← Eesti

1-18-9421/101

Obsah (6)§ 213§ 200§ 136§ 64§ 65§ 214

1-18-9421 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-18-9421 Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Sten Lind Apelleeritud ko

§ 213

lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1,4 5, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 § 25 lg 2, § 136 lg 1 kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Ants Võrro RESOLUTSIOON Jätta Ants Võrro apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 26. aprilli 2019. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Ants Võrro süüdi ja mõisteti karistuseks karistusseadustiku (

) § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi vangistus 4 aastaks,

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9 - § 25 lg 2 järgi vangistus 3 aastaks,

§ 136

lg 1 järgi vangistus 3 kuuks ja

§ 213

lg 2 p 1 järgi vangistus üheks aastaks.

§ 64

lg 1 alusel suurendati raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastaks 4 kuuks.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.

mai

  1. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks vangistuse 5 aastaks 10 kuuks. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  2. august
  4. Ants Võrro tunnistati süüdi alljärgnevate kuritegude toimepanemises. 2.1 Ants Võrro, varem varguse toime pannud isikuna, olles eelnevalt saanud enda valdusesse MM nimele väljastatud Swedbank pangakaarti ning saanud teada selle pin-koodi, varalise kasu saamise eesmärgil sisestas 07.02.2018 Tallinnas Tammsaare tee 104a asuvas sularahaautomaati HAN00026 MM pangakaardi ning pangakaardi pin-koodi MM nõusolekuta, s.o ebaseaduslikult ja võttis MM kontolt nr XXXXXXXXXXXXX kl 05:40 500.- eurot, kl 05:41 100.- eurot ja kl 05:41 40 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju 640 eurot. Oma tegevusega pani Ants Võrro toime

§ 213

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise, sekkudes andmetööstusprotsessi andmete ebaseadusliku sisestamise teel, varalise kasu saamise eesmärgil. 2.2 Samuti tema, varem varguse toime pannud isikuna, 18.08.2018 kella 21.30 ajal kooskõlastatult ja koos BM, LP, TL-ga tungis AS tahte vastaselt viimase elukohta - Tallinnas, KKK asuvasse korterisse, kus ta nõudis AS-lt teise isiku (KI) eest väidetava võla maksmist, millise nõude AS-le esitamiseks puudus õiguslik alus. Korteris ründas Ants Võrro AS, lõi teda korduvalt, vähemalt kümnel korral rusikaga näkku. Samal ajal hoidis TL AS näo ees puidust prussi kannatanu ähvardamiseks, vastupanu mahasurumiseks ja paigal püsimise tagamiseks. Peksmise ajal võttis Ants Võrro AS taskust mobiiltelefoni, et takistada kannatanul abi kutsumist ja hoida kontrolli all tema kõned ja sõnumid. Telefoni andis Ants Võrro üle LP-le, kes koos BMga üritas AS telefoni vahendusel saada ühendust KI-ga. Samuti võttis Ants Võrro omastamise eesmärgil AS-lt ära suitsupaki ja välgumihkli. Kuivõrd AS neile raha ei andnud, siis tema ähvardamiseks ja survestamiseks arutasid Ants Võrro, LP, TL ja BM kannatanu kuuldes plaani AS „ära pakkida“, korterist ära viia ja hoida ta määramata aja vältel tahtevastaselt kinni, samuti nõudsid nad AS-lt temale kuuluva televiisori loovutamist teise isiku võta katteks. Kasutatud vägivalla mõjul ja arvestades ründajate selget arvulist ülekaalu, et takistanud AS temale kuuluva televiisori hõivamist. Ants Võrro võttiski võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS-le kuuluva televiisori väärtusega 150 eurot, mille Ants Võrro, LP, TL ja BM viisid sündmuskohalt Ants Võrro elukohta, kus nad 19.08.2018 hommikul müüsid televiisori BM poolt kohale kutsutud IPle. Kuriteo toimepanemise ajal ei saanud AS oma korteris vabalt liikuda, korterist väljuda ega abi kutsuda kuni LP, BM, TL ja Ants Võrro lahkusid sündmuskohalt. Lahkumisel tagastasid nad kannatanule ka tema telefoni. Oma tegevusega pani Ants Võrro toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, isikult vabaduse võtmisega, s.o pani toime

