toimepandud teo puhul nõustub prokurör maakohtu järeldusetega J. Lebedevi teo õigusvastasuse osas, kuid ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tegemist ei olnud avaliku korra rikkumisega. Maakohus on oma otsuses väitnud, et sündmus toimus fuajees, kus kõrvalisi isikuid ei olnud, kuid
4. jaanuari 2017 videosalvestiselt on selgelt näha, et ruumis viibisid sündmuse ajal mitmed kõrvalised isikud, keda prokuröri hinnangul J. Lebedevi tegu selgelt häirima pidi. 6
5. Ringkonnakohtu istungil jäid prokurör ja kaitsja oma apellatsioonide juurde, süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Ringkonnakohus uuris kaitsja taotlusel kohtuistungil vahetult
6. jaanuari 2017 sündmuse kohta käivat turvakaamera salvestist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, prokuröri apellatsioon aga rahuldada osaliselt.
8. Süüdistuse kohaselt
9. oktoobril 2016 toimepandud teo osas maakohtu õigeksmõistva otsus muutmiseks alust ei ole. Maakohus leidis, et ümber ei ole lükatud J. Lebedevi väide, et AP alustas Qs kaklust. Kohtu arvates jäi J. Lebedevi tegevus AP kinnipidamisel korrakaitseseadusest ja turvaseadusest tulenevate piiride raamesse, sest üritusel tekkinud situatsioon nõudis kakleja ööklubist väljaviimist. Prokurör vaidleb maakohtu seisukohale vastu väitega, et J. Lebedevi ütlused on ebausaldusväärsed ning tunnistajate DS ja KV ütlustest tulenevalt ei olnud tema kirjeldatud sündmuste kulg ajaliselt võimalik. Tõsi on, et muid tõendeid, mis kinnitaks J. Lebedevi väiteid kakluse toimumise kohta, ei ole. Samas ei ole ka tõendeid, mis näitaks vastupidist. Kohtulikul uurimisel avaldatud AP kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt ta enda teada kellegagi ei kakelnud, kuid ta möönab, et ta mäletab toimunut halvasti, sest oli alkoholi tarbinud (kd I; tl. 309). Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et J. Lebedev andis ristküsitluse käigus kakluse kohta vastukäivaid ütlusi. Apellatsiooni kohaselt ütles J. Lebedev kaitsja küsimusele vastates, et AP lõi kannatanut rusikaga 3–4 korda näkku, prokuröri küsimustele vastates aga, et AP lõi teist isikut ja siis puhkes nende vahel kaklus. Prokurör leiab, et viimasest ütluses on üheselt järeldatav, et jutt käib ühest löögist. Kohtukolleegium mingit vastuolu J. Lebedevi vastuste vahel ei näe. Seda, et AP lõi teist meest 3–4 korda, ütles J. Lebedev vastuseks kaitsja küsimusele, kuidas JP ja teine mees kaklesid (kd II; tl. 84). Seega lõi AP teist meest 3–4 korda kakluse käigus. Prokuröri küsimusele vastates selgitas J. Lebedev, et AP alustas kaklust teise mehe löömisega (kd II; tl. 90 pöördel). Küsimuse sisuks ei olnud see, mitu korda AP teist meest kakluse käigus kokku lõi. Prokurör väidab, et J. Lebedevi väidetega on vastuolus tunnistajate DS ja KV ütlused. Prokuröri väitel talutas J. Lebedev tunnistajate ütluste kohaselt kannatanu Qst välja väga vähe aega pärast seda, kui tunnistajad lahkusid baarileti juurest, kus nad nägid ka kannatanut. Kuna see ajavahemik oli väga lühike, ei pea prokurör usutavaks, et kannatanu jõudis selle ajaga asuda kaklema ja rünnata garderoobis J. Lebedevi. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tunnistajate ütlustest, et nende baarileti juurest lahkumisest kuni AP välja toimetamiseni oleks möödunud väga vähe aega. Tunnistajate ütlustest ei nähtu 7 sedagi, kui palju oli baarileti juurest lahkumisest möödunud aega nende endi Qst väljumiseni. Ka ei selgu tunnistajate ütlustest, kui kaua läks seejärel aega, kuni J. Lebedev väljus AP-ga. Tunnistajad on andnud ühetaoliselt ütlusi, et J. Lebedev surus AP maha sisuliselt kohe pärast väljumist (kd II; tl. 34 pöördel, 35 pöördel). See, kui kaua tunnistajad ise selleks ajaks väljas olid olnud, ütlustest aga ei selgu. KV ütleb üksnes: „Suhteliselt kohe oli see, me ei seisnud kaua, me ju hakkasime ära minema“ (tl. 35). Samas nähtub nii D. Suuni kui KV ütlustest, et nad ei asutanud end koheselt pärast väljumist lahkuma, vaid hakkasid väljas suitsetama (tl. 33, 35). Niisiis ei lükka see prokuröri argument ümber J. Lebedevi versiooni toimunust. Prokurör on seadnud kahtluse alla J. Lebedevi ütlused, et AP ründas ka teda. Nimelt on prokuröri hinnangul ümber lükatud J. Lebedevi väide meditsiiniasutusse pöördumise kohta. Kohtu päringule tulnud vastus meditsiiniasutusse pöördumist ei kinnita. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröriga. Prokuröri nimetatud dokument ei kummuta J. Lebedevi ütlusi. Toimikust nähtub, et maakohus on teinud päringu Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ning haigla esitatud vastuses on kinnitatud, et J. Lebedev ei ole 8.–
10. oktoobril 2016 Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO-sse pöördunud (kd I; tl. 343, 344). Maakohtu istungi protokolli kohaselt selgitas aga J. Lebedev, et ta käis ITK ehk Ida-Tallinna Keskhaigla traumapunktis (kd II, tl. 107). Prokurör peab J. Lebedevi ütlusi ebausaldusväärseks ka põhjusel, et tema hinnangul on need osaliselt eluliselt mitteusutavad. Eluliselt mitteusutavaks peab prokurör J. Lebedevi põhjendusi, miks ta ei öelnud garderoobis IM-le öelda, et too kutsuks kohale turvaekipaaži. J. Lebedev põhjendas seda olukorra pingelisusega ning sellega, et sel hetkel ei olnud olukord selline, kus oleks olnud turvaekipaaži kutsumine õigustatud (kd II; tl. 90 pöördel). Seega on J. Lebedev selgitanud, et otsustas lahendada olukorra ise. Selle üle, kas see otsus oli kõige ratsionaalsem, võib vaielda, kuid ringkonnakohus ei näe ütlustes mingit sellist ebausutavust, mis nende usaldusväärsuse kahtluse alla seaks. Ringkonnakohus ei nõustu ka prokuröri seisukohaga, et AP mahapaiskamine ja kinnihoidmine ei olnud põhjendatud. Maakohus on DS poolt filmitud videoklipi alusel tuvastanud, et ajal, kui J. Lebedev AP kinni hoidis, rabeles AP jätkuvalt vastu ning J. Lebedevi tõukas üks teine meesterahvas heledas särgis. Samuti ei näe ringkonnakohus alust kahelda J. Lebedevi ütlustes, et ta vabastas AP siis, kui talle öeldi, et patrull on saabunud ja ta võib AP vabastada.
11. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus mõistis J. Lebedevi

