(4)2) 05.08.2004.a Lõuna PP poolt AS § 70 alusel rahatrahv 600 krooni; 3) 24.08.2004.a KMA poolt Välismaalaste seaduse § 166 alusel rahatrahv 300 krooni, rahatrahv tasutud; 4) 04.09.2005.

(4)A.R-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 14.04.2004.a kuni 23.03.2005.a ja 23.09.2005.a kuni 25.10.2005.a Jõgeva maakonnas XXX korteris enda elukohas kasutas koos J.R-ga ebaseaduslikult tarbimisvõrku lülitatud elektrienergiat 4025 kilovatt-tundi, tekitades XXX-le varalise kahju 5073,16 krooni, s.o KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. J.R-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 14.04.2004.a kuni 25.10.2005.a XXX korteris enda elukohas kasutas koos A.R-ga ebaseaduslikult tarbimisvõrku lülitatud elektrienergiat 4025 kilovatt-tundi, tekitades XXX-le varalise kahju 5073,16 krooni, s.o KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada A.R-i KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o 2000 krooni riigituludesse. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 aasta jooksul kohustusega tasuda riigituludesse igakuiselt vähemalt 167 krooni mõistetud rahalise karistuse katteks. Prokurör on teinud ettepaneku karistada J.R-i KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2500 krooni riigituludesse. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 aasta jooksul kohustusega tasuda riigituludesse igakuiselt vähemalt 210 krooni mõistetud rahalise karistuse katteks. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.R-i ja J.R-i puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades A.R-i ja J.R-i süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistavaid on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tsiviilhageja XXX poolt on esitatud varaline nõue summas 5073,16 krooni. Varaline nõue tuleb rahuldada ja välja mõista A.R-lt ja J.R-lt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju katteks 5073,16 krooni XXX kasuks. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub A.R-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni ning J.R-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ (muudetud justiitsministri 26.08.2005.a määrusega nr 37) § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku 3

(4)materjalist koopia. Selle tegemise kulud, s.o 36,20 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1. Kohtunik: /allkiri/ KOOPIA ÕIGE Liivi Loide Kohtunik 4