Obsah (6)

§ 414§ 429§ 180§ 66§ 63§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2018, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-18-4714 (kohtueelses menetluses nr 18

) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kaarel Evart KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Kaarel Evartile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.11.2017 otsusega Kaarel Evartile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o üldkasulik töö 325 tundi, millele vastab 10 (kümme) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust ning mõista Kaarel Evartile liitkaristusena 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Kaarel Evarti karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Tulenevalt

§ 414

lg 1 saadab kohus Kaarel Evartile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt

§ 414

lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes

§ 429. 2.

Kriminaalmenetluse kulude osas:

§ 180

lg 1 alusel mõista Kaarel Evartilt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 400 (nelisada) eurot ja riigi õigusabi tasu 350 (kolmsada viiskümmend) eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 750-st eurost 350 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 870-st eurost 520 eurot, kuna süüdimõistetu ei tööta, ta on töövõimetuspensionär. Määrata

§ 180

lg 3 alusel riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 750 (seitsesada viiskümmend) eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 62 (kuuskümmend kaks) eurot 50 senti tasumistähtaeg on kuu

1. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui Kaarel Evart on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Rahuldada vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 780 eurot (s.h käibemaks 130 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt süüdimõistetu Kaarel Evarti kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
2. november 2018.a. 2 Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
3. Süüdistus ja kvalifikatsioon Kaarel Evartit süüdistatakse selles, et tema olles varem Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.05.2016 otsusega karistatud KarS § 121 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud katseaeg 1 aasta, tungis 16.02.2018 kella 18.45 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas xxxxxx xxxxxx kallale X.X kellele lõi mitmel korral põlvega kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu. Valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis oli toime pandud korduvalt pani Kaarel Evart toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Kohtus uuritud tõendid ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2.
5. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi isikulisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu X.X , tunnistajad: X.X X.X X.X X.X ning süüdistatav Kaarel Evart. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid: - karistusregistri teatis ja kohtuotsused varasema kriminaalkaristatuse kohta (tl 16-24, 25-32); - tõend süüdistatava maksustatava tulu ja keskmise päevasissetuleku kohta (tl 33-34); - vastused päringule sooritatud üldkasuliku töö tundide kohta (tl 35-36, 53-56); - teade liiklusõnnetusest (tl 57); - taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 37-38p, 65-67) ja riigi õigusabi ja kulu hüvitamise määarus (tl 38). 2.
6. Poolte seisukohad: Süüdistatav Kaarel Evart end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud kinnitades, et süüdistuses kirjeldatud sündmus ei ole aset leidnud. Süüdistatava väitel on menetletatava kriminaalasja puhul tegemist kannatanu viha ja kättemaksuga tema suhtes. Süüdistatava kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et kohtus uuritud tõendid ei tõenda seda, et Kaarel Evart oleks kuriteo toime pannud. Kaitsja leidis, et kannatanu poolt antud ütluste näol on tegemist valeväidete ja väljamõeldistega. Reaalselt ei ole võimalik teisele põlvega lüüa, kui kaks isikut seisavad vastakuti. Süüdistatava poolt süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise võimatust kinnitab kaitsja arvates ka asjaolu, et süüdistataval on üks jalg opereeritud ning seljas on disk, seega on põlvedega kõhtu löömine välistatud. Kaitsja taotles Kaarel Evarti õigeksmõistmist. Kannatanu kirjeldas kohtuistungil, kuidas süüdistatav 16.02.2018.a. lõi teda põlvedega kõhtu 2-3 korda. Kannatanu tundis löömise hetkel füüsilist valu. Prokurör leidis, et Kaarel Evarti süü kuriteo toimepanemises on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Prokurör taotles Kaarel Evarti süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistamist vangistusega 2 aastat. