1,3; § 202 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 2 kuud; 3. 17.10.1995.a.
1, 2, 3 järgi 6 a. vangistusega. 04.06.1999.a. vabanes ennetähtaegselt tingimisi katseajaga kuni 27.03.2001.a. Kaitsja Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada AŽ KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 74 järgi mitte pöörata mõistetud vangistust AŽ’i suhtes täitmisele täielikult, kui tema 1 ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. AŽ’i tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista AŽ’ilt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 4035 krooni, eeluurimisel tehtud kohtukulud 1298 krooni ning kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina osalemise eest kohtuistungil summas 1652 krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
1, 2, 3 järgi käristatud 6-aastase vangistusega, 04.06.1999.a. vabanes ennetähtaegselt tingimisi, omades karistuse registrist kustutamata karistust, taas pani toime kuriteo. 13.06.2003.a. kella 13.00 paiku Narvas, VVV teise trepikoja juures avalikult, vägivallata, omastas EM jalgratta "Scott" maksumusega 3000 krooni ja varjus sündmuskohalt. Oma tahtliku tegevusega AŽ pani toime võõra vallasasja aravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, isiku poolt, kes varem toime pannud röövimise, s.t. kuriteo KarS § 199 lg 2 p. 4, 5 järgi. Kohtualusena ülekuulatud AŽ ei tunnistanud end süüdi talle inkrimineeritud kuriteos ning seletas kohtule, et ta on tõepoolest mõni kord külastanud kasiinot "Eldorado", kuid pole kunagi seal mänginud koos M-ga, mitte mingeid konflikte mängu pärast tal EM-ga ei ole olnud, mitte mingit kolmesadat krooni ta M käest väidetavalt rikutud mängu eest pole nõudnud ja 13.06.2003.a. pole ta mitte mingit jalgratast M käest ära võtnud. Tõesti, sel päeval ta nägi M koos jalgrattaga, siis kui viimane temast möödus, nad teretasid üksteist ja vestlesid minuti, peale seda läks ta oma sõbraga SK-ga edasi, ta ei käinud koos M-ga mitte kuskil. Peale seda suundus ta koos K-ga Ivangorodi 2 Kannatanu EM seletas kohtule, et 2003.a. veebruari lõpus, AŽ selle eest, et ta rikkus tema mängu ära kasiinos "Eldorado", nõudis tema käest 300 krooni. 13.06.2003.a. Narvas, restoran "Baltika" juures kohtas ta Ž ja koos mindi tema juurde koju, kus ta andis Ž-le 100 krooni. Ž võttis 100 krooni vastu ja ütles talle, et ta saab ratta tagasi kui maksab ülejäänud 200 krooni ära, istus ratta peale ja sõitis ära. Kui ta üritas rattast kinni hoida, siis Ž lükkas ta käed rooli pealt maha ja varjus rattaga. Kui 2-3 tunni pärast läks ta ratta tagastamise eesmärgil Ž koju, siis ukse avas tema ema ja ta jättis ema kätte kirjakese Ž-le, kuhu kirjutas enda telefoni numbri ja palus Ž-le edasi öelda, et ta helistaks. Sama päeva õhtul otsustas ta koos abikaasaga veel kord käia Ž juures, kuid jõudmata tema majani kohtas ta Puškini tänaval Keskapteegi juures SŽ, kes oli koos oma sõbraga (see sõber oli ka siis, siis kui ta esimest korda kohtas Ž restoran "Baltika juures). Ta küsis Ž käest jalgratta kohta, mille peale Ž vastas, et müüs ratta maha. Peale seda helistas ta telefoniga tuttavale politseinikule ja AŽ oli kinni peetud. Käesolevaks ajaks on jalgrattas tagastatud seaduslikule omanikule ja mitte mingeid pretensioone tal Ž-le ei ole. Tunnistaja NŽ seletas kohtule, et 13.06.2003.a. umbes kella 16.00 paiku tuli tema juurde koju tundmatu noormees (kelleks osutus EM) ja küsis poja kohta. Saades teada, et poega pole kõdus, kirjutas noormees paberile oma telefoni numbri ja palus, et tema poeg AŽ helistaks talle. Kui poeg koju tuli, siis ta ütles talle, et käis noormees ja jättis talle kirja. Tunnistaja SB seletas kohtule, et EM rääkis talle, et ta jättis tema jalgratta tuttava kätte, kuni ise kuskil käis. Aga kui tagasi tuli, siis see tuttav oli sättinud koos rattaga minekule. M üritas tuttavat peatada, kuid viimane varjus koos rattaga. 