§ 263lg 1 p 1 järgi õigeks 29.

oktoobril 2016 MV-le, VN-le, JN-le, KS-le, MT-le ja EV-le näo piirkonda gaasi ja põhjustas sellega kannatanutele valu. J. Lebedevile heideti esitatud süüdistuses ette MV tõukamist ning MV-le, VN-le, JN-le, KS-le, MT-le ja EV-le näo piirkonda gaasi laskmist ja sellega kannatanutele valu põhjustamist. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole see, et just J. Lebedev MV pikali tõukas, ega ka see, et just J. Lebedev kannatanutele gaasi näkku pihustas. Prokurör on apellatsioonis kinnitanud, et nõustub kohtu järeldusega MV pikali tõukamise osas. Põhjendamatult on kohus aga jätnud tõendatuks lugemata selle, et gaasi pihustas kannatanutele J. Lebedev. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga. 8 Tõenditena, mis kinnitavad, et gaasi pihustas J. Lebedev, on prokurör nimetanud JN, MT, KS ja KK ütlusi. Prokurör märgib apellatsioonis, et maakohus pole eelnimetatud kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. See väide on ekslik. Maakohus on otsuses märkinud: „Vaevalt oskavad inimesed õues kindlalt öelda, kelle käsi ukse vahelt gaasi lasi. Siinkohal on ebausutavad õues viibinud isikute väited, et just Lebedevi käsi lasi ukse vahelt gaasi.“ Sellega maakohtu hinnang kannatanute ja tunnistaja ütlustele piirdub. Seetõttu ei selgu otsusest ka, miks kohus ei pea kohus usaldusväärseks õues viibinute ütlusi selle kohta, kes gaasi pihustas. Maakohus ei ole üldse ütlusi sisuliselt analüüsinud, rääkimata sellest, et kohus oleks toonud välja mingeid ütlustes olnud vastuolusid või osutanud mõnele muule põhjusele, miks keegi õues olnutest ei saanud näha, kes nende suunas gaasi pihustas. Tõsi küll, seda sündmust puudutavate tõendite käsitluse algul on kohus märkinud, et ööklubis viibinud isikute ütlused on väga erinevad. Samas on kohus nentinud, et polegi mõeldav, et kõikide ütlused langeksid üksikasjalikult kokku. Veel on kohus öelnud: „Märkimisväärne on asjaolu, et isikud ise politseisse ei pöördunud, neid kutsuti politseisse hiljem välja ja siis määras uurija, kes on kannatanu ja kes on tunnistaja (sõltuvalt sellest, kas sattus gaasi näkku).“ Toodud argumentidest viimane on asjakohatu ega iseloomusta antud ütluste tõendiväärtust. Seda, millises osas on erinevate isikute ütlused vastuolus ja millises kattuvad, ei ole kohus aga välja toonud ega seostanud seda oma järeldustega ütluste usaldusväärsuse kohta. Sisuliselt on maakohus ilma oma väidet põhjendamata deklareerinud, et ei usu, et õues olnud isikud said näha, kes gaasi pihustas. Maakohtu seisukohta võiks pidada põhjendatuks juhul, kui kõrtsi uks oleks läbipaistmatust materjalist. Kriminaaltoimikus olevatest turvakaamera salvestiste vaatlusprotokollidest on näha, et Q välisuks on klaasuks. Tunnistaja KK, kelle ütlusi prokurör apellatsioonis esile toob, on maakohtus ütlusi andes nii prokuröri kui kaitsja küsimustele vastates kinnitanud, et seisis vahetult ukse juures ja vaatas läbi klaasukse gaasi pihustavale turvamehele otsa (kd II; tl. 40, 41). Ka kannatanud KS ja MT väitsid, et nägid, kes gaasi pihustas, kuna seisid ukse lähedal (kd II; tl. 18 pöördel, 20). Kõik kolm on veendunult kinnitanud, et gaasi pihustas just J. Lebedev. Ringkonnakohus ei näe ühtki põhjust pidada KK, KS ja MT ütlusi ebausaldusväärseks. KS ja MT on gaasi pihustamist kirjeldanud ühetaoliselt: üks turvamees hoidis ust kinni ja teine lasi gaasi (kd II; tl. 18 pöördel, 20 pöördel). Seegi kinnitab, et nad nägid teisel pool ust olevaid inimesi. KK ütlusi gaasi pihustamise kohta on kinnitanud tunnistaja MJ. KK ütluste kohaselt hüüdis ta teiste hoiatamiseks, et gaasi pihustatakse. MJ on andnud maakohtus ütlusi, et oli ukse poole seljaga, kuid KK hüüde peale, et pipragaasi lastakse, pööras ta ümber ja sai ka gaasi silma (kd II; tl. 37 pöördel). Prokurör märgib apellatsioonis, et KK, KS ja MT on ka kohtueelses menetluses Jevgeni Lebedevis ära tundnud gaasi lasknud turvamehe. Maakohus on otsuses küll märkinud, et kohtuistungil uuriti äratundmiseks esitamise protokolle, kuid ei ole nende tõendite suhtes mingit seisukohta võtnud. Ringkonnakohus märgib, et KK, KS ja MT on neile äratundmiseks esitatud isikute seast tundnud ära just J. Lebedevi kui gaasi pihustanud turvamehe (kd I; tl. 135, 139, 151). Tähelepanu väärib, et KK-le tundis J. Lebedevi kui gaasi pihustanud turvamehe ära kokku 21 isiku seast (talle esitati kokku seitse kolmest fotost koosnevat fototabelit). Maakohus seadis selle, et gaasi pihustas J. Lebedev, kahtluse alla argumendiga, et