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust s.o vangistus 2 aastat eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o üldkasulik töö 325 tundi, millele vastab vangistus 10 kuud 25 päeva ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 3 aastat 10 kuud 25 päeva. Samuti taotles prokurör Kaarel Evartilt välja mõista menetluskuludena riigi õigusabi tasu ning sundraha.
7. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3.
8. KarS § 121 lg 2 p 3 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega Seega on KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu tekitaval viisil. 3.
9. Süüdistatavale Kaarel Evartile esitatud süüdistus seisneb KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kannatanu X.X suhtes valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. 3.
10. Kohus märgib, et kohtumenetluse poolte vahel on vaidlus selle üle, kas süüdistatav on kannatanu X.X suhtes toime pannud tegusid, milliseid tuleks kvalifitseerida valu tekitava kehalise väärkohtlemisena. 3.
11. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et Kaarel Evart tuleb KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 3.
12. Kohus märgib, et arutatava kriminaalasja keskne vaidlusküsimus seisneb selles, kas süüdistatav on süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanut löönud ning kas kannatanu X.X ja süüdistatava Kaarel Evarti ütlusi saab pidada usaldusväärseks tõendiks. Lisaks on vaidlusaluseks küsimuseks ka tunnistajate X.X, X.X, XS.X fütluste usaldusväärsus. Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari
14. a otsus asjas nr 3-11-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja
15. mai
16. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Kannatanu X.X ütlustest (tl 41-47) nähtub, et ta suundus 16.02.2018 18.45 bussiga Viljandist oma tüdruku X.X e juurde, kes elab X . Ta väljus bussist Tusti bussipeatuses. Seejärel hakkas ta jalutama X.X e elukoha poole tiigini, kui tuli maastur BMW X5 tema selja taha. Autost väljusid Kaarel Evart ja X.X , Kaarel Evarti naine jäi autosse. Kaarel Evart tuli kannatanu juurde ja küsis kannatanult X.X võlga 70 eurot. Kannatanu kinnitas, et ta on kõik ära maksnud nagu lubatud sai, mille peale Kaarel Evart lõi kannatanule põlvega 2-3 korda kõhtu. Süüdistatava löökide tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu, tema enesetunne halvenes – silme eest läks mustaks. Kannatanu on kinnitanud, et ta ei hakanud süüdistatavale vastu, pigem kannatas selle valu ära, et las peksab. Kannatanu on kirjeldanud, et tegemist oli keskmise tugevusega löökidega. Lisaks eeltoodule nähtub Kaarel Evarti ütlustest, et enne seda, kui teda süüdistatava poolt löödi, siis seisis ta lihtsalt paigal ja ütles, et temal ei ole mingit võlga, järgmisel hetkel lõi süüdistatav teda põlvega kõhtu. Pärast kannatanu löömist istusid Kaarel Evart ja X.X autosse ja sõitsid minema. Kui kannatanu jõudis X.X e juurde, siis kordas talle üle, mis oli juhtunud. Ja pärast seda hakkas tal kõhupiirkonnast valutama. X.X andis talle isegi vett, et tal natukenegi paremaks läheks. Järgmisel päeval läks kannatanu Viljandi politseijaoskonda avaldust tegema. Kevadel kohtus kannatanu süüdistatavaga, kes käis politseijaoskonnas uurija juures seoses kannatanu peksmisega 4 ja palus kannatanut, et see võtaks avalduse tagasi ja ta vabandas kannatanu ees, et ta tuli kannatanule kallale. Süüdistatav Kaarel Evart kinnitas kohtuistungil antud ütlustes (tl 76-82) süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanuga kohtumise fakti, kuid eitas kategooriliselt kannatanu löömist. Süüdistatava ütluste kohaselt olid nad koos elukaaslase X.X e ja X.X aga 16.02.2018 õppesõitu tegemas X.X ele kuuluva autoga BMW X
