1-04-80\2

(03249000966)Kohtunik Liivi Loide, rahvakohtunikud Ülle Rosin ja Anne Strantseva Viivi Kalme, Jana Kaaver Nadežda Bõstrova VN süüdistus KarS § 118 p 6 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav VN Kaitsja sünd XX.XX.XXXX Valgas, isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, rahvuselt venelane, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, kuriteole eelnevalt kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, elukoht: XXX, tõkendiks valitud allkiri elukohast mittelahkumise kohta, Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada VN KarS § 119 ja KarS § 121 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui VN 2 (kaks) aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 1

(5)5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata VN katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sisse nõuda VN-lt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) postikulu 146 (ükssada nelikümmend kuus) krooni 50 senti; 3) kaitsetasu 2850 kr (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend krooni) vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest. Sisse nõuda VN-lt riigituludesse ekspertiisitasu 12 375 (kaksteist tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni, mis tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber

1. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada VN suhtes kohtuotsuse täitmisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse käsutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada ja apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
2. märtsist 2006.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK VN süüdistatakse selles, et tema
3. detsembril
4. a kella 18.30 ajal XXX külas oma elukohas isiklikel ajendil tekkinud tüli käigus tungis kallale sööki valmistavale abikaasale GN-le, mille käigus viimane enesekaitseks kriimustas kallaletungija kaela ning seejärel kui GN suundus toa poole, tõukas VN abikaasa koridori põrandale pikali ning seejärel lõi maaslamavale GN-le jalaga vastu vasakut silma, millega tekitas kannatanule silmkesti läbistava haava vasakul silmamunal ja nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel, mille tüsistusena tekkis täielik nägemisteravuse kaotus vasakust silmast, s.o vigastused, mis ei ole eluohtlikud, kuid millega kaasnes elundi tegevuse lakkamine-tüsistusena tekkis vasaku silma täielik nägemisteravuse kaotus. Seega, VN, pannes toime tervisekahjustuse tekitamise, millega kaasnes elundi tegevuse lakkamine, pani toime KarS § 118 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör jäi kohtus varem esitatud süüdistuse juurde, palus VN süüdi tunnistada ja karistada. VN tunnistas, et on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, kuid ei tahtnud tekitada kannatanule nii raskeid tagajärgi. Kaitsja leidis, et süüdistus on tõendamist leidnud ja palus kohtualusele kergema karistuse mõistmist. Kohtuistungil on tuvastamist leidnud järgmine:
5. detsembril 2003.a lõuna paiku tarvitasid RR, GN ja VN XXX Jõgevamaal, N elukohas, alkoholi. Kokku tarvitati ära kolme peale umbes kaks liitrit viina. Pärast alkoholi tarvitamist läks VN magamistuppa magama, RR lahkus. Kui VN veidi aja möödumisel ärkas, suundus ta kööki, kus kannatanu, GN, toitu 2

