MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht
- mai
- a, Tallinn Haldusasja number 3-19-971 Haldusasi I.K.i kaebus Tallinna Vangla vastustele ja tegevusele (ära jäänud jalutuskäigud) RESOLUTSIOON
- Tagastada I.K.i kaebus.
- Edastada määrus teadmiseks (määruse punkt 5). Edasikaebamise kord Tallinna Vanglale Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
- I.K. esitas 23.05.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et tehtaks otsus, mis tooks ametnikud oma töökohustuste juurde. Üksuse juht ei kontrolli oma alluvate tegevust. Kaebusele on lisatud ka kahjunõue 5 määruskaebuse koostamise eest 75 eurot ning ära jäänud jalutuskäikude eest 90 eurot. Kaebusele ja vangla vastusele lisatud dokumentidest nähtub järgmist: - Kaebaja esitas 14.03.2019 märgukirja (tl 18), kui taotleb, et selgitataks välja olukord, mistõttu jäi kaebaja ilma jalutuskäigust, kuna viibis samal ajal huvialaringis. Kaebaja soovis kirjalikku vastust, kellel on olukorras süü. - Vangla vastas 15.04.2019 (tl 3), et jalutamine on vabatahtlik, kaebaja ei teavitanud soovist saada jalutuskäiku ning ära jäänud kahe jalutuskäigu asemel pakub vangla kaebajale kaht täiendavat jalutuskäiku. - Kaebaja esitas 14.03.2019 kaebe-märgukirja (tl 16 pöördel), kus soovib selgitust, miks teda ei viidud jalutuskäigule ning, et talle näidataks, kust tuleneb kaebaja kohustust teavitada korrapidajat jalutuskäigu soovist. - Vangla jäi eelmises kirjas toodu juurde (tl 4). - Kaebaja esitas 09.04.2019 kaebuse (tl 17), mille kohaselt kaebaja teatas jalutamise soovist, kuid jalutuskäiku talle ei võimaldatud. Kaebaja palub, et viidaks läbi menetlus, kus selgitataks, miks on talle jalutuskäigu andmisest keeldutud. - Vangla jäi varasemas kirjas toodu juurde (tl 5). - Kaebaja esitas 30.04.2019 kaebuse (tl 22), kus palub võtta vastutusele ametnik omavolilise käitumise tõttu (jalutuskäigu mittelubamine). Samuti taotleb kaebaja ettekande tühistamist. - Vangla vastas 21.05.2019 (tl 6), selgitades, et kaebajat ei viidud jalutuskäigule, kuna ta ei allunud ametniku korraldusele. Samuti puudub kaebajal õigus vaidlustada ettekannet, kuid tal on võimalik vaidlustada distsiplinaarmenetluse käskkirja. - Kaebaja esitas 22.04.2019 avalduse (tl 19), kus taotleb, et ära jäänud jalutuskäigud asendataks alternatiivina pikaajalise kokkusaamisega. 1
(2)- Vangla keeldus toodud ettepanekus (tl 8), kuivõrd jalutuskäiku on võimalik asendada vaid jalutuskäiguga ning kaebajal on juba kaks pikaajalist kokkusaamist
- aasta esimeses pooles saanud. Vangla esitas kohtule ka kaebaja kirja, kus kaebaja taotleb vastust, mis asjaoludel võeti talt võimalus jalutama minna (tl 16). Tallinna Vangla kinnitas kohtule, et toodud asjaoludega seoses ei ole esitatud vaideid ega kahjunõudeid (tl 15).
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg-d 5 ja 8 sätestavad, et kinnipeetaval on õigus esitada kaebus halduskohtule vangla haldusakti, toimingu või kahju hüvitamise taotluse vastuse peale üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide või kahju hüvitamise taotluse vanglale ning too on vaide või taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole vanglale esitanud ühtegi vaiet ega kahju hüvitamise taotlust. Kahju hüvitamise taotlus on esitatud üksnes kohtule. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
- Kohus kaalus samuti, kas kaebaja kirjavahetuses vanglaga sisaldub nõudeid, millele korduva vastamise kaudu saaks lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks. HKMS § 37 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 ja riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 kogumis saab isik käesoleva asja asjaolusid arvestades taotleda haldusorganilt vaidemenetluses või kohtult haldusakti kehtetuks tunnistamist või tühistamist, haldusakti andmist või toimingu tegemist või haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. Kaebaja ei ole esitanud vanglale ühtegi sellist nõuet. Kaebaja on üksnes taotlenud selgitusi, miks on jalutuskäigud ära jäänud, ning nõudnud ametnike vastutusele võtmist. Vangla antavad selgitused ei riku kaebaja õiguseid, kuna need ei sisalda käske, keelde ega lubasid. Kaebaja ei saa ka oma õiguste kaitseks nõuda ametnike vastutusele võtmist, sh karistamist, kuna see ei anna kaebajale ühtegi õigushüve. Kaebaja saab pöörduda kohtusse üksnes nõudega, kus kaebaja taotleb selgelt vastustaja kohustamist, keelamist või siis mõne haldusakti tühistamist. Kohus ei pea otstarbekaks anda kaebajale selles osas ka võimalust puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebaja peab eelnevalt sama nõude osas esitama vanglale vaide.
- Kui kaebaja soovib vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristust (kohtul puudub teave selle määramise kohta), tuleb kaebajal samuti esmalt esitada vaie vanglale. Ka ettekande vaidlustamise soovi korral tuleb kaebajal esmalt esitada vaie, kuid ettekanne on menetlustoiming ning seda saab reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku otsusega. Vangla selgitused on siinkohal korrektsed ja asjakohased.
- Haldusakti tunnustele võib vastata vangla 21.05.2019 kiri nr 5-18/19/7713-4 (tl 8), kuivõrd sellega jäeti tähelepanuta (alternatiivselt ka läbi vaatamata või rahuldamata) kaebaja taotlused pikaajalise kokkusaamise saamiseks. Kuigi sellel vastusel puudub vaidlustamisviide, tuleb kaebajal ka selle vaidlustamiseks kohtus läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus edastab oma seisukoha selles osas teadmiseks ka vanglale.
- Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti nõuetekohase kaebusega kohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2
(2)