17. Hiljem Viljandist Tusti külla sõites nägid nad X.X u. Kaarel Evart väljus autost ja küsis kannatanult, miks ta käib öösel tema naist hirmutamas. Seepeale hakkas kannatanu kotiga vehkima. Süüdistatav end kannatanu käitumisest provotseerida ei lasknud ja kannatanuga füüsilises kontaktis ei olnud. Lisaks eeltoodule nähtub süüdistatava ütlustest, et temal on olnud konflikt kannatanuga juba enne
18. veebruaril 2018.a. toimunud sündmust, kui kannatanu
19. veebruaril põhjustas süüdistatava koduõuel liiklusavarii, tagurdades vastu süüdistatava elukaaslasele X.X ele kuuluvat sõidukit BMW X
20. Viimatimärgitud sündmusest teavitas süüdistatav politseid. Kaitsja taotlusel on kohus vastu võtnud ja avaldanud teate liiklusõnnetusest 05.02.2018.a. kell 02.09 Tusti külas, Viljandi vallas toimunud liiklusõnnetuse kohta, millest nähtub, et eelmärgitud kuupäeval on kannatanu tema poolt juhitud sõidukiga Mazda tagurdanud vastu X.X a juhitud sõiduki BMW X5 registreerimismärgiga XXX XXX paremat külge ning X.X on 06.02.2018.a. oma allkirjaga eelmärgitud teatel kinnitanud, et on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. Teatest nähtuvalt on sõiduki omanikuks X.X (tl 57). Kaitsja taotlusel tunnistajana ülekuulatud X.X , kes on süüdistatava elukaaslane, kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav ei rünnanud 2018.a. veebruaris toimunud kohtumisel kannatanut ja ei nõudnud kannatanult X.X võlga (tl 73-76). Samas on tunnistaja X.X ristküsitlusel rääkinud, et temale teadaolevalt oli kannatanu X.X võlgu jäänud. Kannatanu vehkis sündmuskohal kotiga ning on käinud tunnistaja hoovil sõitmas ja kui Kaarel Evart saabus koos X.X aga koju, siis tagurdas kannatanu oma autoga nende autole otsa. See sündmus leidis aset
21. või
22. veebruaril. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes
23. veebruaril 2018.a. toimunud sündmuse osas, mille kohaselt süüdistatav on kannatanut rünnanud lüües põlvega kõhtu. Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistajate X.X a ja X.X e ütlustega. Tunnistaja X.X on ütlustes kirjeldanud, kuidas ta nägi pealt, kui
24. aastal Tusti külas Kaarel Evart ründas X.X u. See seisnes selles, et Kaarel Evart võttis X.X l kaelast kinni ja lõi põlvega kõhtu. Löökide arvu ta ei mäleta. X.X a ütluste kohaselt olid nemad Tustis tuttava töökojas, kui sealt kõndis mööda X.X . Kui Kaarel Evart nägi X.X u töökojast mööda kõndimas, siis oli tal vaja X.X le järele sõita. Kaarel Evart tahtis kannatanult võlga küsida. Kannatanu oli jäänud ühele neiule auto laenamise eest võlgu, neiu nimi on X.X . Kannatanu süüdistatavat ei rünnanud ja palus Kaarel Evartil lõpetada, sest Kaarel Evart hüppas talle kohe kallale. Kohus märgib, et kuigi tunnistaja X.X ei mäleta täpset löökide arvu, riimuvad tema ütlused kannatanu ütlustega üldjoontes selles, mil viisil süüdistatav kannatanut lõi, samuti ründe koha ning aja osas (vähemasti mäletab tunnistaja, mis aastal sündmus toimus), samuti selles, et löömisele eelnes X.X võla küsimine. Kannatanu ütlustega riimuvad ka tunnistaja X.X e ütlused, kelle ütlustest nähtub, et ta käis politseis ütlusi andmas tulenevalt asjaolust, et X.X oli teinud avalduse Kaarel Evarti kohta seoses tema löömisega. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi kannatanu talle bussiga külla tulema. Kannatanu oli tunnistajale telefoni teel rääkinud ja ka hiljem tunnistaja elukohta jõudes üle korranud, et samal ajal, kui ta kõndis tunnistaja juurde, siis peatus tema juures auto ja sealt tulid välja Kaarel Evart ja X.X ning Kaarel Evart oli kannatanule jalaga kõhtu löönud. Pärast löömist istusid Kaarel Evart ja X.X autosse ja läksid ära. Tunnistaja sõnul oli eelkirjeldatud sündmus toimunud Tustis tiigi ääres. Tunnistaja elukoht jääb tiigist umbes 300 meetri kaugusele. Väliseid 5 vigastusi tunnistaja K. Tuul kannatanul ei näinud, küll aga oli kannatanu tunnistajale öelnud, et tal kõht on valus või valutab. Kuigi tunnistaja X.X ise sündmuskohal ei viibinud, sai ta teada sellest, et süüdistatav oli kannatanut jalaga kõhtu löönud, vahetult pärast löömist, kui kannatanu eelkirjeldatud sündmusest tunnistajale rääkis.

