) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lg 3 järgi kontrollib halduskohtunik: 1) kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda; 4) kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama. 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.
lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte.
järgi on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. 6. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati A.K.t seetõttu, et ta eiras jaoülemaabi otsest käsku. Nimetatud teoga rikkus reamees kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 29 lg-t 7 ja
. 7.
lg 1 alusel vastutab kaitseväelane distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on tahtlus, hooletus ja raske hooletus (
lg 2).
järgi on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. KKS § 29 lg 7 kohaselt on käsu saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast. A.K. 26.04.2019 antud seletuse kohaselt toimus 23.04.2019 sõnavahetus, millest ta ei mäleta midagi. 24.04.2019 kapraliga rääkides tuli välja, et vaidlemine toimus 23.04.2019 kell 06.03, kell 6.21 läks reamees uuesti magama. Kell 8.00 aeti reamees uuesti üles, kuna oli vaja minna patrulli. Sõnavahetus toimus seetõttu, et ta ei ole enda sõnul hommikuinimene ning ei saa unesegaduses aru, mida ütleb või teeb. Teise seletuse kohaselt tegi reamees A.K. kapral Jürgensonile ettepanekuid tegevuse korraldamiseks, kuid kaprali hinnangul olid ettepanekud vastuvõetamatud. Välistatud ei ole, et reamees K. ütles vaidluse käigus, et ei lähe üldse positsioonile. Samas ei eiranud ta oma kohustusi. Reamees K. eesmärgiks oli, et positsioonil viibimise graafik oleks kõigi suhtes võrdne. Taotluse juurde on lisatud ka kapral Jürgensoni, reameeste R. K. ja P. S. seletuskirjad. Kapral Jürgensoni seletuskirjast nähtub, et reamees K. täitis 23.04.2019 tema teenistusalaseid käske väga tõrksalt ja vastumeelselt, kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning keeldus edasisest patrulli ja julgestuspostide mehitamisest. Eelnevat kinnitasid R. K. ja P. S.. P. S. seletuskirjas on täiendavalt välja toodud, et vaidluse käigus loopis K. vihahoos ka pealampi. A.K. ei eita kapral Jürgensonile vastu hakkamist ja pani asjaoludest nähtuvalt toime tahtliku teo. 2 8. Tulenevalt
lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.
p 1 kohaselt on seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine distsiplinaarsüütegu. Kuivõrd käskude eiramine on distsiplinaarsüütegu, siis on kohus sisukohal, et reamees A.K.le süüks arvatud tegude eest võib karistada distsiplinaarkaristusega.
lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kuna distsiplinaararesti määras Toetuse väejuhatuse Logistikapataljoni staabikompanii ülem, ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararesti määras pädev ülem. 11. Kohus leiab, et reamees A.K.le on distsiplinaararest määratud seaduslikult. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.