(3)kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse kohtuotsus riigituludesse mõistetud rahalise karistuse osas sundtäitmisele.

1. Välja mõista R.J-lt XXX (isikukood XXX; elukoht XXX) kasuks 2000 (kaks tuhat) krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks.
2. Sisse nõuda R.J-lt riigituludesse: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) kaitsetasu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest; 3) menetluskulu 32 (kolmkümmend kaks) krooni 60 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber
3. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse kohtuotsus riigituludesse väljamõistetud menetluskulu osas sundtäitmisele.
4. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel R.J suhtes tühistada. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.J süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 27.07.2006.a kella 21.00 paiku Jõgeva linnas XXX valdaja XXX tahte vastaselt tungis ukse purustamise teel XXX korterisse, rikkudes oma tegevusega Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud XXX õigust kodu puutumatusele. Seega pani R.J toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada R.J-t KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses (üks päevamäär 50 krooni), s.o 5000 krooni riigituludesse. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.J puhul ei tuvastanud kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Arvestades R.J süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 2

(3)Kannatanu XXX poolt on esitatud varaline nõue summas 2000 krooni. Varaline nõue tuleb rahuldada ja välja mõista R.J-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks 2000 krooni XXX kasuks. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub R.J-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud (32,60 krooni) on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1. Kohtunik: 3