§ 66

lg 21 p 2 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tunnistaja X.X e ütlused on

§ 66lg 21 p 2 kohaselt lubatavaks tõendiks.

Seega kannatanu ja tunnistajate X.X ja X.X ütlustega on usaldusväärselt tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav ründas kannatanut süüdistuses märgitud ajal ja kohas lüües põlvega kõhtu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

§ 63

lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8). Kohtu hinnangul on süüdistatava Kaarel Evarti ütlused ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada. Kohus leiab, et kannatanu löömise faktis tuleb süüdistatava Kaarel Evarti ütlused tõendikogumist välja jätta, kuna need on vastuolus kannatanu X.X ja tunnistajate X.X a ja X.X e ütlustega. Samal põhjusel jätab kohus tõendikogumist välja süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanu olevat sündmuskohal vehkinud oma kotiga ja sellega provotseerinud süüdistatavat. Kannatanu ning tunnistaja X.X on eitanud kannatanupoolset süüdistatava ründamist ja kotiga vehkimist (KoTo, tl 43, tl 47, tl 70). Vastuolu tõttu kannatanu ning tunnistajate X.X ja X.X ütlustega jätab kohus tõendikogumist välja ka tunnistaja X.X e ütlused selles osas, milles tunnistaja X.Xr kinnitab, et süüdistatav ei rünnanud kohtumisel kannatanut ja ei nõudnud kannatanult X.X võlga. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et X.X e ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kohus leiab, et nii kannatanu kui ka tunnistaja X.X e ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud ajal –

