1-05-1333\2

(05231401290)Kohtuistungi sekretär Merily Mets Kriminaalasi RM süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav RM, ik XXXXXXXXXXX, Eesti kodanik, XXX, XXX, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend vahistamine valitud

1. mail 2006, kinni peetud
2. mail 2006 Kaitsja Vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 130 lg 5, 238, § 275, § 305, § 306, § 311-313, § 315 maakohus otsustas RM (ik XXXXXXXXXXX) süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada rahalise karistusega kuuekümne

(60)miinimumpäevamäära ulatuses, mis, arvestades päevamäärana viiskümmend

(50)krooni, on kolm tuhat krooni. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõista RM-le lõplikuks põhikaristuseks rahaline karistus neljakümne

(40)miinimumpäevamäära ulatuses, mis, arvestades päevamäärana viiskümmend

(50)krooni, on kaks tuhat

(2000)krooni. Tõkend, vahistamine, RM suhtes tühistada ja vabastada ta kohtuotsuse kuulutamisel viivitamatult vahi alt kohtusaalis. Vastavalt KarS § 68 lg 1arvestada eelvangistus (26.05.2006, s.o. kinnipidamisest kuni 07.06.2006, s.o. kohtuotsuse kuulutamiseni, id est kolmteist päeva) karistusaja hulka. Arvestada vahi all viibitud päevad ümber rahaliseks karistuseks ning lugeda RM-le mõistetud karistus täielikult kantuks. Lisakaristusena vastavalt Kars § 50 lg 1 võtta RM-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga kolm kuud. Välja mõista RM-lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) sundraha summas neli tuhat viissada

(4500)krooni ja õigusabikulud summas üks tuhat viissada kuusteist krooni ja 30 senti (1516,30) , kokku kuus tuhat kuusteist krooni ja 30 senti (6016,30). Kohtukulude tasumist tõendava maksekorralduse koopia tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleisse. Kohtukulude tasumisel tuleb maksekorralduses või pangaülekandes ära näidata kriminaaltoimiku number (1-05-1333) ja selgituste lahtris makse liik. Kohtuotsuse koopia tuleb kohustuslikult saata Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (s.o. alates 07.06.2006). Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (s.o. alates 07.06.2006). Süüdistuse sisu asjaolud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega tuvastatud 2 RM (M) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 7.05.2002.a. haldusõiguserikkumise asjas nr 2370,02,005065 karistatud HÕS § 96 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 5.04.2002.a., kehtiva karistuse ajal uuesti 1.10.2005 kella 21:30 ajal juhtis Harjumaal Kose vallas Oru-Saula tee esimesel kilomeetril mootorsõidukit (sõiduautot Fiat Croma, registrinumbrimärgiga DDDDDD), olles seejuures joobeseisundis. Niisuguse käitumisega RM pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav RM kinnitas, et ta saab süüdistusest täielikult aru ja võttis omaks, et ta on toime pannud süüdistuses tähendatud ajal, kohal ja viisil temale inkrimineeritava kuritegeliku käitumise. Ta tunnistas, et on kuriteo toime pannud, ja kahetses toimepandut. RM avaldas kohtule, et ta on nõus lühimenetlusega. Süüdistatava kaitsja leidis, et RM käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja süü tõendatud toimikus olevate tõenditega. Kohus leiab, et süüdistatava RM süü on täielikult tõendatud lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule kohtus ja kohtueelses menetluses veel järgmiste kohtus uuritud ja kriminaaltoimikus sisalduvate tõenditega: 1) väärteoasjas nr 2376,05,006628 28.10.2005.a. koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusega (lk.3); 2) koopiaga joobeseisundi tuvastamise protokollist 6.04.2002.a. (lk.8), 3) koopiaga väärteoprotokollist nr AB 303756 15.04.2002.a. (lk.7), 4) koopiaga haldusõiguserikkumise asjas nr. 2370,02,005065 7.05.2002.a. tehtud otsusest (lk.5); 5) protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (lk.12), millest nähtub, et 1.10.2005.a. kella 22:38 ajal mõõdeti RM-l indikaatorvahendi LION 500 nr 4029 A391 alkoholijoove 0,98 mg/l ja mõõtmistulemusega RM nõustus; 6) väärteoprotokolliga nr AB 680329 1.10.2005 väärteoasjas nr 2376,05,006628 (lk.10); 7) RM ütlustega (lk.16, 19-21); 8) TM ettekandega (lk.14); 9) kiirabikaardi koopiaga (lk.15); 10) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (koopia lk.17); 11) sõiduki kehtiva poliisiga (väljatrükk lk.18); 12) karistusregistri väljatrükiga (lk.23-24); Kohtu seisukohad ja põhjendused karistusliigi valikul Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt RM tahtlikku süüd KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, sest RM isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti juhtis 3 mootorsõidukit joobeseisundis. Sellega pani ta toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele RM süüdi tunnistada temale inkrimineeritava süüteo toimepanemises. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistamisel RM poolt oma süü ausat tunnistamist ja siiralt väljendatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada rahalise karistusega, võttes päevamäärana arvesse miinimumpäevamäära, kuna kohtu käsutuses puuduvad andmed RM püsisissetulekute kohta. Kohus leiab, et sel viisil on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse üldine hukkamõist tema teguviisi üle. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. Karistus ei saa olla raskem kui tegu, mille eest karistatakse. Kohus leiab, et rahaline karistus on õiglane mõõt hindamaks RM süütegu, mille toimepanemises teda süüdistatakse. RM ei ole varem kohtulikult karistatud. Tema suhtes ei ole tuvastatud ühtki karistust raskendavat asjaolu. Süüdistatav on oma süüd täielikult kinnitanud. Kergeim karistusliik peab kohtu arvates motiveerima süüdlast edaspidi käituma ausalt ja kohusetundlikult, pidama lugu seadustest ja respekteerima neid. Kohus leiab, et RM poolt vahi all viibitud aeg, millega kohus loeb mõistetud karistuse kantuks, on olnud küllaldane süüdlasele teadvustamaks, et süüteole järgneb karistus. Kohus leiab, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine RM-lt on õigustatud. Lisakaristuse kohaldamata jätmist ei pea kohus õigeks ega põhjendatuks, arvestades süüteokoosseisu ja Riigikohtu kohtupraktikat. Lisakaristus koos põhikaristusega on suunatud teenima paremini karistuse eesmärki ja mõjutamaks süüdlast edaspidi käituma korrektselt, seaduskuulekalt ja täie vastutustundega. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja põhjendatud ulatuses õigusabikulud riigieelarve tuludesse. Raivo Einula Kohtunik 4 5