KOHT UMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2006. a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Kriminaalas ja number 1-06-12871
(06260102185)Eeluurimiskohtunik Epp Tombak Kohtuistungi sekretär Maie Loks Tõlk Tiina Mõtsar Taotluse esitaja Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Taotlus Kahtlustatava A.V vahistamiseks Istungil osalenud isikud Kahtlustatav A.V –isikukood XXX, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega,ei tööta , elukoht XXX, kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 10.oktoobril 2006.a. Kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Kohtuistungi toimumise aeg 11.oktoober 2006.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 130 lõigetest 1-3 ja 132 eeluurimiskohtunik määras: Vahistada A.V isikukood XXX, sündinud XXX., elukoht XXX. Edasikaebamise kord Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul alates kohtumäärusest teadasaamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Vahistatu või tema kaitsja võib vahistamisest kahe kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida vahistatuse põhjendatust. Taotluse sisu A.V on 10.oktoobril 2006.a. kahtlustatavana kinni peetud seoses sellega, et tema 10.oktoobril 2006.a. kella 03.40 paiku, saabudes järelhaagisega veoautol Volvo, registreerimismärk Y759BH60, Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, Põlva maakonnas Värska vallas Koidula külas Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse Koidula tollipunkti administratiivhoone ees andis oma ametialaseid ülesandeid täitvale vormiriides tolliinspektorile XXX-le altkäemaksu 100 krooni suuruses summas eesmärgiga, et tolliinspektor kasutaks ära oma ametiseisundit ja kiirendaks kehtivat korda eirates Vene-Eesti kontrolljoone ületamiseks vajalike tollidokumentide vormistamist. Nimetatud tegu on kvalifitseeritud KarS § 298 lg 1 järgi. A.V on kahtlustatavana üle kuulatud, ta ei tunnista altkäemaksu andmist tolliinspektorile. Prokurör taotleb A.V-i suhtes vahistamise kohaldamist tema poolt jätkuva kuritegude toimepanemise vältimiseks, samuti kriminaalmenetlusest osavõtu tagamiseks. Taotluse kohaselt on kahtlustuse laadi arvestades olemas tõenäosus, et vabaduses viibides võib A.V jätkata uute kuritegude toimepanemist, sealhulgas kriminaalmenetluse takistamisega seonduvate kuritegude toimepanemist.Kuna A.V ei tunnista kuriteo toimepanemist, milles teda kahtlustatakse, võib ta vabaduses viibides hakata mõjutama tunnistajaid. A.V-it on karistatud 18.01.2006.a. väärteo toimepanemise eest, mille eest karistuseks määratud rahatrahv on tasumata. Nimetatud asjaolu tõendab , et A.V ei ole seaduskuulekas kodanik. KarS § 298 lg 1 sätestab karistuseks ainult vangistuse. A.V võib hakata karistuse vältimiseks kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma . Kahtlustatav ei oma Eesti Vabariigis elu- ega töökohta, ka Venemaal elatub ta juhutöödest. Seetõttu on kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise risk suur. Kohtu põhjendused Eeluurimiskohtunik leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 130 lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Analüüsides prokuröri taotluses esiletoodud vahistamise kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid, on kohus seisukohal, et eelkõige esineb A.V puhul reaalne oht menetlusest kõrvalehoidumise eesmärgil pakkuminekuks. A.V on küll kohtule selgitanud, et teda on võimalik menetlustoimingutest osa võtma kutsuda kasvõi telefoni teel, aga kuna Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel puudub vastav õigusabileping, siis ei ole menetlejal mingeid vahendeid, tagamaks A.V osavõttu kriminaalmenetlusest juhuks, kui isik ei ilmu menetleja kutsel. A.V-il ei ole tema enda sõnade kohaselt Eestiga hetkel mingeid sidemeid, peale selle, et tal on soov asuda tulevikus Eestisse tööle. On ilmselge, et A.V-le esitatud kahtlustuse puhul, arvestades kõiki asjaolusid, tuleks isiku menetlusest osavõtu tagamiseks kohaldada tõkendit, kuid kergemad tõkendid ei ole antud juhul piisavalt tõhusad. Vahistamise aluse olemasolu- kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise risk - on kahtlustatava A.V puhul olemas ja et vältida selle riski realiseerumist, tuleb kahtlustatav vahistada. Prokuröri taotluses esiletoodud A.V vahistamise aluseks olev teine asjaolu –kuritegude toimepanemise oht – on kohtu hinnangul vähem reaalne, arvestades, et kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kahtlustatav oleks varem kuritegusid toime pannud. Ühe väärteo toimepanemine, mille eest A.V-it on karistatud trahviga liiklusseaduse alusel, ei anna piisavat alust järeldada, et kahtlustatav võiks jätkata kuritegude toimepanemist. Piisavalt argumenteeritud ei ole ka asjaolu, et kahtlustatav võib hakata mõjutama tunnistajaid. Epp Tombak Eeluurimiskohtunik