§ 214lg 2 p 1,4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.3 Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 19.08.2018 kl 14.00 paiku kooskõlastatult ja koos BM, LP ja TL-ga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja vägivalla kasutamise eesmärgil AS tahte vastaselt viimase elukohta Tallinnas, KKK asuvasse korterisse, kus nad võtsid AS-lt ära korteri võtmed, keerasid korteri ukse seest lukku, panid AS kušetile istuma ning keelasid tal oma korteris liikumise ja korterist väljumise. TL jäi AS kõrvale valvama, hoides käes tema ees prussi ja lükates AS tagasi istuma iga kord, kui too üritas püsti tõusta. Ants Võrro võttis AS-lt ära mobiiltelefoni ja andis LPle, kes hakkas koos BM-ga saatma AS nimelt KI-le sõnumeid samal ajal, kui Ants Võrro otsis kapid läbi, kust valis KI-le kuluvad riided ja viskas need kappidest põrandale kokku. Kui AS üritas paigast liikuda, lõi Ants Võrro temale mitmel korral rusikaga näkku. Samuti käskis BM AS-l helistada KI-le ja meelitada ta korterisse. Vägivalla mõjul ja vägivalla kasutamise jätkamise vältimiseks tegigi AS nõutud telefonikõne. Pärast helistamist võttis LP AS-lt viimasele kuuluva mobiiltelefoni Huawei omastamise eesmärgil ära. Kui kl 16 paiku tuligi KI korteri ukse taha ja koputas, väljusid Ants Võrro ja BM trepikotta ja tõmbasid KI jõuga korterisse. Samal ajal lõi Ants Võrro KI-le rusikaga 2

(5)korduvalt näkku. Samuti lõid KI-le kordamööda näkku nii LP kui BM. Peksmise käigus ähvardati KI raskete tervisekahjustuste tekitamise ja määramatuks ajaks vabaduse võtmisega. Löökidest tekkis kannatanul verejooks ninast ja suu limaskestast. Ants Võrro võttis K-Ilt omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni Nokia. Samuti läks Ants Võrro kööki, kus ta võttis kööginoa ja lõi sellega AS-le kõhu piirkonda, kuid kuna selle noatera oli murdunud, ei tekitanud noalöök kannatanule haava, üksnes füüsilist valu. Seejärel võttis Ants Võrro AS pükste taskust viimasele kuuluva rahakoti, kust ta omastamise eesmärgil võttis ära 10 eurot, rahakoti tagastas AS-le. LP ja BM proovisid selga KI riideid, valisid neile meelepärased riided ja pakkisid valitud riided endale kilekottidesse kaasa võtmiseks. Ühtlasi arutas Ants Võrro koos BM, LP ja TL-ga kannatanute kuuldes nende tahtevastaselt korterist äraviimise, määramatuks ajaks kinni hoidmise ning teises kohas peksmise jätkamise kavatsusi, samuti selle täideviimise teoplaani. Röövimine jäi võõraste asjade võtmise osas lõpule viimata, kuna naabrite kutsel saabus kohale politsei ning Ants Võrro koos LPga peeti kinni KKK maja ühiskoridoris sündmuskohalt lahkumise katsel, BM ja TL peeti kinni sündmuskohal korteris. Peksmise tagajärjel tekitati kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastusi ja verevalumeid. Oma tahtliku tegevusega Ants Võrro vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist asjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatud esemega, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise s.o

