Tõlge Kriminaalasi nr 1-06-6097 25.septembril 2006.a KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Viru Maakohus koosseisus: kohtunik Aleksei Lavrovski, sekretär Jelena Daškevitši juuresolekul ja prokurör Gustav Blumbergi osavõtul, arutas avalikul kohtuistungil Narvas 18.09.2006.a kriminaalasja SG, sünd. XX.XX.XXXX, isikukood XXXXXXXXXX, venelase, XXX, XXX, vabaabielus, XXX, eluneva XXX, varem kohtu poolt karistatud:
- 23.12.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 149 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 18 kuud; süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohtuliku uurimisega kohus TUVASTAS: SG süüdistatakse selles, et 14.veebruaril 2004.a kella 22 paiku, olles alkoholijoobes avalikus kohas Narvas, XXX maja vastas oleval skvääril, läks TG juurde ja võõraste isikute GM, KS ja DV juuresolekul vastuseks SM õiguspärasele märkusele minna neiust eemale, hakkas M tõukama, seejärel lõi huligaansetel ajenditel SM-le rusikaga vastu nägu ja kui too hakkas ära jooksma, sai ta kätte ning lõi veel mitu korda rusikaga vastu nägu, tekitas sellega kehavigastused, mis ei olnud eluohtlikud tervisekahjustused ning harilikul kulgemisel kutsuvad esile lühiajalise tervisekahjustuse vähem kui neli nädalat. SG teod on kvalifitseeritud kui avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, s.o kui KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil SG süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud ja ütles, et läks mitte G juurde, vaid tema sõbranna juurde. See toimus kasiino S vastas skvääril, tänaval avalikus kohas. Võõraid isikuid ei olnud. Oli neiu, kelle juurde ta läks, seltskond. Koos N-ga oli inimest
- Tal oli vaja N-ga rääkida. Palus kogu seltskonnal minna eemale. N keeldus temaga eemale minema. Ta ei soovinud temaga rääkida. G tuttavad segasid neid juttu ajada. Need noored inimesed hakkasid talle jämedusi ütlema. M ütles samuti jämedusi. Ta ei pidanud vastu ja lõi M. Hiljem sõitsid kohale politseinikud ja ta toimetati politseisse.Ise kannatanu ütles talle, et tal ei olnud õigus. Lõi M seetõttu, et too hakkas teda solvama. Leiab, et toimis õigesti. Kaitses oma au. M jooksis alguses kuhugi, hiljem tuli tagasi ja lõi teda rusikaga kolm korda. Seejärel hakkas M ära jooksma. Sai ta kätte ja lõi veel mõne korra vastu nägu. KrMS § 242 lg 1 p 2 korras on avaldatud G ütlused (tl 18-19), mis on antud kohtueelse uurimise ajal, et 14.02.2004.a kella 22 paiku möödus koos sõpradega endise restorani „Baltika“ hoonest. Ees läks kamp noori inimesi – kaks neiut ja mõni noormees. Üks neiudest, N, on naabrinna, elab KKK, teise nimi on T Tunneb teda N kaudu. Peatas neiud ja hakkas nendega rääkima tühjast jutust tema aadressil. Neiud ütlesid: „Kao eemale“. Ütles, et 2 noormehed teeksid ruumi. Tõukas ühe neist eemale. Tollele see ei meeldinud. Lõi seda noormeest rusikaga vastu nägu, seejärel veel mõne löögi. Noormees hakkas ka teda lööma, lõi korda neli. Siis hakkas ta ära jooksma. Sai ta kätte ja haaras jopest. Too kummardus ja ta lõi noormeest veel mõne korra vastu nägu. Juurde jooksis T ja lõi teda vastu nägu. Kaklus lõppes. Kohale sõitis politsei ja ta peeti kinni. Noormees, kellega kakles, oli talle tundmatu. Enne seda jõi 100 gr viina ja liitri õlut. Kohtuistungil on avaldatud kannatanu SM ütlused (tl 7-8), kes ütles, et koos sõpradega GMga, KS-ga, DV-ga ja ja T-ga läksid teda koju saatma. Puškini tänaval väikeses pargis nägid noormeeste seltskonda. Üks neist hakkas T tülitama ja teda rinnust käega eemale tõukama. Noormehe sõbrad tõmbasid ta eemale. Nemad läksid edasi. Too noormees tuli neile järele. Puškini tänaval maja juures jõudis neile järele ja hakkas jälle T tülitama. Hakkas teda eemale tõukama. Siis lõi ette hoiatamata teda rusikaga vastu nägu. Juurde jooksid sõbrad ja tirisid noormehe temast eemale. Kohale sõitis KS poolt väljakutsutud politsei. