1-03-102\2

(02233003003)Kohtu koosseis kohtunik Aleksei Kovalenko Kohtuistungisekretär Marina Smirnova Kriminaalasi K.V. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 ja § 145, V.B. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 ja J.B. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi üldmenetluse korras Prokurör Elviira Kurbat Süüdistatav K.V. elukoht XXX, isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, algharidus, ei tööta ega õpi, varasem karistatus: 1. 16.06.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 ja § 140 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotusega 9 kuud katseajaga 3 aastat; 2. 11.11.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 25 lg 2,4-199 lg 2 p-de 7,8, § 15 lg 2,4-215 p-de 1,3 ja § 307 lg 1 järgi vabadusekaotusega 2 aastat, 1 aasta reaalselt vanglas, 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat; Tõkend - elukohast lahkumise keeld (vangistus alates 15.03.2005.a kriminaalasjas nr 1-05-528) Kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa Süüdistatav V.B. elukoht XXX, isikukood XXXXXXXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel-vene keel, FIE, varem karistatud 08.02.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega katseajaga 3 aastat; 2 Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski Süüdistatav J.B. elukoht XXX, ja XXX, isikukood XXXXXXXX, põhiharidus, töötab firmas XXX sadamatöölisena, varasem karistatus: 1. 01.12.2003.a Ida-Viru kohtu poolt KrK § 139 lg 2p-de 1,3 järgi 2-kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat; 2. 22.12.2004.a Narva kohtu poolt KarS § 199 lg 2 pde 4,7,8 järgi 8-kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat; Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Tunnistada K.V. süüdi ja karistada:  KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi vangistusega 6 kuud.  KarS § 145 järgi vangistusega 3 kuud. Kohaldada KarS § 64 lg 1 mõista kuritegude kogumis 9 kuud vangistust. Karistusaega arvestada alates 03.juulist 2006.a, tõkendiks antud kriminaalasjas valida vangistus. Tunnistada V.B. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi ja karistada 6-kuulise vangistusega. Tunnistada J.B. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi ja karistada 6-kuulise vangistusega. Kohaldada V.B. ja J.B. suhtes KarS § 74 lg 1,3 ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetud 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad vastavalt KarS § 75 lg 1 järgi käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elamis-või töökoha muutmiseks. V.B. ja J.B. tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista K.V.-lt E.T. kasuks välja 450 000 (nelisada viiskümmend tuhat) krooni ja T.B. kasuks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni, samuti kõikidelt süüdimõistetutelt riigituludesse kohtukulud:  K.V.-lt 2619 (kaks tuhat kuusssada üheksateist) krooni kaitsja A.Kazikovi poolt õigusabi osutamise eest eeluurimisel ja 2808.40 (kaks tuhat kaheksasa kaheksa kr 40

1. s)3 krooni kaitsja Antonina Belõševa poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni.  V.B.-lt 3009 (kolm tuhat üheksa) krooni kaitsja Vladimir Rogulski poolt õigusabi osutamise eest eeluurimisel ja 2808.40 (kaks tuhat kaheksasa kaheksa kr 40
2. s)krooni kaitsja V.Rogulski poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni.  J.B.-lt 1416 (tuhat nelisada kuusteist) krooni kaitsja Mihhail Korlenko poolt õigusabi osutamise eest eeluurimisel ja 2808.40 (kaks tuhat kaheksasa kaheksa kr 40