16.06.2003.a. päeval jalutades linna peal tundis ta ära oma jalgratta, millega sõitis talle tundmatu meesterahvas. Kui ta ütles meesterahvale, et see on tema omaja seda otsib taga politsei, siis andis meesterahvas talle ratta tagasi ja selgitas, et ostis jalgratta mingi narkomaani käest. Ta oli sel momendil koos oma sõbraga MR-ga. Tunnistaja LT seletas kohtule, et 13.06.2003.a. EM kella 13.00 paiku sõitis kuhugi enda rattaga ja tuli tööle tagasi palju hiljem. M rääkis, et tal varastati ära jalgratas ja ta käis ja otsis seda taga. M oli seetõttu tujust ära ja hiljem küsis töölt vabaks, et jalgratast linna peal otsida. Tunnistaja MR seletas kohtule, et tõesti SB tundis ära oma jalgratta, siis kui sellega sõitis tundmatu meesterahvas. SB võttis meesterahva käest oma ratta ära, aga tema kutsus välja politsei. Sel momendil jõudis meesterahvas ära minna ja neil ei õnnestunud teda kinni pidada. Tunnistaja OM seletas kohtule, et 13.06.2003.a., siis kui ta nägi, et abikaasat EM pole kõdu, helistas ta talle tööle. Seal öeldi, et abikaasat tööl ei ole, et ta otsib linna peal enda jalgratast. Peale seda tuli koju ärritunud abikaasa ja selgitas, et AŽ võttis ära tema venna - SB ratta. Samal päeval koos abikaasaga keskapteegi juures (restoran Baltika vastas) nägid Ž. Kui abikaasa nõudis Ž käest jalgratast, siis viimane vastas, et ratast enam pole. Selle peale kutsus abikaasa välja tuttava politseiniku, kelle abil oli Ž kinni peetud. Tunnistaja AS-le seletas kohtule, et tema kui politseiniku poole pöördus EM palvega pidada kinni noormehe, kes varastas tema ratta j kusjuures osutas eemalduva noormehe poole. Peatselt oli tema poolt kinni peetud noormees, kelle peale EM näitas. Noormees oli toimetatud politseisse, kus EM avalduse kirjutas. Kinnipidamise kohta oli koostatud ettekanne. Kohtuistungil tunnistaja SK avaldatud ütlustest nähtub, et ta oli koos Ž-ga sel päeval ja ta tõesti nägi EM jalgrattaga. Kui peale vestlust Ž-ga restoran "Baltika" juures sõitis M 3 ühte suunda, aga nemad läksid teise suunda tema juurde koju. Peale seda läksid nad koos Ivangorodi linna. Ž tema juurest mitte kuhugi ei lahkunud. (t lk 30-32) Kohus samuti uuris järgmisi kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid: Vastastamise protokolli kannatanu EM ja kahtlustatava SŽ vahel, mille käigus kannatanu kinnitas enda ütlusi j otse näitas Ž kui isiku peale, kes avalikult tema ratta omastas. (t lk 9596) Vastastamise protokolli kannatanu EM ja tunnistaja SK vahel, mille käigus kannatanu kinnitas enda ütlusi ja osutas K kui isiku peale, kes oli koos Ž-ga. K jäi enda ütluste juurde ja ei kinnitanud M väidet. (t lk 101-102) Vastastamise protokolli tunnistaja OM ja kahtlustatava SŽ vahel, mille käigus tunnistaja kinnitas enda ütlusi. Moorilt varastatud jalgratta võetuse protokolliga. (95-96) Piirivalveameti vastust päringule selle kohta, et 13.06.2003.a. kell 13.49 AŽ ületas Eesti piiri ja suundus Venemale, samuti ületas 13.06.2003.a. kell 13.50 Eesti piiri SK, mis kinnitab seda, et Ž suundus Ivangorodi peale kuriteo toimepanemist. (t lk 91-92) Maakohtu seisukoht: Kuulanud ära menetlusosalisi, tunnistajaid, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et AŽ süü on tõendatud ning eeluurimise poolt on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, vägivallata, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kuigi kohtualune ei tunnista oma süüd, tema süü on täielikult tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kuigi otseseks Ž süütõendiks on vaid kannatanu avaldus, kõik asjas kogutud kaudsed tõendid kogumis otsesega lubavad kohtul järeldada, et Ž tuleb tunnistada süüdi talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Kannatanu EM tegevus kronoloogilises järjekorras, mis on tuvastatud tunnistajate ütlustega tõendab, et kannatanu üritas päeva jooksul peale temalt varguse toimepanemist süüdlaselt sugulasele kuulunud jalgrattas tagasi saada. Ainult peale seda, kui EM sai AŽ-lt vastuse, et jalgrattast ta enam ei saa, mis on tõendatud EM abikaasa OM’i ütlustega, pöördus kannatanu tuttava politseiniku AS-le poole, kes pidas AŽ kinni ning toimetas politseiosakonda. M otseselt osutas Ž-le, kui temalt jalgrattast varastanud isikule. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja K poolt antud ütlustesse, keda kohtul polnud võimalik üle kuulata kohtuistungil ning kes seletas eeluurimisel, et nägi koos Ž-ga EM süüdistuses nimetatud päeval. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K tõepoolest käis koos Ž-ga koos Venemaal, kuid ajaliselt peale seda, kui Ž varastas jalgrattast EM-lt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo raskust ja laadi ning süüdlase isikut. AŽ on varem kohtulikult karistatud. Tema karistust raskendavad ega kergendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Kinnipidamiskohast AŽ iseloomustatakse positiivselt ning ta oli vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastatud ning katseaja jooksul ei pannud toime uusi kuritegusid. Kohus peab võimalikuks mõista SŽ-le karistuse, mis ei ole seotud reaalse vabaduse kaotusega. 4 Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMK § 260 – 263, 272 – 275, 278. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.