1. novembril 2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fotode kohaselt käis 9 01.36 baarileti juures gaasiballooni võtmas teine turvatöötaja – IM. Kohus lisas, et just IM oli J. Lebedevi ütluste kohaselt „nö karistatud“ gaasi laskmise eest, IM kirjutas ettekande ja just tema suhtes oli kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel. Ringkonnakohus leiab, et need maakohtu väited ei lükka ümber KK, KS ja MT ütlusi. Ringkonnakohus nendib, et
2. novembril 2016 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt võttis turvatöötaja baariletilt väikse pudeli (kd I; tl. 132). Vaatlusprotokoll ega sellele lisatud fotod ei anna ühest vastust, mis pudeliga tegemist on. Ka pole maakohus põhjendanud, miks ta leiab, et asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud salvestiselt nähtav tegevus on seostatav süüdistuse esemeks oleva sündmusega. Maakohtu otsuse kohaselt käis IM baariletilt gaasiballooni võtmas kell 01.
3. See on ligi poolteist tundi varem süüdistuses nimetatud gaasi pihustamisest. Süüdistuse kohaselt pihustas J. Lebedev kannatanutele gaasi umbes kell kolm öösel. Seda kinnitab
4. novembri 2016 vaatlusprotokoll, mille kohaselt on MV helistanud Häirekeskusele vahetult enne kella kolme öösel, järgmised kõned sama sündmuse kohta on tehtud juba paar minutit pärast kella kolme (kd I; tl. 126–131). MV ütluste kohaselt helistas ta politseisse kohe pärast seda, kui ta pärast tema pikali tõukamist taas püsti tõusnud (kd II; tl. 10). Protokollis oleva kõne stenogrammi sisust (MV selgitustest ja taustalt kostvatest häältest) tulenevalt on see väide usutav. Ringkonnakohus märgib, et vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtuvalt käis IM baariletil olnud asja võtmas jooksuga. Järelikult oli tal võetud asja vaja just siis ehk maakohtu otsuse kohaselt ligi poolteist tundi enne süüdistuse esemeks olevaid sündmusi. See ei näita, et süüdistuses märgitud ajal pidi gaasi kasutama just IM. Seoses maakohtu otsuses märgituga, et IM oli J. Lebedevi ütluste kohaselt „nö karistatud gaasi laskmise eest“ ja tema suhtes oli kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, märgib prokurör, et IM suhtes lõpetati kriminaalmenetlus
5. oktoobril 2016 toimepandud teos. Seda kinnitab kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (kd I; tl. 291–292). Maakohuski on lugenud tõendatuks, et IM pihustas gaasi
6. oktoobril 2016 APle (otsuse lk 6). Nagu prokuröri apellatsioonis märgitud, andis IM maakohtus ütlusi, et on gaasi kasutanud ainult ühel korral (kd II; tl. 55). Seda, et IM oleks kirjutanud aruande