3. s)krooni kaitsja Tatjana Massalina poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohtuotsuse põhiosa. Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon K.V. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas 22.08.2002.a kella 18.00 paiku, olles alkoholijoobes, võõra vallasasja äravõtmise ja selle edasise ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis koos V.B.-ga aknaklaaside, maksumusega 150 krooni, ja ukseluku, maksumusega 100 krooni, lõhkumise teel eramajja XXX, mis kuulub V.S.-le ja varastas sealt salaja: - arvesti maksumusega 400 krooni; - täispuhutava madratsi maksumusega 100 krooni; - lõhkus lühtri maksumusega 300 krooni, tekitas V.S.-le materiaalse kahju summas 1050 krooni. Elektrijuhtmestiku vahetamisega tekitas täiendavad kulutused summas 300 krooni ja arvesti taastamisega 1600 krooni. Kokku tekitas V.S.-le materiaalse kahju summas 2950 krooni. Samuti tema, 22.08.2002.a kella 22.11 paiku, olles alkoholijoobes ja omades eesmärki varastada võõras vara, tungis koos V.B.-ga aknaklaasi lõhkumise teel eramajja aadressil XXX, mis kuulub E.T.-le, kuid avastamata seal enda jaoks midagi väärtuslikku, lahkus sealt. 4 Samuti tema, 01.09.2002.a kella 02 paiku, olles alkoholijoobes, võõra vallasasja omastamise eesmärgil tuli koos J.B.-ga XXX esimese trepikoja juurde, tungis läbi palkoni kuivatusruumi, mis asub antud maja 2.korrusel ja varastas sealt salaja jalgratta TREK maksumusega 1700 krooni, mille andis palkonilt J.B.-le, tekitas N.Š.-le materiaalse kahju. Samuti tema, 07.01.2003.a (täpne aeg ei ole tuvastatud), olles alkoholijoobes, võõra vallasasja äravõtmise ja selle edasise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõhkunud veranda aknaklaasid maksumusega 200 krooni ning vigastanud luku ja välisukse, tungis eramajja aadressil XXX, mis kuulub V.S.-le. Kuid leidmata enda jaoks midagi väärtuslikku, lahkus majast. Tekitas koos ukse taastamisega kahju 500 krooni. Samuti tema, 10.01.2003.a kella 00 ajal, olles alkoholijoobes, võõra vallasasja äravõtmise ja selle edasise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõhkunud aknaklaasid ja vigastanud lukud, tungis eramajja, mis asub XXX ja kuulub T.B.-le ning varastas sealt salaja: - 6 tekki summas 1000 krooni; - grillahju maksumusega 400 krooni, kokku T.B. vara summas 1400 krooni. Tekitas täiendava kahju lukkude ja klaasi taastamisega 3000 krooni. Kokku tekitas T.B.-le materiaalse kahju summas 4400 krooni. Samuti tema, ajavahemikul 2002.a novembrist kella 10 10.01.2003.a, olles alkoholijoobes, võõra vallasasja äravõtmise ja selle edasise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõhkunud aknaklaasi, tungis eramajja, mis asub XXX ja kuulub A.D.-le ning varastas sealt salaja: - lauatennise võrgu ja metallkonstruktsioonid summas 100 krooni; - 4 paari tennisereketeid ’a 50 krooni summas 200 krooni; - maitseainetega topsikud summas 50 krooni; - vaiba maksumusega 100 krooni; - 4 kruusi summas 50 krooni; - katteteki maksumusega 25 krooni; - 2 tugitoolikatet summas 100 krooni; - 4 kardinat summas 100 krooni, kokku A.D.-le kuuluvat vara 825 krooni. Klaasi lõhkumisega tekitas kahju 500 krooni. Peale selle lõhkunud luku hinnaga 150 krooni ja tunginud garaaži, aga leidmata enda jaoks midagi väärtuslikku, lahkus, tekitas A.D.-le kahju kokku 1475 krooni.. K.V. pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ebaseadusliku sissetungimisega, s.o kui KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo. V.B. pani oma tegudega toime võõra vara salajase varguse grupi polt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse KrK § 139 järgi, vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, s.o kui KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi ettenähtud kuriteo. J.B. pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o kui KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ettenähtud kuriteo. Peale selle K.V. 22.08.2002.a kella 22.11 paiku, olles alkoholijoobes, võõra vara varguse eesmärgil tungis aknaklaasi lõhkumise teel eramajja aadressil XXX, mis kuulub E.T.-le. Süüdanud valgustamiseks ajalehe, pillas tule maha, mille tagajärjel maja põles maha, tekitas E.T.