Obsah (7)

§ 442§ 187§ 173§ 174§ 162§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2019, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2815 Tsiviilasi K K hagi K R vastu elatis

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 21.02.2019 esitas hageja hagiavalduse, mille kohaselt hageja elab koos isaga alates jaanuarist 2018 ning kostja ei ole lapse elus ega tema ülalpidamises nõuetekohasel viisil osalenud. Kostja on tasunud ca 25 eurot kuus. Hageja vanemad müüsid neile kaasomandina kuulunud korteriomandi, mille müügist sai kumbki pärast laenujäägi tasumist 1017 eurot. Ka siis palus hageja, et kostja teda toetaks, kuid kostja keeldus. Kostja ei ole ka lapsele vajalikke esemeid ostnud ega muul viisil ülalpidamist andnud. Hageja soovib elatisena välja mõista 270 eurot alates 21.02.2019 ja tagasiulatuva nõudena perioodi 01.12.2018 kuni 20.02.2019 katteks 662,80 eurot. Vastuseks kostja vastusele leiab hageja, et on omalt poolt valmis tulema kostjale vastu ja loobuma tagasiulatuva elatise nõudest, s.o. ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju nõudest perioodil 01.12.2018 kuni 20.02.2019 summas 662,80 eurot, kuid hageja jääb oma nõude juurde selles, et soovib saada elatist alates hagi esitamisest 21.02.2019 seaduses sätestatud miinimumsummas, mis on käesoleval ajal 270 eurot. Hageja leiab, et kuna käesolevaks ajaks on korteriomand võõrandatud ning sellega seonduvad kulud ära langenud, siis on kostja edaspidi võimeline maksma hagejale elatist seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväide, et ta ei saa elatist maksta suuremas summas kui 100 eurot, kuna ta peab üleval pidama oma täisealist kõrgkoolis õppivat tütart, ei ole asjakohane. Esmajärjekorras on kostjal kohustus üleval pidada oma alaealist last. Täisealisel kõrgkoolis õppival lapsel on võimalik õppetöö kõrvalt teenida endale ise ülalpidamist, alaealisel lapsel see võimalus puudub. Kostja enda poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja vanemale tütrele makstud riigipoolset õppetoetust summas 135 eurot ning hageja juhib tähelepanu ka asjaolule, et ühiselamu üüri on kostja tasunud ainult ühel korral veebruaris

