1-05-1361\2

(05231401034)Kohtuistungi sekretär Merily Mets Kriminaalasi H.M süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav H.M, ik XXX, Eesti kodanik, algharidusega, vallaline, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud (06.09.2004 Harju Maakohtu otsusega 1/1-322/03 KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega kolm kuud, mille kandmisest vabastatud tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga kaheksateist kuud kriminaalhooldusele määramisega, karistus reaalselt ära kantud), töökoht XXX, tõkendit valitud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 130 lg 5, 238, § 275, § 305, § 306, § 311-313, § 315 maakohus otsustas H.M (ik XXX) süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada rahalise karistusega kolmesaja

(300)miinimumpäevamäära ulatuses, mis, arvestades päevamäärana viiskümmend

(50)krooni, on viisteist tuhat (15 000) krooni. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähen dada seda karistust ühe kolmandiku võrra. Mõista H.M-le lõplikuks karistuseks rahaline karistus kahesaja

(200)miinimumpäevamäära ulatuses, mis, arvestades päevamäärana viiskümmend

(50)krooni, on kümme tuhat (10 000) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 4100064939. Määrata, et kooskõlas KarS § 66 lg 1 tuleb rahaline karistus tasuda osade kaupa kümne kuu jooksul alates juunist 2006 iga kuu 25-ndal kuupäeval järgmiselt: kümne järjestikuse kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu üks tuhat

(1000)krooni. Lisakaristusena vastavalt Kars § 50 lg 1 võtta H.M-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga kolm kuud. Välja mõista H.M-lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) sundraha summas neli tuhat viissada

(4500)krooni ja õigusabikulud summas üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa

(1368)krooni ja 80 senti, kokku viis tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa

(5868)krooni ja 80 senti . Kohtukulude tasumist tõendava maksekorralduse koopia tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleisse. Kohtukulude, samuti rahalise karistuse osamaksete tasumisel tuleb maksekorralduses või pangaülekandes ära näidata kriminaaltoimiku number (1-051361) ja selgituste lahtris makse liik. Kohtuotsuse koopia tuleb kohustuslikult saata Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (s.o. alates 18.05.2006). Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (s.o. 2 alates 18.05.2006). Süüdistuse sisu ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega tuv astatud asjaolud H.M-t süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 15.04.2005 väärteoasjas nr 2373,05,001314 karistatud Liiklusseaduse § 74 19 järgi rahatrahviga 10800 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 27.03.2005.a., kehtiva karistuse ajal uuesti 27.08.2005 kella 08:35 ajal juhtis Harjumaal Keila vallas Kulna-Vasalemma tee esimesel kilomeetril mootorsõidukit (sõiduautot Hyndai Sonata, registrinumbrimärgiga 918 MBJ), olles seejuures joobeseisundis. Niisuguse käitumisega H.M pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav H.M kinnitas, et ta saab süüdistusest täielikult aru ja võttis omaks, et ta on toime pannud süüdistuses tähendatud ajal, kohal ja viisil temale inkrimineeritava kuritegeliku käitumise. Ta tunnistas, et on kuriteo toime pannud, ja kahetses toimepandut. Ta seletas, et praegu käib tööl ja aitab ka ema kodustes töödes. Karistuse, mille kandmisest oli ta tingimisi vabastatud, kandis ta ära 07.12.2005 kuni 06.03.2006 Tallinna Arestimajas. H.M avaldas kohtule, et ta on nõus lühimenetlusega. Süüdistatava kaitsja leidis, et H.M käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja süü tõendatud toimikus olevate tõenditega. Kohus leiab, et süüdistatava H.M süü on täielikult tõendatud lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule kohtus ja kohtueelses menetluses veel järgmiste kohtus uuritud ja kriminaaltoimikus olevate tõenditega: 1) väärteoasjas nr 2373,05,005316 31.08.2005 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusega (lk.2); 2) koopiaga joobeseisundi tuvastamise protokollist 27.03.2005 (lk.5), 3) koopiaga väärteoprotokollist nr AB 704042 27.03.2005 (lk.4), 4) koopiaga väärteoasjas nr. 2373,05,001314 15.04.2005 tehtud otsusest (lk.6); 5) protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (lk.9), millest nähtub, et 27.08.2005 kella 08:45 ajal mõõdeti H.M-l indikaatorvahendi LION 500 nr 1299 A391 (kalibr k 30.12.05) alkoholijoove 1,12 mg/l ja mõõtmistulemusega H.M nõustus; 6) väärteoprotokolliga nr AB 751193 27.08.2005 väärteoasjas nr 2373,05,005316 (lk.7); 7) H.M-i ütlustega (lk.10); 8) karistusregistri väljatrükiga (lk.11-13); Kohtu seisukohad ja põhjendused karistusliigi valikul 3 Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt H.M-i tahtlikku süüd KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, sest H.M isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Sellega pani ta toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele H.M süüdi tunnistada temale inkrimineeritava süüteo toimepanemises. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistamisel H.M poolt oma süü ausat tunnistamist ja siiralt väljendatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada rahalise karistusega, võttes päevamäärana arvesse miinimumpäevamäära, kuna kohtu käsutuses puuduvad andmed H.M-i püsisissetulekute kohta aasta 2004 või 2005 lõikes. Kohus leiab, et sel viisil on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse üldine hukkamõist tema teguviisi üle. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. Karistus ei saa olla raskem kui tegu, mille eest karistatakse. Kohus leiab, et rahaline karistus on õiglane mõõt hindamaks H.M-i süütegu, mille toimepanemises teda süüdistatakse. Samas leiab kohus, et rahalise karistuse suurus ei saa olla põhjendamatult väike, sest arvestada tuleb kuriteo toimepanija isikut. H.M pani uue kuriteo toime katseajal, mis tunnistab sellest, et varasem karistus ja määramine kriminaalhooldusele ei olnud küllaldaselt efektiivne. Samas vangistuse mõistmist ei pea kohus aga põhjendatuks ega õiglaseks hindamaks süüdlase nüüdset käitumisakti, seda enam, et vangistus, nagu ilmneb prokuröri poolt istungil esitatud uuest karistusregistri väljavõttest, on nüüdseks kantud. Vargus ja auto juhtimine joobeseisundis on mõlemad küll tahtlikud kuriteod, aga siiski eriliigilised, mis lubab kohtu arvates karistusliigiks valida alternatiivse sanktsioonis pakutava karistuse. See karistus peab motiveerima süüdlast edaspidi käituma ausalt ja kohusetundlikult, pidama alati lugu seadustest ja respekteerima neid. Samuti kohustab see karistus H.M-i käima tööl, et teenida raha, millega tasuda nii rahaline karistus kui kohtukulud. Niiviisi väljendab kohus usku süüteo toimepannud isikusse, keda on võimalik parandada vabaduses, mõjutades teda mõistetava karistuse kaudu edaspidi vältima õigusvastaste tegude toimepanemist. See on usaldus, mida loodetavasti H.Mei kuritarvita. Kohus leiab, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine H.M-lt on õigustatud. Lisakaristuse kohaldamata jätmist ei pea kohus õigeks ega põhjendatuks, arvestades süüteokoosseisu ja Riigikohtu kohtupraktikat. Lisakaristus koos põhikaristusega on suunatud teenima paremini karistuse eesmärki ja mõjutamaks süüdlast edaspidi käituma korrektselt, seaduskuulekalt ja täie vastutustundega. 4 Kohus leiab, et rahalise karistuse täitmise osas on süüdimõistetu suhtes mõistlik rakendada KarS § 66 lg 1 ja lg 3 sisalduvat normi, s.t. võimaldada tal karistuse tasumist osade kaupa. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja õigusabikulud riigieelarve tuludesse. Raivo Einula Kohtunik 5 6