, § 418 lg 1, 2 kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav J.K – elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, XXX, XXX keel, XXX, karistatus –XXX
lg 1, lg 2 järgi ja karistada teda juhindudes
lg 1 ja
2. Süüdi mõista J.K
3.
lg 1 alusel mõista J.K ’ile liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. 4.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.12.200527.12.2005, so 2 (kaks) päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus J.K ’i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 2 (kahe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui J.K 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 6. Määrata J.K katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
elama oma alalises elukohas xxx; 6.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 9. J.K ’i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 10. Välja mõista J.K ’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-3822 kohtukulu/: - sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 2595 (kaks tuhat viissada üheksakümmend viis) krooni. Nõue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest . Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 11. Välja mõista Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kasuks ballistikaekspertiisi tasu 980 (üheksasada kaheksakümmend) krooni (akt nr TB-024-06/480 06.02.2006) / tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, kood 401, viitenumber 2800045917/. 12. Asitõendid 7,62 mm kaliibriline Špangini süsteemi 1941.a mudeli püstolkuulipilduja PPŠ nr BA 1768 ja Hispaania 25 (6,35
Peale selle J.K , isikuna, kellel puudub tsiviilkäibes keelatud tulirelva relvaluba, leidis 2005.a suvel xxx maakonnas xxx vallas xxx külas asuva xxx talu pööningult laskekõlbuliku sõjaväerelva- 7,62 mm kaliibriline Špangini süsteemi 1941.a mudeli püstolkuulipilduja PPŠ nr BA 1768, mille leidvarana omandas ning hoidis eelpoolnimetatud sõjarelva ebaseaduslikult oma elukohas xxx maakonnas xxx vallas xxx külas xxx talu elutoas asuvas diivanikastis kuni 26.12.2005.a, mil ta eelpoolnimetatud automaatrelva talu maadel asuvasse kaevu viskas, kust politseitöötajad selle 27.12.2005.a.ära võtsid, rikkudes oma tegevusega alates 31.03.2002.a kehtiva Relvaseaduse § 9 lg 1 sätteid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras; veel rikkus ta sama seaduse § 20 lg 1 p 5 ja p 7 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu ning eriti tugevajõuline, tavaliselt sõjaväerelvana kasutatav tulirelv. Sellise tegevusega pani J.K toime sõjaväerelvaks oleva tulirelva ebaseadusliku käitlemise, so
Peale selle J.K , olles alkoholijoobes, 26.detsembril 2005.a kella 14.38 ajal xxx maakonnas xxx vallas xxx külas asuvas xxx talus sihtis 7,62 mm kaliibrilise Špangini süsteemi 1941.a mudeli püstolkuulipildujaga PPŠ nr BA 1768 Ü.M ja S.N-I, ähvardas neid tapmisega, öeldes, et „ tahan, lasen maha“, mistõttu Ü.M ja S.N tajudes reaalset ohtu oma elule ning tervisele ja kartes, et J.K võib alkoholijoobes viibides oma ähvarduse täide viia, lahkusid talust ning istusid sõiduautosse Volvo 740 reg märgiga XXX, misjärel J.K , väljudes samuti majast, lõi eelpoolnimetatud tulirelva kasutades katki sõiduauto Volvo esiklaasi maksumusega 1600 krooni, küljeklaasi maksumusega 600 krooni, tagatule maksumusega 800 krooni ning kaks esituld kogumaksumusega 7400 krooni, tekitades lõhkumisega Ü.MLE varalist kahju 10 400 krooni. Sellise tegevusega pani J.K toime tapmisega ähvardamise, mille täideviimist on olnud alust karta, so
Prokuröri poolt kohtus J.K ’ile nõutud karistus:
lg 1 ja
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest
lg 1 ja
lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus kolm kuud vangistust.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus üks kuu vangistust kaetuks raskeima kolme kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.12.2005.a., so 2 päeva karistusaja hulka, seega kuulub ärakandmisele 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
ja 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga. Karistuse kohaldamisel alla seaduses sätestatud alammäära arvestati süüdistatava isikut, kellel puudub varasem kriminaalne minevik, vahetult enne kuritegude toimepanemist oli süüdistatav kannatanu Ü.M elukaaslane, on süüdistatavaga ära leppinud ja jätkab suhtlemist, väärteo toimepanemise eest on karistatud ühel korral, karistus kantud, hüvitanud koheselt kuriteoga tekitatud kahju. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.K ’i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - kuriteoga tekitas J.K Ü.MLE varalist kahju kokku summas 10 400 krooni, milline on hüvitatud. Asitõendid – sõiduauto Volvo reg märgiga XXX /tl 10-15/, jäetud omanikule Ü.MLE /tl 10/; 7,62 mm kaliibriline Špangini süsteemi 1941.a mudeli püstolkuulipilduja PPŠ nr VA 1768 /tl 7-9/, asub Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna relvahoidlas /tl 44/; Hispaania 25 (6,35 mm) kaliibriline poolautomaatpüstol „Singer“ nr 2264 /tl 30-31/, asub Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna relvahoidlas /tl 44/. Vastavalt
lg 4 konfiskeerida püstolkuulipilduja PPŠ ja poolautomaatpüstol „Singer“, kui esemed, mille omamiseks vajalik luba J.Kl puudub. Lääne LP haapsalu PJ-l, kelle relvahoidlas eelnimetatud esemed asuvad, käituda nendega vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale. Menetluskulud. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleb J.K ’ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas so 7500 krooni (2,5 x3000). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - advokaadile A. Koitver J.K ’i kaitsmise eest makstud tasu 2595 krooni. Ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisikuluks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusel seoses ballistika ekspertiisi (akt nr TB-024-06/480 06.02.2006) teostamisega tekkinud kulud summas 980 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.