-le materiaalse kahju kogusummas 450 000 krooni. 5 K.V. pani toime võõra vara hävitamise üldohtlikul viisil ettevaatamatuse tõttu, mis põhjustas suure varalise kahju, s.o KrK § 145 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtualune K.V. tunnistas süüd esitatud süüdistuses täies ulatuses ja ütles, et 2002.a suvel kohtas õhtupoolikul V.B.-t, keda tunneb 5.a ringis, M.V.-t ja M. hüüdnimega „B.“, joonud nendega, tegi ettepaneku tungida eramajja aadressil XXX, otsustas leida midagi väärtuslikku müügiks. Võttis klaasidelt maja liistud ja V.B. avas kruvikeerajaga köögi riivluku. Koos V.B.-ga sisenesid kööki, sel võttis V.B. kruvikeeraja abil seinalt maha arvesti, veel võtsid täispuhutava paadi. Tänaval V.B. andis arvesti M.V.-le. Paat läks katki ja nad viskasid selle minema. Seejärel jätkasid pummeldamist ja ta tegi jälle ettepaneku tungida eramajja aadressil XXX. Kella 22 paiku tulid maja juurde, lõhkus klaasi sisenes majja. Majas oli pime, pani ajalehe põlema. Kuni uuris riiuleid, läks paber põlema, seejärel aknakardinad, ta ehmus ja jooksis minema. Umbes kuu hiljem 2002.a sügisel kohtas J.B.-t, jõid temaga ja tegi J.B.-le ettepaneku varastada XXX maja kuivatusruumist jalgratas. Hilja öösel ronisid 3.trepikoja kuivatusruumi, mille uks oli lahti ja võttis sealt jalgratta, laskis alla J.B. kätte. Jalgratta jätsid J.B. koju, kus politsei selle ära võttis. 2003.a talvel pärast uut aastat oli vaja raha ja nad otsustasid tungida eramajja XXX, kus lõhkus 4 akent, kuid peale kruuside ei olnud majas midagi väärtuslikku. Kruusid võttis kaasa. Lõhkunud lukud, kontrollis ka garaaži ja kuuri, kuid sealt midagi ei leidnud. Võttis sealt karniisidelt 4 kardinat ja tüki kangast. Mõne päeva pärast otsustas varastada XXX majast. Majja tungis aknaklaasi lõhkumise teel. Võttis köögist grilli, labidakese, võre, šašlõkivardad, kavatses need asjad hiljem müüa. Teha seda ei jõudnud, politsei võttis asjad ära. Kohtualune J.B. tunnistas süüd esitatud süüdistuses täies ulatuses ja ütles, et 31.08.2003.a pärast seda, kui koos K.V.-ga jõid õlut, otsustasid toime panna jalgratta varguse XXX maja kuivatusruumist. Palkonile ronis K.V. ja andis jalgratta talle. Jättis jalgratta enda koju, kavatses müüa. Et ratast ära ei tuntaks, võttis maja tiivad ja kleebised, sellise väljanägemisega võttis politsei selle ära. Kohtualune V.B. tunnistas oma süüd esitatud süüdistuses täies ulatuses ja ütles, et 2002.a suvel kohtas kella 18 paiku Narva-Jõesuus K.V.-t, M.V.-t ja M. hüüdnimega „B.“. K.V. tegi ettepaneku tungida XXX eramajja, et võtta paat ja muid asju. Ta võttis veranda aknaklaasidelt liistud, tõstis aknad eest ja tungisid majja. Majas midagi väärtuslikku ei leidnud. Nägid seinal arvestit, seejärel võttis selle kruvikeeraja abil seinalt lahti ja ronis majast välja. Andis arvesti hiljem M.V.-le, kellelt politsei selle ära võttis. Tema läks seejärel koju, tunni pärast kohtus samade poistega. Jõid ja K.V. ettepanekul otsustasid tungida veel ühte eramajja XXX. Sinna majja läksid vaid tema ja K.V., kes rebis klaasiliistu ja aknaklaas läks katki, seejärel läksid sisse. Kavatsesid juba välja ronida, kui K.V. hüüdis, et maja põleb. Pööras end ringi ja nägi suurt leeki, ronis kiiresti majast välja ja jooksis minema. Sai K.V. sõnadest aru, et too tahtis endale valgust näidata, vaatas riiuleid üle ja tuli sattus ajalehtedele. Kohtualuste süüd kinnitatakse ütlustega: Kannatanu E.T. ütlustega kohtule, et 15.08.2002.a tuli XXX kuulus talle eramaja, oli 2 päeva ja sõitis ära Tallinna, kus alaliselt elab. Naabri helistamise peale sõitis NarvaJõesuusse 23.08.2002.a, kui maja oli juba maha põlenud. Kahju on 450 0000 krooni. Kannatanu T.B. ütlustega kohtule, et tema on XXX asuva maja omanik. 2003.a jaanuari lõpul oli haiglas, kui sai teada, et majja tungisid kurjategijad ja varastasid tekid, grilli koos šašlõkivarrastega ja labidakesega. Lõhkusid seejuures aknaklaasid ja lukud. Kahju on 4400 krooni. Arvestades seda, et osa vara tagastati ja 500 krooni hüvitati, hagi on 3500 krooni. 