7. oktoobril 2016 gaasi kasutamise kohta ja saanud gaasi kasutamise eest ka karistuse, on väitnud vaid J. Lebedev (kd II, tl. 86). Väidetavat aruannet ega karistust tõendavat dokumenti pole kohtule esitatud. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et J. Lebedevi ütlused ei ole usaldusväärsed. J. Lebedev on andnud kohtus ja kohtueelses menetluses erinevaid ütlusi. Kohtus ta eitas gaasi kasutamist ja väitis, et gaasi pihustas IM, kohtueelses menetluses antud ütlustes on J. Lebedev tunnistanud gaasi kasutamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdistatav suutnud põhjendada vastuolu kohtueelses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel. Vastuseks küsimusele, kuidas ta vastuolu selgitab, on J. Lebedev süüdistanud uurijat selles, et „väga palju asju“ on pandud valesti kirja (ja talle valesti tõlgitud). Tegemist on paljasõnalise süüdistusega. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et J. Lebedevi ristküsitluse raames oleks peale selle ühe korra üldse J. Lebedevi kohtueelses menetluses antud ütlusi usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud. Seega ei ole prokurör ega kaitsja täheldanud, et J. Lebedevi kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes oleks väga palju erinevusi. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et J. Lebedev pihustas
8. oktoobril 2016 MV-le, VN-le, JN-le, KS-le, MT-e ja EV-le näo piirkonda gaasi. Kannatanud on kinnitanud, et nad tundsid selle tulemusel valu. 10 Kuna gaasi lasti kõrtsi välisukse juures olevatele kannatanutele, on tegu pandud toime avalikus kohas. KK ja ET ütluste kohaselt oli peale nende seltskonna oli Q sissepääsu juures veel teisi inimesi (kd II; tl. 40 pöördel, 63). Ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et J. Lebedev ei tegutsenud hädakaitses. Arvestades seda, et J. Lebedev on andnud asjaolude kohta vastuolulisi ütlusi ja püüdnud ringkonnakohtu hinnangul alusetult näidata süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud isikuna IM, ei pea ringkonnakohus usaldusväärseks ka J. Lebedevi ütlusi selle kohta, et kannatanud käitusid agressiivselt ja kujutasid end ohtu nii J. Lebedevile kui Q varale. Kannatanute ja nendega koos olnud tunnistajate ütluste kohaselt ei käitunud keegi nende seltskonnast pärast seda, kui nad oli välja aetud, agressiivselt ega provotseerinud konflikti. Seejuures ei ole kannatanud ja tunnistajad eitanud, et nende väljaviskamine neid ärritas, kuid nad on selgitanud, et nad ei olnud huvitatud konflikti jätkamisest, vaid soovisidki juba lahkuda ning takso juba ootas. Viimast väidet kinnitab MV Häirekeskusele tehtud kõnet kajastav vaatlusprotokoll: kõne ajal ütleb taustal naishääl, et takso on kohal (kd I; tl. 127).
9. Ringkonnakohus leiab, et J. Lebedevi õigeks mõistmiseks
10. jaanuaril 2017 toime pandud teos ei ole alust. 10.1 Kohtukolleegiumi hinnangul ei tegutsenud J. Lebedev VP pikali väänates ja teda seejärel põrandale surudes oma tervist kaitstes.