1. veebruaril 2018 kella 18.45 paiku oli tegemist pimedaajaga - väljas oli hämar, siis tunnistajal X.X el, kes viibis eelmärgitud ajal linnamaasturis BMW X5 juhi kohal, puudus objektiivselt võimalus jälgida ja konkreetselt aru saada teisel pool autot, s.o auto parema väliskülje juures hargnenud sündmustest s.h süüdistatava ja kannatanu vahel aset leidnud tegevustest ja nende suhtlusest sündmuskohal. Tunnistaja nägemisvälja piiravateks faktoriteks oli kohtu hinnangul tema asukoht autos ning väljas valitsevad ebapiisavad valgustingimused. X.X e ning Kaarel Evarti ütlustega on tõendatud, et sündmuskohal autol mootor töötas, mistõttu ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad tunnistaja M. Suure ütlused ka asjaolus, et hoolimata mootorimürast tunnistaja kuulis auto läheduses olnud kannatanu ja süüdistatava vahelist vestlust niivõrd hästi, et sai aru selle sisust s.h sellest, kuidas süüdistatav olevat nõudnud kannatanult selgitust, miks kannatanu käib öösel süüdistatava naist hirmutamas. Kohus leiab, et eluliselt usutavam on pigem asjaolu, et sõiduki mootorimüra tõttu ei olnud X.X el võimalik sündmuskohal kuulda süüdistatava ja kannatanu omavahelist vestlust m.h ka seda, kuidas Kaarel Evart nõudis sündmuskohal kannatanult X.X võlga. Eelmärgitud võla nõudmist on riimuvate ütlustega kinnitanud nii kannatanu kui ka tunnistaja X.X . 6 Kaitsja on viidanud asjaolule, et kannatanu ja tunnistaja X.X on kooskõlastanud oma ütlused ja neid ühendas süüdistatava vastu ütluseid andma pime ja põhjendamatu kättemaks. Nimelt on Kaarel Evartil võlanõue 5000 eurot tunnistaja X.X vastu ja tal oli põhjust olla mitteobjektiivne Kaarel Evarti suhtes ning kuna süüdistatav oli kutsunud 05.
2. kannatanule politsei ei saanud ka kannatanu olla objektiivne. Kohus ei nõustu kaitsja eeltoodud seisukohaga ja märgib, et kaitsja väide selles osas, et kannatanu ja tunnistaja X.X on omavahelisel kokkuleppel andnud teadvalt tegelikkusele mittevastavaid ütlusi on paljasõnaline ja ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. 3.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-8-10 p 11 sedastanud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (
4. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või
5. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Kaarel Evart on Tartu Maakohtu
6. mai 2016.a. otsusega nr 1-16-3441 süüdi mõistetud KarS §de 121 ja 4231 järgi. Kaarel Evarti kuritegu KarS § 121 järgi teise inimese tervise kahjustamises seisnes selles, et ta 05.04.2014 tungis kallale M.P-le, keda lõi mitu korda rusika ja põlvega näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi (tl 25-27). Kohus leiab, et võrreldes 05.04.2014.a. Kaarel Evarti poolt toimepandud kehalise väärkohtlemise asjaolusid 16.02.2018.a. Viljandi vallas, Tusti külas toimunuga, siis võib leida mõlema juhul kattuvaid spetsiifilisi asjaolusid Kaarel Evarti käitumises. Mõlemal korral on Kaarel Evart kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toimepannud viisil, et on kannatanut löönud mitmel korral põlvega. Seega eeltoodust lähtudes kohus leiab, et 05.04.2014.a. Kaarel Evarti poolt teise inimese kehalise väärkohtlemise toimepanemise viis langeb suurel määral kokku käesolevalt menetletava KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise viisiga lähtuvalt objektiivse teokoosseisu üldpildi sarnasusest (modus operandi), mis võimaldab teha järelduse, et käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuses märgitud ajal ja kohas on Kaarel Evart isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 121 järgi sätestatud kuriteo, oma tegevusega realiseerinud objektiivse teokoosseisu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi tungides kallale X.X le, kellele lõi mitmel korral põlvega kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu. 3.
7. Kaitsja, viidates Perekeskus OÜ arsti poolt 09.10.2018.a. ja 17.10.2018.a. välja antud tõenditele (tl 54-55), väitis kohtuistungil, et süüdistatava tervislik seisund ei võimaldanud temal süüdistuses kirjeldatud viisil kuritegu toime panna, sest süüdistataval on üks jalg opereeritud ning seljas on disk, seega on põlvega kõhtu löömine välistatud. Kohus leiab, et nimetatud tõendid kinnitavad üksnes asjaolusid, et süüdistatav on olnud 11.09.2018-09.10.2018 ambulatoorsel ravil ning vajab ravi jätkamist. Ta on viibinud psühhiaatri konsultatsioonil ning kaalumisel on haiglaravi vajadus. Seega ei anna eelmärgitud tõendid ülevaadet süüdistatava tervislikust seisundist süüdistuses märgitud ajal s.o 16.02.
8. Samas ei tõenda eelmärgitud tõendid ka kaitsja väidetud asjaolusid, et süüdistatava tervislik seisund ei võimaldanud kannatanule põlvega kõhtu löömist. 3.
9. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. septembri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et KarS § 121 7 koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohtul puudub kahtlus, et Kaarel Evart on talle süüdistuses etteheidetud teo – kannatanule X.X le mitmel korral põlvega kõhtu löömise toime pannud ja on põhjustanud kannatanule oma tegevusega füüsilist valu. Kohtu hinnangul on kannatanule valu põhjustamine tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, milles kannatanu on kinnitanud, et Kaarel Evarti löökide tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu, tema enesetunne halvenes – silme eest läks mustaks. Ka tunnistaja X.X e ütlustega on tõendatud kannatanul füüsilise valu olemasolu pärast tema suhtes toimepandud rünnet. Kannatanu ja tunnistaja X.X e ütluste pinnalt loeb kohus tuvastataks, et kannatanule valupõhjustav tegu – s.o põlvega mitmel korral kõhtu löömine oli sedavõrd intensiivne vägivallategu, et selle teo tagajärjel tekkis kannatanul valuaisting ja enesetunde halvenemine. Kohus nõustub siinjuures ka prokuratuuri seisukohaga, et põlvega mitmel korral kõhtu löömine on kindlasti selline tegevus, mis põhjustab kannatanule valu ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast lähtudes. 3.
12. Kohus nõustub Kaarel Evarti süüdistuses toodud süüteo kvalifikatsiooniga KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuna süüdistatav on kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt - süüdistatavat on varem KarS § 121 järgi karistatud Tartu Maakohtu 25.05.2016.a. otsusega (tl 25-27). Korduvuse puhul on tegemist vastutust raskendava erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 3 mõttes. 3.
13. Kannatanule valupõhjustava kehalise väärkohtlemise pani süüdistatav X.X suhtes toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldab kohus ründe intensiivsusest - kannatanu ütlustel oli tegemist keskmise tugevusega löökidega. Samuti kinnitab otsest tahtlust asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut põlvega mitmel korral. 3.
14. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
15. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Lähtudes KarS § 56 lg 1 Kaarel Evartile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Kaarel Evarti süüd kõnealuses kuriteos tuleb hinnata suureks, kuna süüdistatav lõi kannatanut põlvega kõhtu mitmel korral ning süüteo pani K. Evart toime otsese tahtlusega. Kohus arvestab karistamisel ka süüdistatava isikut. Karistusregistri andmetel on Kaarel Evartit varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) Tartu Maakohtu 25.05.2016 otsusega KarS §-de 121 ja 4231 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud, katseaeg 1 aasta; 2) Tartu Maakohtu 13.11.2017 otsusega karistatud KarS §-de 117 lg 1, 4231 ja 418 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 5 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 538 tundi tähtajaga 2 aastat (tl 25-32). Kohus ei tuvastanud Kaarel Evarti käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. 8 KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et toimepandud kuritegu ja Kaarel Evarti isikut arvestades ei oleks rahaline karistus piisav. Siinjuures osundab kohus asjaolule, et süüdistatavale varasemalt mõistetud kriminaalkaristused ei ole mõjutanud teda hoiduma uue tahtliku kuriteo toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega sanktsiooni keskmises määras s.o 2 aastat 6 kuud vangistust. Kaarel Evartile on varasema kohtuotsusega mõistetud vangistus, mis on asendatud KarS § 69 lgte 1, 3 alusel üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 7 näeb ette, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras, mis tähendab, et vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Toimikus olevast kriminaalhooldusametniku vastusest 29.10.2018 (tl 53-56) nähtub, et Kaarel Evartil on tegemata 325 üldkasuliku töö tundi, mis võrdub 325 päeva vangistusega. Eeltoodust lähtudes tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Kaarel Evartile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.11.2017 otsusega Kaarel Evartile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o üldkasulik töö 325 tundi, millele vastab 10 kuud 25 päeva vangistust ning mõista Kaarel Evartile liitkaristusena 3 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust.
16. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja riigi õigusabi tasu. Tulenevalt

§ 179

lg 1 p 2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, mis moodustab alates 01.01.2018 750 eurot. Kaitsja riigi õigusabi tasu moodustab kohtueelses menetluses 90 eurot (tl 37-38) ja kohtumenetluses 780 eurot (tl 65-67) s.o kokku 870 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetul ilmselgelt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaarel Evarti isikuandmetest ja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta on töövõimetuspensionär, kes hetkel ei tööta.

§ 180

lg 3 alusel süüdimõistetu varalist seisundit arvestades jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 750-st eurost 350 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust riigi õigusabi tasust 870-st eurost 520 eurot.

§ 180

lg 1 alusel tuleb mõista Kaarel Evartilt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 400 eurot ja riigi õigusabi tasu 350 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine ühe kuu jooksul käib nende suurust arvestades (s.o kokku 750 eurot) süüdimõistetul üle jõu, mistõttu on põhjendatud anda Kaarel Evartile menetluskulude tasumiseks aega 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas - makseinfos. (allkirjastatud digitaalselt) 9 Aivar Hint Kohtunik 10