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud TG, kes ütles, et läks koos noormeestega mööda Puškini tänava alleed. Kohtasid G. Too tahtis N-ga rääkida, kuid N ei soovinud temaga juttu ajada. Edasi ütles, et 2-aasta tagusid sündmusi ei mäleta. Uurimise ajal ülekuulamisel (tl 13) andis tõetruud ütlused selle kohta, et Puškini tänava maja nr 11 juures tuli neile järele noormees isikunimega S. S hakkas paluma NJ rääkida temaga. N keeldus. M seisis kõrval ja G-le see ei meeldinud. Ja ta lõi M mitu korda rusikaga vastu nägu, tekitas kehavigastused. Kohale sõitis politsei ja pidasid kinni O ja noormehe isikunimega S. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - SM avaldus (tl 3), kus ta märkis, et 15.02.2004.a kella 03 paiku peksis teda PPP maja juures kasiino „S“ kõrval noormees, kelle nime ei tea ja palub võtta ta vastutusele; sündmuskoha, Narva, PPP juures asuva tänava ja skvääri, vaatlusprotokoll ning skeem (tl 4-6); 18.02.2004.a kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 79 (tl 26-27) SM-l olnud kehavigastuste suhtes: ülemise huule limaskesta keskmisel kolmandikul, paremal alumise huule limaskestal ja vasakul pool laubal verevalumid, mis võisid tekkida 15.veebruaril 2004.a 2-3 tömbi esemega löömise tagajärjel, näiteks rusikatega löömisest, mis ei kutsunud esile eluohtlikku tervisekahjustust ja kutsuvad esile lühiajalise tervisekahjustuse. Kuulanud ära süüdistatava SG, tunnistaja TG, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et S.G süü on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga. Kohtuistungil süüdistatav G end toimepandud kuriteos süüdi ei tunnistanud, samal ajal ütles kohtulikul uurimisel, et „ei pidanud vastu ja lõi M rusikaga vastu nägu, kui too hakkas teda solvama“. Edasi ta ütles, et „jõudsin talle järele ja lõin mõne korra vastu nägu“. Tegelikult ta tunnistas end kannatanu suhtes vägivalla kohaldamises süüdi. Süüdistatava arvamust, et peab oma tegusid õiguspärasteks, kohus võtab arvesse, kuid leiab, et tema teod viisid avaliku korra rikkumiseni ja on seotud vägivalla kasutamisega isiku suhtes. Sellest lähtuvalt kohus leiab, et süüdistatava süü on leidnud kinnitamist. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et SG ei ole nimetatud teo toimepanemiseni kohtu poolt karistatud, psühhiaatri juures arvel ei ole, ei oma kehtivat väärteokaristust, kuid 3 23.12.2005.a oli Narva Linnakohtu poolt, mõistetud süüdi KarS § 149 järgi (surnute mälestuse teotamine) ja karistatud 1 (ühe) aastase vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud. Süüdistatava SG karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatavale karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse asja laadi, õiguskorra kaitse huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et G ei teinud enda jaoks järeldusi, ei saanud aru oma tegude õigusvastasusest. Antud kriminaalasja raamides kohus juba kasutas õigusnormi, et lõpetada menetlus süüdlase poolt sundraha ja menetluskulude maksmisega. Kuid G ei teinud võimalikke järeldusi. Samal ajal kohus võtab arvesse, et G töötab alalisel töökohal, on vabaabielus ning seetõttu kohus peab otstarbekaks määrata talle karistus minimaalse vangistusena KarS § 74 sätete kohaldamisega. Tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-de 272-274 järgi, kohus OTSUSTAS: Tunnistada SG süüdi KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega. Karistusaja hulka arvestada SG kahtlustatavana vangistus 15.veebruaril 2006.a, s.o 1 päev, ja lõplikult mõista talle kandmiseks 4 (neli) kuud 29 päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 ja mõistetud karistust vangistusena ei pöörata täielikult täitmisele, kui SG ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; - ilmuma kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elamis-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Mõista SG-lt välja sundraha summas 4500 krooni ja menetluskulud: - kaitsja poolt õigusabi osutamise eest kohtueelse uurimise ajal summas 2124 krooni; - kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest summas 1840 krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. 4 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult maakohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Aleksei Lavrovski Kohtunik Tõlge õige Aili Hirt tõlk