05.11.1991.
18.11.1992.
12.07.1996.
18.02.1999.
08.11.1999.
K § 15 lg 2-139 lg 2 p-de 1,2 järgi trahviga 3600 krooni; 8. 09.03.2004.
lg 2 p-de 1,2,3 ja § 185 lg 2 järgi 9-kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat; Tõkend-elukohast lahkumise keeld (vahi all teises asjas). Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon 2 E.M-i süüdistatakse selles, et 28.03.2004.a kell 20.00 juhtis sõidukit BMW, r.m. 154 NAF, liikus Narvas mööda Uusküla tänavat ning rikkus Liiklusseaduse § 47 lg 2 ja lg 5, nimelt liikus kiirusega, mis ei vastanud teeoludele ja ületas tunduvalt asustatud punktides lubatud maksimaalset kiirust, mille tagajärjel ei saanud juhtimisega hakkama ja sõitis Uusküla 7 maja vastas teelt välja vastu tänavavalgustuse posti. Selle tagajärjel sai autos olnud XXX kehavigastuse- parema puusaluu distaalse kolmandiku kinnise kildmurru ja vasaku sääreluu distaalse kolmandiku kinnise kildmurru, samuti vasaku sääre ülemise kolmandiku haava ja haava paremal kiiruosal, s.o pikaajalise rohkem kui 4 kuud elule mitteohtliku kehavigastuse. Sellega E.M pani sellega toime sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega tekitatid ettevaatamatuse tõttu inimesele raske tervisekahjustus, s.o kui KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo. Samuti tema isikuna, keda on 13.10.2003.a karistatud Liiklusseaduse § 74 19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (karistus on karistusregistrist kustutamata), uuesti 28.04.2004.a kella 16.30 paiku juhtis alkoholijoobes olles sõidukit Ford-Orion, r.m. 140 MBB, liikus sellega Narvas Elektrijaama tee 3.kilomeetril. E.M pani sellega toime mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o kui KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo. Süüdistatav E.M tunnistas süüd, kinnitas kohtule, et 28.03.2004.a õhtul juhtis XXX-lt omandatud auto, oli kaine, koos temaga olid autos XXX, XXX ja XXX. Liikumise ajal mööda Uusküla tänavat ei saanud juhtimisega hakkama, kiirus oli kusagil 70 km/t piirides, ja sõitis otsa tänavavalgustuse postile, mille tagajärjel auto läks kummuli. Läks kiirabi kutsuma ja sündmuskohale tagasi ei tulnud. Kuu aja pärast, 28.04.2004.a liikudes Balti Elektrijaama juures Narva poole, oli politsei poolt peatatud, kes tegid tal kindlaks joobe, oli sama päeva hommikul elektrijaamas joonud 2 pudelit kanget õlut, seetõttu oma seisundit ei vaidlustanud. E.M-i süüd kinnitatakse kannatanute XXX, XXX ja XXX avaldatud ütlustega, kes olid 28.03.2004.a õhtul E.M-i autos ja liikusid kõrgendatud kiirusega mööda Uusküla tänavat. Pärast nende hoiatust E.M hakkas pidurdama ja auto viskus vastu tänavavalgustuse posti. Löögist läks auto kummuli ja nad ronisid sealt välja iseseisvalt. Pretensioone E.M-i vastu neil ei ole (tl 30-31,35-36,40-41,90-91). Tunnistaja XXX ütles kohtule, et 2004.a veebruaris andis auto BMW, r.m. 154 NAF, ja tehnilised dokumendid E.M-le kes tahtis seda auto osta ja andis talle käenduseks 3000 krooni. Auto müügi kavatsesid vormistada pärast kogu raha üleandmist, kuid E.M lõhkus auto ära ja see ei kuulu taastamisele. Pretensioone E.M-i vastu ei ole. E.M süüd kinnitatakse kriminaalasja materjalidega: - - - sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kus on kajastatud liiklusõnnetuse asjaolud, tee ja tänavavalgustuse posti olukord, auto asend pärast avariid ja E.M-lt võetud dokumendid (tl 5-12); BMW, r.m. 154 NAF, vaatlusprotokolliga vigastuste fikseerimisega (tl 13-19); kannatanute kohtuarstlike ekspertiisiaktidega, mille arvamusel XXX-l olid kehavigastused, mis ei olnud ohtlikud tervisele ja mis kutsusid esile pikaajalise tervisekahjustuse enam kui 4 kuud (keskmiselt 135 päeva) (tl 57-59,64-66,85-87); 28.04.2004.a joobeseisundi tuvastamise aktiga, kus on märgitud E.M kerge joobeseisund (tl 99); 3 - E.M 13.09.2003.a väärteoasja materjalide koopiatega Liiklusseaduse § 74 19 järgi (tl 104-113). Toimiku materjalidega E.M iseloomustatakse kui 8 kustutamata kohtulikku kriminaalkaristust omava isikuna, 16 karistust väärtegude eest, endiselt töökohalt iseloomustatakse positiivselt, arvel psühhiaatri juures diagnoosiga „oopiuminarkomaania“. E.M-i vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kuulanud ära protsessiosalised, kohus leiab, et E.M süü esitatud süüdistuses on tõendatud ja tema teod on kvalifitseeritud õigesti. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a määruse nr 266 § 8 lg 2, mis määratleb tervisekahjustuse tuvastamise korra, raske tervisekahjustus kestab rohkem kui 4 kuud ja need tunnused kinnitavad KarS § 118 punkti 2. Eeltoodu alusel, juhindudes KrMS §-de 309 lg 3 ja 312-313 järgi, kohus OTSUSTAS: Tunnistada E.M süüdi ja karistada: - KarS § 422 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud; - KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud. Kohaldada KarS § 64 lg 1, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Narva Linnakohtu 09.03.2004.a kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra 8 kuud 20 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 kuud 20 päeva vangistust. Karistusaega antud asjas arvestada kohtuotsuse avaldamisest, s.o alates 17.märtsist 2006.a, tõkend vangistusena, valitud teises kriminaalasjas-jätta muutmata. Mõista E.M-lt riigituludesse kohtukulud õigusabi osutamise eest uurimisel ja kohtuekspertiiside tegemise eest summas 7842 (seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kaks) krooni 50 senti, samuti sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata või protestida Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevast. Kohtunik A.KOVALENKO Tõlge õige Aili Hirt, tõlk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.