§ 28

lg 1 kohaselt eeldab hädakaitse õigusvastasust välistava asjaoluna vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet. Videosalvestiselt, mida ringkonnakohus kaitsja soovil istungil vaatas, sellist juba alanud või vahetult eesseisvat rünnet J. Lebedevi tervise vastu ei nähtu. Turvakaamera salvestiselt on näha, kuidas VP koos veel kahe meesterahvaga uksest väljus ja varsti naasis. Välisukse juures olnud J. Lebedev ei lasknud neil edasi minna. Sellele järgnes mitu minutit kestnud vaidlus. Žestidest on näha, et VP püüdis veenda J. Lebedevi neid sisse laskma, sest nad väljusid ainult korraks (muuhulgas osutab VP sissepääsu juures laual olevale karbile, milles olid sisenemisel klientidelt ära korjatavad piletid), J. Lebedev aga selgitas uksel olevale sildile osutades, et väljumisel kaotab pilet kehtivuse. Lõpuks haaras VP karbist peotäie pileteid ja tõstis käe nendega oma õla kõrgusele, justkui neid J. Lebedevile näidates, samal ajal midagi J. Lebedevile seletades. J. Lebedev püüdis kahel korral pileteid VP käest haarata, VP taganes ja tõmbas käe eest, nii et J. Lebedev ei saanud pileteid kätte. Sellele reageeris J. Lebedev omakorda nii, et väänas VP välisukse juurde maha ja hoid is teda seal. VP ütluste kohaselt soovis ta näidata, et nende piletid on seal karbis (kd II; tl. 7). Kohtukolleegiumi hinnangul kinnitab turvakaamera salvestis VP ütlusi. Salvestiselt näha olevast situatsioonist jääb mulje, et VP väsib tulutust vaidlusest ja väljendab piletite haaramisega frustratsiooni selle üle, et talt nõutakse uue pileti ostmist, kuigi ta on juba korra sissepääsu eest maksnud. VP teo sõnum on: „Näe, siin on meie piletid! Lase meid ometi sisse.“ Piletite haaramine ei kujutanud endast rünnet J. Lebedevi tervise vastu. Samuti ei näita VP käitmine, et selline rünne oleks kohe järgnenud: nagu maakohtu otsuses märgitud, VP peale 11 piletite võtmist taganes. Seda, et tema kehahoiakus oleks olnud midagi agressiivset, salvestiselt näha ei ole. Kaitsja on apellatsioonis väljendanud seisukohta, et isegi, kui J. Lebedev ei olnud kohtu hinnangul hädakaitseseisundis, eksis ta õigusvastasust välistavas asjaolus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole tuvastatav, et J. Lebedevi arvates oleks tema tervis olnud ohus. Kaitsja leiab apellatsioonis, et J. Lebedev ei pruukinud näha, mille VP laualt haaras ja võis tunda end ohustatuna, kui VP ootamatult tema näo ees vehkima hakkas. Kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu salvestiselt üldse, et VP oleks haaratud piletitega J. Lebedevi näo ees vehkinud. Ka ei olnud VP liigutus nii äkiline ja ootamatu nagu seda väidab kaitsja. Salvestiselt on näha, et enne piletite võtmist VP näitas piletikarbile, piletite võtmiseks ei teinud ta mingeid äkilisi liigutusi, vaid kummardus suhteliselt rahulikult ettepoole. Samuti on näha, et J. Lebedev pöördus vaatama, mida VP laualt võtab, ning püüdis seejärel kahel korral pileteid VP käest ära haarata. VP reaktsioon piirdus sellega, et ta taganes ja tõmbas käe eest, et J. Lebedev ei saaks talt pileteid käest võtta. J. Lebedev pole ise väitnudki, et ta oleks ses olukorras tundnud ohtu oma tervisele. Jõu tarvitamist VP vastu selgitas J. Lebedev korduvalt sellega, et nägi vajadust kaitsja kõrtsi vara, täpsemalt pileteid, mille VP haaras. (kd II, tl. 88, 88 pöördel, 92 pöördel). 10.2 Kaitsja väidabki apellatsioonis alternatiivselt, et J. Lebedev tegutses hädakaitses, kuna kaitses asutuse vara (pileteid). Kohtukolleegium leiab, et piletite võtmisega pani VP toime õigusvastase teo, rikkudes võõrast valdust. Maakohtus kuulati tunnistajana üle Q piletikassas töötav IT. Tema ütluste kohaselt tuli Q sisse saamiseks pilet turvamehele ära anda. Kasutatud piletid koguti kokku piletimüügi andmete kontrollimiseks. Karbis olevate piletite eest vastutasid turvamehed (kd II; tl. 77 pöördel). Seega oli kasutatud piletite puhul tegemist Q varaga. VP-l ei olnud õiguslikku alust karbist piletite võtmiseks. VP õigusvastase teo tõttu oli J. Lebedev hädakaitseseisundis. Ka võib J. Lebedevi ütlustest ja salvestiselt nähtust järeldada, et J. Lebedev kasutas VP suhtes jõudu seetõttu, et VP oli võtnud karbist piletid. Salvestise kohaselt haaras J. Lebedev VP-l kaelast ja väänas ta pikali pärast seda, kui oli kahel korral edutult püüdnud VP-lt pileteid käest haarata. Ka on salvestiselt näha, et J. Lebedev võtab põrandale surutud VP käest piletid ja ulatab need kassasse. Ringkonnakohtu hinnangul ületas J. Lebedev hädakaitse piiri

§ 28lg 2 tähenduses.