1. See, et L R ei nõua elatist oma isalt, on tema otsus ning selle tõttu ei pea saama kahjustatud hageja huvid. Kostja väited selle kohta, et ta on ostnud hagejale pesemisvahendeid ja Rakvere Ööjooksul käimiseks riided, ei ole asjakohased. Hageja ei nõua elatist 2018 suveperioodi eest, kui toimus ööjooks, samuti on oluline märkida, et särgi said tasuta kõik ööjooksul osalejad. Pesemisvahendite osas soovib hageja märkida, et ei kasuta mingeid spetsiaalseid vahendeid, vaid neidsamu, mis kostja endale koju on ostnud. Kostja vastuväited selles osas, et tema töötasu on väike ja ei võimalda maksta hagejale elatist suuremas summas kui 100 eurot, ei ole asjakohased ning tuleb jätta tähelepanuta. Suulises menetluses 03.05.2019 istungil on hageja nõus elatise nõuet muutma selliselt, et hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudest ja soovib nn jooksvat elatist alates 01.04.
2. Igakuulise elatisnõude rahalist suurust hageja nõus muutma ei ole. Hageja leiab, et kostjal ei ole mingeid takistusi leida ja otsida endale tasuvam töökoht. Samuti ei saa alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmine olla takistatud seetõttu, et kostja soovib toetada oma täisealist õppivat last. Ja seda olukorras, kus kostja ja täisealine laps ei soovi taotleda omakorda elatist enda isalt, mis aitaks leevendada kostja väljaminekute pingelisust. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on hagile 05.03.2019 esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud, et on nõus last toetama vastavalt oma võimalustele, sest peab rahaliselt toetama ka oma esimest tütart, kes õpib. Lisaks peab ta maksma üüri ja muud kulud, et tal endal ja tütardel oleks kodu. 2018 oli ta 4 kuud töötuna arvel. Hagi ei võta õigeks, sest hagejaga oli kokkulepe, et kuni korteri müügini maksab ta elatist oma võimete piires. Kostja ei võta õigeks väidet, et ta on tasunud vaid 25 eurot. Hagejaga oli kokku lepitud, et korteri laenumakset tasub kostja üksi igakuuliselt summas 145 eurot ja oli kokkulepe, et sellest tulenevalt ei maksa kostja hagejale elatist. Korterimüügist allesjäänud 1017 eurost pidi kostja aga maksma veel 300 eurot Xxxx OÜle, kes korteri müügiga tegeles. Lisaks maksis kostja sellest rahast ära 500 eurot laenu oma õele. Ca 90 eurot jäi kostjale söögirahaks ja vanema tütre ühiselamu üüri maksmiseks summas 79,37 eurot. Kui laps on kostja juures, siis on kostja ostnud lapsele süüa, vajalikud pesemisvahendid, ööriided ja muud vajalikud riided. Lapse isa ei ole kunagi huvi tundnud kostja töökoha vastu. Hetkel saab kostja hagejat toetada 100 euroga kuus, kuna kostja saab kätte vaid 500 eurot. Kulud on- üür 70 eurot, sidevahendid 60 eurot, vanema tütre üür 80 eurot, autoküttele 50 eurot, söök ca 100 eurot. Seega jääb kostjale vabu vahendeid umbes 140 eurot. Menetluskulude kandmisega nõus ei ole. 03.05.2019 istungil kinnitatu kohaselt tuli ta senisest tasuvamast, kuid öövahetusega töökohast ära just hageja palvel. Samas ei suutnud kostja selgitada, mis takistab tal nüüd, kui alaealine laps tema juures ei ela, tegeleda tasuvama, sh. ka vajadusel öövahetuses toimuva töökohta otsimisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele vähendatud ulatuses. Tagasiulatuva perioodi katteks kahjuna esitatud elatisenõudest loobumine kuulub vastuvõtmisele ja menetlus selles osas lõpetamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja ei ela hagejaga koos ning seega ei osale kostja hageja ülalpidamisel. Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule, antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. alates 01.01.2019 summas 270 eurot kuus ühe lapse kohta. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et lapse põhjendatud vajadused ülalpidamiseks on 270 eurot kuus. Hageja kinnitab kostja väidetut, et 25 eurot on aeg-ajalt makstud. Sellele vaatamata, ja kogumis kohtu selgitustega elatise miinimummäära osas toimuvatest võimalikest arengutest, ei ole hageja nõus muutma nn jooksva elatise nõuet rahalises suuruses ning tuleb vastu üksnes selliselt, et on nõus elatise väljamõistmisega alates 01.04.
3. Kuna kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta aprillis elatise katteks tasunud 100 eurot ja hageja seda ka kinnitab, siis aprilli kuu eest kuulub tasumisele 170 eurot. Kohus leiab, et antud menetluses puuduvad eeldused, mis õigustaks PKS § 102 kohaselt elatise väljamõistmist miinimumist väiksemas ulatuses. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks osaliselt või täielikult töövõimetu või et tal esineksid mingid muud objektiivsed takistused praegusest tasuvama töö leidmiseks. Riigikohus on 13.02.2018 lahendis nr 2-16-2343 punktis 13 märkinud: Riigikohus on varem asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolt oma täisealise lapse ülalpidamises osalemine ei saa mõjutada ega halvendada kostjapoolset ülalpidamiskohustuse täitmist alaealise lapse osas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud esitatud elatishagi rahuldada hageja poolt vähendatud nõudena esitatud ulatuses, ehk hageja kasuks kostjalt elatise väljamõistmisega alates 01.04.2019 summas 270 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuna vaidlust ei ole selle üle, millised on olnud varasemad poolte elatise nõude ja hooldusõiguse avalduse osas tehtud kohtulahendid, siis vastavaid hageja poolt esitatud tõendeid kohus ei arvesta. Kostja tõendite puhul ei ole vaidlust selles, et tal on kehtiv töösuhe (tööleping), et ta tasub üüri (üüriarve) ja sideteenuseid (Xxxx arve), mistõttu ka neid tõendeid kohus ei arvesta. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjal on veel üks täisealine laps, kelle üüriarve tasumine kajastub kostja pangakontoväljavõttel, samas on tegemist kuluga, mille kandmine ei ole prioriteet kostjal oleva alaealise lapse ülalpidamiskohustuse ees. Asjakohane on ka hageja märkus, et kostja esitatud Xxxx pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja täisealine laps saanud õppetoetust, ehk riigi panust, mille arvel saab ta ise tasuda oma üüri jms kulud. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Hageja menetluses riigilõivu tasunud ei ole. Hagejat esindas menetluses lisaks seaduslikule esindajale ka lepinguline esindaja. Hageja on esitanud menetluskuluna taotluse 350 euro kostjalt väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on õigusteenuse tunnihinnaks 100 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 3,5 tundi, s.h. konsultatsiooniks ja hagiavalduse koostamiseks 1,25 tundi, kostja vastusega ja dokumentidega tutvumiseks ning seisukoha koostamiseks 1,25 tundi ning istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 1 tund. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks ja vastab väljakujunenud kohtupraktikale. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja õigusabi kulu on mõistlik, vastab esitatud menetlusdokumentide ja menetluses osalemise mahule ja kvaliteedile ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik