← Eesti

2-19-1360/11

Obsah (6)§ 150§ 661§ 430§ 173§ 168§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1360 Kohtuasi A Mi hagi A Mi vastu ühisvara jaga

§ 150

lg 1 p 2 alusel pool avaldaja tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot A Mi arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-s. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärus ei ole edasikaevatav tulenevalt poolte lg 4 alusel edasikaebamise õigusest loobumisest. kokkuleppest

§ 661ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1.

Harju Maakohtu menetluses on A Mi hagi A Mi vastu ühisvara jagamise nõudes.

  1. Pooled esitasid 29.04.2019 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja avaldavad ühiselt tahet tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avalikku huvi, vastab poolte tahtele ning kuulub rahuldamisele

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Poolte ühiseks tahteks on õigusrahu saavutamine ja asja lahendamine kompromissiga. Pooled on ühisvara jagamises kokku leppinud ja taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad kompromissi allkirjastamisega, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§ 430

lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 5. Seoses kompromissi sõlmimisega tühistab kohus 13.05.2019 kell 11:00 määratud kohtuistungi aja ja lõpetab kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse. 6.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kaebeõiguse välistanud. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Poolte võimalikud kompromissiga hõlmamata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 8.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi korral pool riigilõivust.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on taotlenud poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab hagejale tema taotlusel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. 9. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagimenetluse üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.