Kohtukolleegium leiab, et J. Lebedev teostas kavatsetult hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vastanud ründe ohtlikkusele. Esiteks ei pannud VP õigusvastast tegu toime väärtusliku vara suhtes. Nagu eespool märgitud, olid piletid olulised arvestuse pidamiseks. Samas oli IT ütluste kohaselt olukorras, kus klient ei andnud pileteid ära, võimalik lahendada olukord turvatöötaja seletuskirjaga. Ringkonnakohtu hinnangul näitab piletite vähest tähtsust ka teiste turvatöötajate käitumine. Salvestiselt on näha, kuidas VP maha väänamisel kukkus üks pilet maha. Ükski turvatöötaja ei kiirustanud hästi nähtavalt keset põrandat vedelevat piletit üles võtma. Vastupidi, sellele astuti korduvalt peale. Pilet võeti üles alles siis, kui seda käskis umbes poolteist minutit pärast VP maha väänamist maas vedelevat piletit märganud J. Lebedev. 12 Samuti peab ringkonnakohus oluliseks seda, et VP käest võetud piletid ulatas J. Lebedev kassasse alles siis, kui VP põrandale surumisest oli möödunud üle minuti. Salvestiselt ei ole näha, et VP oleks vahepealse aja jooksul osutanud J. Lebedevile aktiivset vastupanu. Pärast seda, kui ta oli piletid kassasse ulatanud, ei vabastanud J. Lebedev VP, vaid jätkas tema põrandale surumist veel üle minuti. Seega jätkas J. Lebedev VP põrandale surumist pärast seda, kui oli saanud kätte vara, mille kaitsmise vajadusega ta jõu kasutamist põhjendas. See, et J. Lebedevil ei olnud kiiret VP-lt piletite äravõtmisega ja ta jätkas jõu kasutamist pärast nende tagasisaamist, näitab kavatsetusega hädakaitse piiri ületamist. 11. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et maakohus on põhjendamatult kvalifitseerinud J. Lebedevi teo ümber

§ 121järgi.

Maakohus leidis, et J. Lebedev pani teo toime küll avalikus kohas, kuid fuajees ei olnud teo toimepanemise ajal kõrvalisi isikuid, kelle rahu see oleks häirinud. Veel leidis kohus, et süüdistuse etteheide, mille kohaselt väljus J. Lebedev volituse piirest, on vastuolus

§ 263mõttega.

Kohus märkis, et turvamehe volitused on sätestatud turvaseaduses ja ametijuhendis. Maakohtu väide, et kõrvalisi isikuid teo toimepanemise ajal fuajees ei olnud, on ekslik. Turvakaamera salvestiselt ei ole näha et kõrvalisi isikuid oleks olnud juures VP maha väänamise ajal. Küll on näha, et nende minutite jooksul, kui J. Lebedev VP põrandale surus, liikus fuajees teisi kõrtsi külalisi (on näha sedagi, kuidas saabujad jäävad toimuvat uudistama ja uurivad J. Lebedevile ja VP-le osutades, mis toimub) ning ka väljas ukse juures seisab inimesi, kes jälgivad läbi klaasukse sees toimuvat (see on näha ka asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotodelt: kd I; tl. 42–51). Teo kvalifitseerimise seisukohast on asjakohatu maakohtu arutlus turvatöötaja volituste piiride ja nende allika kohta. See, kas J. Lebedev ületas turvatöötajana oma volitusi, omab tähtsust tema teo õigusvastasuse hindamisel – ringkonnakohtu arusaama kohaselt tähendab süüdistuses märgitu väidet, et kohtu viidatud turvaseadus ei välista J. Lebedevi süüteokoosseisule vastava teo õigusvastasust: jõu tarvitamine ei olnud turvaseadusest tulenevalt õigustatud. 12. Prokurör taotles J. Lebedevi karistamist

§ 263lg 1 p 1 järgi 300 päevamäära suuruse rahalise karistusega.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks J. Lebedevi karistamist 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Prokuröri taotletud karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, kuna ringkonnakohus ei rahuldanud prokuröri taotlust mõista J. Lebedev süüdi 8. oktoobril 2016 episoodis. Ringkonnakohus leiab, et sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistuse mõistmine on põhjendatud, kuna J. Lebedevi tegude puhul esineb nii tema süüd suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid. Süüd suurendavate asjaoludena arvestab kohus korduvust: J. Lebedev on pannud toime kaks

§ 263lg 1 p-le 1 vastavat tegu.