(5)valmistas. Kohtualuse ja kannatanu vahel tekkis sõnelus, mis kasvas üle tüliks. VN nügis kannatanut. GN küünistas kohtualust kaelast. Seejärel otsustas kannatanu köögist lahkuda. Ta jõudis korteri koridori, kohtualune järgnes ja tõukas teda. Kannatanu kukkus selle peale koridori põrandale pikali ja kohtualune lõi teda seal veel korra jalaga. Löök sattus vastu vasakut silma ja põhjustas GN-le silmkesti läbistava haava vasakul silmamunal ning nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel. Eelkirjeldatud vigastuste tulemusel tekkis kannatanul tüsistusena täielik nägemisteravuse kaotus vasakust silmast. Kohtus tuvastatud asjaolud on tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud järgmiste tõenditega: Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi, millest nähtus eelkirjeldatud situatsioon, et 04.12.2003.a tuli nende perele külla hea tuttav kellega koos hakati alkoholi tarvitama. Kui viin otsa sai, siis külaline lahkus. Veidi aja möödudes tekkis kannatanu ja kohtualuse vahel tüli. Kohtualune oli abikaasale midagi öelnud, mille peale viimane hakkas VN sõimama. Seejärel kasvas sõim üle tõuklemiseks. Selle käigus kannatanu küünistas VN kaelast. GN otsustas seejärel ära tuppa minna. Kui kannatanu köögist väljus, tõukas VN teda. Ta kukkus koridori põrandale pikali ja kohtualune lõi teda korra jalaga. Kannatanu ei saanud kohe aru, mis toimus, tundis vaid, et silmas on valus. Kohtualune andis kohtuistungil ütlusi, mis on põhimõtteliselt kooskõlas kannatanu poolt öelduga. Kohtualune on kinnitanud tüli kannatanuga, samuti seda, et ta kannatanut tõukas ja viimane kukkus selle tagajärjel koridori põrandale pikali. Et ta oleks GN jalaga löönud, ta ei mäleta, kuid ei vaidle sellele ka vastu. Eeltoodud ütlused on kooskõlas ka tunnistaja IP, kes on kohtualuse tütar, kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (t.l 39-40, 41). 04.12.

1. a õhtul oli ta kodus ja õppis. Kasuema ja isa olid köögis ja neist oli arus saada, et nad olid alkoholi tarvitanud. Mingi aja pärast GN hõikas teda. Ta läks vaatama ja nägi, et kasuema oli koridori põrandal pikali ja tema juures oli verd. GN käskis politsei kutsuda ja ütles, et isa lõi tal silma peast välja. Nii kohtualune, kannatanu ja ka tunnistaja on kõik ühesuguselt kinnitanud, et VN-l tüli ajal mingeid jalanõusid jalas ei olnud. Eeltoodud ütlused on kooskõlas ka kohtus uuritud kirjalike tõenditega. Koht, kuhu kannatanu kukkus ning mida kannatanu ja kohtualune on ühetaoliselt kirjeldanud, on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis, skeemil ja fototabelitega (t.l 3, 4, 6-8). GN-l esinenud vigastused on kirjeldatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 502 (t.l 20, 21) ja isiku komisjonilise kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr
2. Eksperdid on andnud arvamuse, et GN-l esinesid silmkesti läbistav haav vasakul silmamunal ja nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel, mille tüsistusena tekkis täielik nägemisteravuse kaotus vasakust silmast. Antud vigastused ei ole eluohtlikud, kuid tüsistusena tekkinud vasaku silma nägemisteravuse kaotus põhjustab üldist püsivat töövõimekaotust 30 %. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määruses näidatud ajal ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil 04.12.2003.a. löögist kõva tömbi esemega (näiteks kängitsetud jala või mõne muu analoogse esemega). Ka kohene operatsioon ei oleks võimaldanud silma nägevusteravust taastada. Kannatanu ja kohtualuse ütlused eelneva rüseluse ja selle käigus kohtualusele tekitatud vigastuste kohta, on kooskõlas patsiendikaardiga nr 2877 (t.l 15), millest nähtub, et VN-l on tuvastatud arstliku läbivaatuse ajal, 05.12.2003.a., kaelal vasemal kriimustused. Kohtueelsel uurimisel on VN poolt toimepandu kvalifitseeritud KarS § 118 p 6 järgi, s.o tervisekahjustuse tekitamisena, millega kaasnes elundi tegevuse lakkamine. Prokurör jäi selle süüdistuse juurde ka kohtuistungil. Kohus leiab, et VN poolt toimepandu tuleb ümber kvalifitseerida. Kohus on eeltoodud tõendeid hinnates tuvastanud, et VN kasutas kannatanu suhtes vägivalda ja see käitumine oli tahtlik. Kasutatud vägivalla tagajärjel tekkis GN-l täielik nägemisteravuse kaotus vasakust silmast, s.o elundi tegevuse lakkamine. Kasutatud vägivald ja saabunud tagajärg on omavahel põhjuslikus seoses. Prokurör leidis, et VN tegutses tagajärje osas kaudse tahtlusega – lüües kannatanut jalaga pea piirkonda, pidi ta ette 3

