Kriminaalasi nr 1-05-2008 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2006 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-2008 (1-253/03, 03249000763) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi Taotlus kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne J.A kohta Prokurör Margit Luga Süüdimõistetu J.A elukoht: XXX, isikukood XXX, töökoht: XXX RESOLUTSIOON Pöörata täitmisele J.A-le Jõgeva Maakohtu 14.10.2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1255/03 mõistetud karistuse kandmata osa 9 (üheksa) kuud 1 (üks) päeva vangistust. Karistuse kandmiseks kohustada J.A
- jaanuaril 2006.a ilmuma Tartu Vanglasse. Karistuse kandmise algust arvestada J.A vanglasse ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse määruse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK J.A on süüdi tunnistatud Jõgeva Maakohtu 14.10.2003.a otsusega 1-255/03 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks on mõistetud kümme kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel on liidetud mõistetud karistusega 02.09.2003.a Jõgeva Maakohtu otsusega 1-117/03 talle mõistetud karistus üks aasta viis kuud 17 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi kaks aastat vangistust. Viimase otsuse tegemise päevast oli J.A kandmata karistus üks aasta 1
(3)11 kuud üks päev vangistust. 01.12.2004.a tegi Tartu Maakohus määruse, millega vabastas J. A talle Jõgeva Maakohtu 14.10.2003.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ühe aastase katseajaga, mis hakkas lugema kohtumääruse jõustumisest. Katseajal oli J.A kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud üldisi kontrollnõudeid. Lisaks määrati talle KarS § 75 lg 2 alusel katseajaks järgmised kohustused: asuda tööle mitte hiljem kui ühe kuu möödumisel vabanemisest; mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega välja arvatud isikutega, kes on nimetatud KrMS § 71 lg 1 p 1-5; hüvitada kuritegudega tekitatud kahju igakuiste maksetena maksimaalset maksejõudlust arvestades. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati J.A Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus jõustus 13.12.2004.a. 12.12.2005.a on koostanud Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi erakorralise ettekande J.A kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistuse kandmata jäänud osa täitmisele. Ettekande kohaselt ei täitnud J.A talle ennetähtaegsel vabastamisel KarS § 75 lg 2 järgi käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkohoolseid jooke – süüdimõistetu on 15.11.2005.a juhtinud mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Rikkumise kohta on koostatud väärteoprotokoll. Muus osas kulges kriminaalhooldus rahuldavalt. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud ettepaneku juurde ja palus karistuse täitmisele pöörata. Prokurör taotles samuti karistuse täitmisele pööramist. J.A palus karistust täitmisele mitte pöörata ja anda talle veel võimalus ennast parandada ja näidata, et ta suudab elada seaduskuulekalt. Selleks palus ta võimalusel pikendada talle määratud katseaega. Ta tunnistas, et tarvitas katseajal korra alkoholi ühel sünnipäeval ja sealt ära sõites jäi ta politseile vahele. Enda tegu põhjendas ta asjaoluga, et auto omanik oli veel rohkem purjus ja kui tema oleks sõitnud, oleks võinud olla veel raskemad tagajärjed. Ta teab, et selle eest ootab teda uus kriminaalkaristus, kuid ta loodab, et teda karistatakse rahalise karistusega. Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Antud säte ei anna kohtule alternatiivi, kas karistust täitmisele pöörata või mitte nagu seda teeb KarS § 74 lg 4. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et J.A rikkus katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. J.A ise kinnitas seda rikkumist. Kohtuistungil uuritud materjalidest, s.o väärteoprotokollist selgus, et ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Samas nähtus, et ta oli koos E.V-ga ja juhtis viimasele kuulunud autot. E.V on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Seega rikkus J.A veel ka teist kohustust, mis talle katseajaks oli pandud. Kohus leiab, et 15.11.2005.a tuvastatud alkoholi tarvitamine ja õiguskorra rikkumine J.A poolt ei olnud ilmselt ühekordne ja juhuslik. Seda kinnitab asjaolu, et juba 06.01.2006.a, kui oli pooleli menetlus 15.11.2005.a toimepandu kohta, jäi J.A uuesti politseile vahele mootorsõiduki juhtimisega olles alkoholijoobes. J. A-le on enne viimase kohtuotsuse tegemist antud korduvalt võimalusi enda parandamiseks. Asja materjalidest nähtub, et 14.10.2003.a otsusega mõistetud karistusele on KarS § 65 lg 1 alusel liidetud 02.09.2003.a otsusega mõistetud karistus. Samas 02.09.2003.a otsusest nähtub, et selle karistusega on KarS § 65 lg 2 alusel liidetud 31.01.2001.a otsusega mõistetud karistus. Varasemalt on teda karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud ja karistatud rahalise karistusega. Kohus siiski pidas võimalikuks teda enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna 2
(3)J.A oli ilmselt teinud omad järeldused vangistusest. Vaatamata kõigele eeltoodule ei täitnud J.A talle katseajaks pandud kohustusi ja jätkas ka õiguskorra rikkumist. Kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa on 13.12.2005.a seisuga, s.o Tartu Maakohtu määruse jõustumisel, üheksa kuud üks päev vangistust. Vangistuse algust tuleb arvestada J.A karistuse kandmisele asumise päevast. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 76 lg 5 ja KrMS § 427. Kohtunik 3
(3)