Samuti arvestab ringkonnakohus seda, et

1. oktoobril 2016 tarvitas J. Lebedev vägivalda kokku kuue kannatanu suhtes. Samas arvestab ringkonnakohus seda, et J. Lebedevile heidetakse ette üksnes valu, mitte tervisekahjustuste tekitamist. Veel peab ringkonnakohus oluliseks, et mõlemal juhul kujunes avaliku korra 13 rikkumiseks J. Lebedevi töökohustuste täitmisel tekkinud konflikt, milles on oma roll ka kannatanutel (
2. oktoobri 2016 juhtunu puhul osadel kannatanutest). Eriti
3. jaanuaril 2017 juhtunu puhul on ringkonnakohus seisukohal, et vahejuhtumi lõppemisel sellisel kujul oli tuntav roll Q sisekorral, mis loob soodsa pinnase konflikti tekkeks klientide ja turvatöötajate vahel. On mõistetav, et korraks väljunud kliendid, kes olid varem pileti ostnud, soovisid naasta ilma uut piletit ostmata. Samas ei saa ka turvatöötajale ette heita, et ta keeldus VP ja tema kaaslasi sisse laskmast, viidates sellele, et väljumisel kaotasid piletid kehtivuse. Maakohus jättis J. Lebedevile mõistetud karistuse

§ 73lg 1 alusel täitmisele pööramata.

Sama taotleb prokurör ka ringkonnakohtult. Seega jätab ka ringkonnakohus J. Lebedevile mõistetud rahalise karistuse täitmisele pööramata, kui J. Lebedev ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Prokurör leiab, et kuna maakohus mõistis J. Lebedevi
2. ja
3. oktoobri 2016 tegudes alusetult õigeks, on maakohus jätnud põhjendamatult suure osa menetluskuludest riigi kanda. Ringkonnakohus ei näe alust muuta maakohtu otsust riigi õigusabi kulude jaotuse osas. Ringkonnakohus mõistis J. Lebedevi küll süüdi ka pipragaasi kasutamises
4. oktoobril 2016, kuid samas peab ringkonnakohus oluliseks seda, et J. Lebedevi süüdistati ka MV tõukamises. Viimase teo osas prokurör maakohtu õigeksmõistvat otsust ei vaidlustanud. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et võrreldes maakohtu otsusega on J. Lebedev mõistetud süüdi nii vähe suuremas osas, et see ei anna alust muuta otsustust, kui suures ulatuses jääb kaitsjatasu J. Lebedevi ja kui suures osas riigi kanda. Küll annab J. Lebedevi süüdimõistmine gaasi pihustamises
5. oktoobril 2016 alust mõista talt riigi kasuks välja MV-le sõidukulude ja palga ning JN sõidukulude hüvitis. MV-le hüvitatavad sõidukulud olid 11,01 eurot ja palk 45,51 eurot ning JN-le hüvitatav sõidukulu 15,17 eurot. Prokurör on taotlenud vastavate summade J. Lebedevilt kannatanute kasuks välja mõistmist, kuid ringkonnakohtu hinnangul tuleb need mõista välja riigi kasuks. Nimetatud summad hüvitatakse KrMS § 178 alusel. KrMS § 178 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 9 lg-st 1 tulenevalt maksab KrMS §-st 178 tulenevad tasud riik. Seega peab süüdlane tasuma KrMS § 175 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluskulu riigile. Arvestades, et nimetatud kulud on kokku 71,69 eurot, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võimaldada tasuda neid ositi. Tulenevalt KrMS § 417 ja § 423 tuleb seega nimetatud menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonimenetluse kulude kohta ei ole ringkonnakohtule taotlusi ega andmeid esitatud.
7. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni osaliselt ja tühistab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 ning § 338 p-de 1 ja 2 alusel osaliselt. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus KrMS § 340 lg 4 p-de 1 ja 3 alusel uue otsuse. Kaitsja apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. 14 Allkirjastatud digitaalselt 15