(5)nägema ükskõik millise tagajärje saabumist. Kaitsja nimetatud väitele vastu ei vaielnud. Kohus nõustub, et lüües lamavat inimest jalaga pea piirkonda, peaks isik endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. See on kaudse tahtluse intellektuaalne element. Andmaks aga hinnangut, kas tegemist on ikka kaudse tahtluse või hoopis ettevaatamatusega, ei saa süüteo subjektiivse tunnuse määramisel lähtuda vaid intellektuaalsest elemendist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt määratlenud (RKL 3-1-1-16-05, 3-1-1-142-05 ja nendes osundatud), millistel alustel tuleb piiritleda subjektiivse külje sisustamisel kaudset tahtlust ja ettevaatamatust. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, s.t soostub selle saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne. Hindamaks seda tuleb lähtuda tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuse laadi ja paiknemist kehal, vigastuse tekitamise vahendit, samuti süüdlase käitumist pärast ründe lõppu ning ründe lõpetamise asjaolusid. VN on selgitanud, et ta ei tahtnud kannatanule sellist tagajärge põhjustada. Uuritud tõendite põhjal saab väita, et kohtualune lõi kannatanut ühel korral, kängitsemata jalaga. Hinnates ründe iseloomu, selle suhteliselt väikest intensiivsust ja ka seda, et kohtualune ise lõpetas ründe, saab asuda seisukohale, et kohtualusel oli alust mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes, s.t ta kergemeelselt lootis tagajärje mittesaabumisele. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et VN-le esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida ja ta süüdi tunnistada tahtlikult teise inimese tervise kahjustamise eest, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tervisekahjustus, s.o kogumis KarS § 121 ja § 119 järgi. Kohtualuse tegevuses puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. VN on süüvõimeline. VN tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja 119 järgi ja vastavalt karistada. Karistamisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüd, samuti kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus kohtualuse puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. VN-l ei olnud kuriteole eelneval perioodil kehtivaid kriminaalkaristusi. Ka ei olnud teda kuriteole eelnevalt väärteokorras karistatud. Samas nähtub toimiku materjalidest, et tal on olnud talle süüks arvatava teo järgselt probleeme alkoholi kuritarvitamise ja joobnuna agressiivse käitumisega. Käesolevaks ajaks on ta väidetavalt loobunud üldse alkoholi tarvitamisest ja kodus enam probleeme ei ole. Kohus arvestas ka VN tervislikku seisundit. Tähelepanuta ei saa jätta ka kannatanu suhtumist toimunusse ja seda, et ta ei soovi üldse kohtualuse karistamist. Ülaltoodu põhjal leiab kohus, et karistus tuleb VN-le mõista sanktsioonis ettenähtud keskmises määras, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, peab kohus võimalikuks VN suhtes kohaldada KarS § 74 sätteid, tema vangistust reaalselt täitmisele pööramata. Eeluurimise ja kohtumenetluse käigus tehti kulusid seoses õigusabi osutamisega kokku 2850 krooni, kohtuliku menetluse käigus asja läbivaatamiseks 146 krooni 50 senti, ekspertiisikulud menetluse kestel kokku 12 375 krooni. Kulud kuuluvad vastavalt KrMK § 87 p 1, 3, 4 ja § 89 lg 1 väljamõistmisele kohtualuselt. KrMK § 871 lg 1 p 2 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteo sundraha, mille suuruseks käesoleval ajal on 4500 krooni. Tsiviilhagi esitatud ei ole. 4

(5)Kohtunik/allkiri/ Rahvakohtunikud/allkirjad/ KOOPIA ÕIGE Liivi Loide Kohtunik 5