Obsah (6)

§ 274§ 275§ 64§ 68§ 74§ 75

1-05-1157 KOHTUO TSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2006 Jõhvi Kohtukoosseis eesistuja Eeva Levina, liikmed Vladimir Rozalka, Mihhail Komtšatnikov

§ 274lg 1 § 275 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 27.04.2006.a. kohtuotsus Apellatsiooni esitaja S.K Prokurör Marge Voogma Süüdistatav S.K - isikukood XXX, soomlane, EV kodanik, keskeriharidus, ei tööta, elukoht: XXX, kohtulikult karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Kristel Vedro Resolutsioon Jätta Viru Maakohtu 27.04.2006 otsus S.K-i süüdimõistmises muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtume netluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1.S.K tunnistati süüdi

§ 274lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 5 (viis) kuud vangistust.

1-05-1157

§ 275

järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti S.K-le liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus 12.06.2005-13.06.2005, s.o 2 päeva karistusaja hulka. S.K-le kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud ja 28 ( kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui S.K ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Katseaja alguseks loeti 27.04.

2. S.K tunnistati süüdi selles, et tema 11.06.2005 kella 22.00 paiku, olles alkoholijoobes, Viru-Nigula vallas Padaorus Tallinn-Narva mnt 119-ndal kilomeetril liiklusõnnetuse toimumise kohas keeldus täitmast ametikohuseid täitva vanemkonstaabel XXX seaduslikku korraldust istuda politseiautosse ja lõi põlvega XXX vasaku reie ülaossa kubeme juures, tekitades kannatanule füüsilist valu. S.K tunnistati süüdi ka selles, et tema 11.06.2005 kella 22.00 paiku, olles alkoholijoobes, Viru-Nigula vallas Padaorus Tallinn-Narva mnt 119-ndal kilomeetril sõimas ebatsensuursete sõnadega liiklusõnnetuse materjale koostavat, see on ametikohuseid täitvat, vanemkonstaablit XXX-i. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S.K Süüdistatav oma apellatsioonis leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada täies ulatuses. Apellandi arvates avarii puhul, kui ei olnud kannatanuid ei ole politsei kohalviibimine kohustuslik. Sellest tuleneb, et kannatanu ei viibinud töökohustuste täitmisel. Süüdistuses

§ 274

järgi pole tema süü tõendatud, sest puudub meditsiiniline tõend selle kohta, et kannatanule oli tekitatud füüsilist valu või vigastus. Löök vastu inimese keha jätab alati maha märgi. Süüdistus on ülesehitatud ainult kannatanu sõnade järgi. Süüdistus

§ 275järgid on samuti absurdne.

Kannatanu on rahvuselt eestlane, seega ei saanud ta adekvaatselt hinnata venekeelset juttu. Kohtuistungil keegi ei osanud selgitada, milliste sõnadega kannatanut solvati. Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, millistel tingimustel oli tema poolt need sõnad öeldud. Süüdistatav selgitab, et juhtus selline avarii, kus inimesed harva jäävad ellu. Samuti oli tal sõrmeluu katki sellel käel, mida kannatanu püüdis raudu panna. Ja ta ei oska naeratada ja naerda siis, kui tal on valus. Kohtuistungil jäi S.Koma kaebuse juurde. Ringkonnaprokurör muutmata. M.Voogma palus kohtuotsuse kui seadusliku ja põhjendatud, jätta Kaitsja K.Vedro palus arvestada, et politseinik ise läks S.K löömisraadiusse ja ta poleks pidanud minema kui nägi, et S.K vehib käte ja jalgadega. XXX-i tabanud löök ei pruukinud olla tahtlik vaid võis olla juhuslik. Viru Ringkonnakohtu seisukoht 2 1-05-1157 Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud kohtuistungi protokolliga, tuli järeldusele, et apellatsiooni rahuldamiseks ei ole alust. Maakohus on piisava põhjalikkusega uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid, otsus on motiveeritud, tõendid on analüüsitud ning kõikides apellatsioonis toodud küsimustes on maakohtu otsuses toodud vastused. Seega ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses toodud põhjendusi. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 1 p 3 ; 343 lg 1; 344; 345. E.Levina M.Komtšatnikov 3 V.Rozalka