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.4 Samuti tema koos BM, TL ja LP-ga, seejärel kui ta AS tahte vastaselt tungis 19.08.2018.a. kella 14.00 paiku viimase elukohta - Tallinn, KKK asuvasse korterisse, kus kasutades AS kallal füüsilist ja psüühilist vägivalda, samuti ähvardades liikuma üritanud kannatanut puidust prussiga, võtsid ära kannatanu rinnataskus oleva sidevahendi – mobiiltelefoni ja keelasid AS-l korteris vabalt liikumist või korterist lahkumist. Kui korteri ukse taha tuli enne kl 16 KI, võtsid LP, BM, TL ja Ants Võrro ka KI-lt vabaduse, tirisid tema jõuga korterisse, kus tal keelati korteris vabalt liikumine või korterist lahkumine ja võeti talt sidevahend - mobiiltelefon, kasutades samal ajal KI suhtes füüsilist vägivalda. LP, BM, TL ja Ants Võrro plaanisid AS ja KI sündmuskohalt nende tahte vastaselt ära viia, jätkata nendelt vabaduse võtmist ja peksmist teises kohas, millist plaani teostamist arutas Ants Võrro koos BM, LP ja TL-ga sündmuskohal, kuid kl 16:25 ajal saabus sündmuskohale kõrvalise isiku poolt välja kutsutud politsei, Ants Võrro koos kaastäideviijatega peeti kinni ning AS ja KI vabastati. Oma tahtliku tegevusega pani Ants Võrro toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Ants Võrro, kelle hinnangul on tegemist ebaseadusliku kohtuotsusega, sest kohtuotsuse on allkirjastanud ainult üks kohtunik. Tegelikult oli kohtukoosseisus kolm kohtunikku. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas on talle inkrimineeritud kuriteod tõendatud. Rikutud on ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet. Kriminaalasi on algusest peale segane ja küsitav olnud. Kriminaalasjas on eraldatud süüdistatavad põhjendamatult eraldi menetlusse. Näiteks TL on siiani tagaotsitav. Süüdistus

§ 214järgi ei ole tõendamist leidnud.

Süüdistatava hinnangul on tegemist röövimisega. Selline oli ka esialgne kahtlustus. Ebaõigesti on temalt välja mõistetud menetluskuluna DNA ekspertiisi tegemise kulu. KOHTUKOLLEEGIUMI PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 3

(5)
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  4. aprillil 2019 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee, süüdistatav Ants Võrro ja tema kaitsja Gregori Palm kokkuleppe (2 kd tl 215-218), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult muuhulgas Ants Võrro süüditunnistamist ja karistamist

§ 214

lg 2 p 1,4,5 järgi ja temalt DNA ekspertiisi tegemise kuluna 399 euro väljamõistmist. Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

  1. aprillil 2019 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on Ants Võrro kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (2 kd tl 209). Apelleeritud kohtuotsusega ongi Ants Võrro kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud vastavalt kokkuleppes märgitule, samuti mõistetud välja ekspertiisi tegemise kulu (2 kd tl 222-225).
  2. Apellatsioonis ei nõustu Ants Võrro maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Kuna Ants Võrro leiab oma apellatsioonis, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja üks süüdistuses nimetatud kuritegudest on ebaõigesti kvalifitseeritud, siis vaatamata kokkuleppemenetlusele on tal selles osas õigus maakohtu otsust vaidlustada.
  3. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Praeguse asja materjalidest nähtub, Ants Võrro anti kohtu alla üldmenetluses. Kohtukoosseis koosnes kohtunikust ja kahest rahvakohtunikust.
  5. aprilli 2019 kohtuistungil on süüdistatav ja kaitsja avaldanud, et süüdistatav on nõus kokkuleppemenetlusega. Prokurör, süüdistatav ja kaitsja sõlmisidki samal päeval kokkuleppe ja kohtuistung jätkus kokkuleppe arutamisega. Kokkuleppemenetluses arutas kohtunik kriminaalasja üksinda, rahvakohtunikud ei pidanudki seaduse kohaselt selle arutamise juures osalema. Seetõttu on kohtuotsusele põhjendatult alla kirjutanud kohtunik Violetta Kõvask üksinda, mistõttu ei ole maakohus asja arutamisel rikkunud 4

(5)ka ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet. Kuna kriminaalasjas teostati DNA ekspertiis ja tegemist on süüdimõistva kohtuotsusega, siis mõisteti Ants Võrrolt põhjendatult välja 399 eurot ekspertiisi tegemise kulu. Kui osa süüdistatavaid on tagaotsitavad, siis on põhjendatud eraldada nende suhtes kriminaalasi eraldi menetlusse. Kohtukolleegium on seisukohal, et 18. augustil 2018 AS suhtes toime pandud tegevus vastab

§ 214lg 2 p 1,4,5 koosseisule.

Süüdistatav ei ole ka ise oma apellatsioonis põhjendanud, miks ta maakohtu seisukohaga selle kuriteo kvalifikatsiooni suhtes ei nõustu. Seega on Ants Võrro tegevus kvalifitseeritud selles kuriteoepisoodis õigesti. 7. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et Ants Võrro suhtes kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on Ants Võrro apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.