6 Tunnistaja E.P. ütlustega kohtule, et maja XXX kuulub tema tuttavale A.D.-le, kes talvel elab Tallinnas ja tema vaatab sellel ajal maja järele. Ta oli viimast korda kohal 2002.a novembris, järgmine kord tuli 10.01.2003.a pärast seda, kui talle teatati, et majas on aknaklaasid lõhutud. Majas väärtuslikke asju ei olnud, kadus lauatennise võrk, lahti oli murtud garaaž ja kuur, teatas sellest A.D.-le. Tunnistaja A.P. ütlustega kohtule, et 10.01.2002.a, sõites mööda XXX majast NarvaJõesuus, märkas, et majas puudub aknaklaas. Sõitnud majale lähemale, nägi, et on lõhutud 3 klaasi, lahti murtud garaaž ja kuur. Teatas sellest E.P.-le. Kohtualuste süüd kinnitatakse ka: sündmuskoha, XXX, 30.09.2002.a vaatlusprotokolliga (tl 24-27); J.B.-lt jalgratta TREK 02.10.2002.a võetuse protokolliga (tl 35); J.B.-lt võetud jalgratta N.B. osavõtul vaatlusprotokolliga, kus N.B. avaldas, et tunneb jalgratta ära, kui tema tütrele N.Š.-le kuuluva ja mis oli varastatud XXX maja kuivatusruumist (tl 38-40); M.V.-lt 2-tariifilise arvesti võetuse protokolliga (tl 81); M.V.-lt võetud arvesti vaatlusprotokolliga (tl 97-99); K.V.-lt 4 kardina ja kangatüki 28.01.2003.a võetuse protokolliga (tl 115); K.V.-lt 2 kruusi, 2 tassi, käterätiku 28.01.2002.a võetuse protokolliga (tl 137); sündmuskoha, XXX, 10.01.2003.a vaatlusprotokolliga (tl 127-131); K.V.-lt võetud vara 28.01.2003.a vaatlusprotokolliga A.D. osalusel, mille käigus viimane avaldas, et tunneb nimetatud vara ära kui temale kuuluva ja mis oli varastatud XXX majast (tl 148-149); K.V.-lt grilli, 8 šašlõkivarda, võre protokolliga

(158); ja praadimislabidakese 28.01.2002.a võetuse K.V.-lt võetud vara vaatlusprotokolliga T.B. osalusel, mille käigus T.B. avaldas, et tunneb ära nimetatud vara grilli, mangaali, šašlõkivardad, labidakese, võre kui temale kuuluvad ja mis olid varastatud XXX majast (tl 167-169). Kriminaalasja materjalidest, mis iseloomustavad K.V., on näha, et ta on varem 2 korda karistatud, 2001.a on võetud 1 korra haldusvastutusele, psühhiaatri juures arvel ei ole, õppimiskohalt iseloomustatakse negatiivselt. Narva kohtumajas on menetluses kriminaalasi KarS § 199 järgi. Kriminaalasja materjalidest, mis iseloomustavad V.B.-t, on näha, et ta on varem kohtulikult karistatud Tallinnas, 2001.a on võetud 3 korda haldusvastutusele, 2002.a ja 2003.a 1 korra, psühhiaatri juures arvel ei ole. Kriminaalasja materjalidest, mis iseloomustavad J.B.-t on näha, et ta on varem 2 korda kohtulikult karistatud, 2003.a on võetud 12 korda haldusvastutusele, psühhiaatri juures arvel ei ole, õppimiskohalt iseloomustatakse rahuldavalt. 7 Kohtualuste karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on puhtsüdalik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. E.T. ja T.B. hagid tuleb rahuldada, kuna nad on kohtus kinnitatud ja kohtualuse K.V. poolt omaks võetud. Karistuse määramisel kohus võtab arvesse kohtualuste isikuid, samuti kuritegude toimepanemise aega. Kuritegude toimepanemise ajal olid kõik kohtualused alaealised ja kohtulikke karistusi ei omanud, seega see oli nende esimene Seaduse rikkumise kogemus ja käesoleval ajal V.B. ning J.B. on katseajal järgmiste kuritegude toimepanemise eest, seetõttu on otstarbekas piirduda katseajaga kohustusliku käitumiskontrolliga. Kohtualuse K.V. isik on probleemsem, kuna ta kandis reaalset vangistust ja pärast vanglast vabanemist, leidmata kasutamist ühiskonnas, pani taas toime kuriteo, mille järgi on allutatud eelvangistusele ja asub vahi all. Antud juhul peavad riigi mõjutusvahendid olema tõhusamad ühiskonnast isoleerimisena kindlaksmääratud tähtajaks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309 lg 3 ja 312-313 järgi. Aleksei Kovalenko Kohtunik Tõlge õige Aili Hirt Tõlk