1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-05-59 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. septembril Kriminaalasja number 1-05-59 (04250000093) Kohtukoossei

§ 257järgi ning K.R. süüdistuses Kr

K § 175 lg1 ja

§ 320

lg1 järgi avalikul kohtuistungil üldmenetluses Prokurör Sirje Hunt Süüdistatavad 2006.a. , Kuressaare Kohtumajas V.K., ik. XXXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidusega, eluk. XXX, töötab XXX liikluskorralduse juhina; kriminaalkaristatust ei oma; tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld; ja K.R., ik. XXXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kõrgharidusega, eluk. XXX, töötab lepingu alusel välismaal, varem kriminaalkorras karistamata; 2 Kaitsjad V.K. kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann ja K.R. kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.K. kuriteos

§ 257järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta V.K.-le mõistetud vangistus tingimisi kaheksateist

§ 75lg 1 alusel kohustada V.K.

katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et V.K.-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. V.K. anda katseajaks temale elukoha järgi määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. V.K. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel ära jätta. Süüdi tunnistada K.R. kuriteos

§ 320

lg1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus ükssada viiskümmend miinimumpäevamäära (150x50), so. 7500 (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse.

§ 68lg1 alusel arvata K.R.

poolt eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva (02.08.04.08.04.a.) karistusaja hulka, so. K.R.-le mõistetud rahalisest karistusest 7500 krooni tuleb lugeda tasutuks 450 (nelisada viiskümmend) krooni. K.R.-l tuleb seega käesoleva kohtuotsusega temale mõistetud rahalisest karistusest 7500 (seitse tuhat viissada krooni) riigituludesse tasuda veel 7050 (seitse tuhat viiskümmend) krooni. K.R.-l tasuda rahaline karistus 7050 (seitse tuhat viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi a/a nr.10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viide

1. K.R. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel ära jätta. 3 Välja mõista krooni . V.K.-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) Välja mõista krooni. K.R.-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide
2. Kohtuotsus rahalise karistuse ja menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena või menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui rahaline karistus ja menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast , mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Kristel Pedassaar Kohtunik Asjaolud ja menetluse käik Tervik kohtuotsus on koostatud
3. oktoobril 2006.a. V.K. on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema kahtlustades 14 aastast R.K.-t 16.09.2004.a. kella 16.00 paiku tema kasutuses olevast sõidukist Ford Transit ühe 500 ml kui 4 pulverisaatoriga fluor markeerimisvärvi, väärtusega 115 krooni, varguse toimepanemises, eiras , füüsilist vägivalda kasutades ja isiku vabadust piirates, kahtlusaluselt isikult varguse ülestunnistuse saamiseks ning kahtlusaluselt isikult varguse ülestunnistuse saamiseks ning kahtlusaluse karistamisel, isiku õigust avalikule julgeolekule vägivallatu ja kahtlustatava õigusi tagava uurimise näol , rammis enda poolt juhitava sõidukiga 22.09.2004.a. kella 19.00 paiku Saare maakonnas Valjala vallas Kõnnu külla suunduval sõiduteel sõitvat R.K.-t ning kui viimane oli jalgrattalt maha astunud , lõi alaealist põhjust selgitamata alaealise R.L. nähes ühel korral rusikaga näo piirkonda, millisest löögist kannatanu kukkus, seejärel lõi kannatanut vähemalt kahel korral jalaga keha piirkonda, ning lõpetanud peksmise , tiris hirmunud kannatanu sõidukisse, järgnevalt sõidutas R.K.-t umbes poole kilomeetri kaugusel Jööri külas paiknevate karjamaade vahele, kus tõmbas kannatanu sõidukist välja, lükkas teda umbes 160 meetrit metsani, kus nõudis kannatanu poolt süü ülestunnistamist ja kui kannatanu ei tunnistanud varguse toimepanemist, lõi vähemalt kahel korral kannatanut rusikaga rindkere piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule pea piirkonna, kõhu- ja reie põrutuse ning parempoolse suuõõne pindmise vigastuse. Seega tema, oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivallaga ja isiku vabaduse piiramisega, pani toime

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.R. on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 13. augustil 2002.a. R.K. tapmist käsitlevas kriminaalasjas tunnistajana ülekuulamisel, eelnevalt allkirja vastu hoiatatud vastutusest teadavalt valeütluste andmise eest, tunnistas 22.04.2002.a. õhtul toimunud sündmuste kohta ütluste andmise ajal R.K. tapmises kahtlustatavaks oleva V.K.-ga koos kaatriga merel viibimist ning asjaolu, et olevat tarvitanud alkoholi üsna purju jäämiseni, mistõttu mäletab küsitlusaluse õhtu sündmusi suhteliselt ähmaselt, tunnistajana ülekuulamisel 14.08.2002.a. eitas enda viibimist 22.04.2002.a. õhtul koos V.K.-ga merel, väites, et eelmisel ülekuulamisel valetas V.K. kaitseks. Seega tema, kohtueelsel uurimisel tunnistajana teadvalt vale ütluste andmisega pani toime KrK § 175 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema , andis 12.08.2003.a. Lääne Maakohtus Haapsalu linnas aset leidnud kohtuistungil, olles eelnevalt allkirja vastu hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, R.K. tapmist käsitlevas kriminaalasjas tunnistajana ütlusi selles, et läks Kärdlas asuvasse Padu hotelli 22.04.2002.a. südaöö paiku ning heitis magama., V.K. olevat hotelli tulnud öösel, kui väljas oli veel pime ning heitnud magama, hommikul ärgatud koos, andes samalaadseid ütlusi ka tunnistajana ülekuulamisel kohtueelsele menetlejale 13.08.2002.a., väites samal ülekuulamisel , et naases Heltermaalt Kärdlasse Padu hotelli, kuna V.K. ei tulnud oodatult kaatriga merelt tagasi, kusjuures V.K. olevat öelnud, et on sadama läheduses, mainimata sellel ülekuulamisel autoga teelt väljasõitmist sõidul Kärdlasse, samuti ei maini nagu oleks V.K. talle rääkinud merel eksimisest, kohtuistungil aga väidab, et V.K. oli temale Heltermaal oleku ajal telefonitsi öelnud, et on eksinud, samuti räägib kohtuistungil enda teelt väljasõitmisest, väites samuti ülekuulamisel 14.08.2002.a. , milline oli läbiviidud politseiasutuses kohtueelse menetleja poolt, et V.K. tõi 22.04.2002.a. H.J.-le kaatri võtmise ettekäändeks vajaduse viia Rohukülla K.R. autodokumendid, kohtuistungil 12.08.2003.a. väitis, et tema ise politseis pole dokumentide Rohukülla viimise juttu rääkinud , ning et ta ei mäleta , kas oli vaja viia dokumente Rohukülla, ülekuulamisel kahtlustatavana 04.08.2004.a. väidab, et võis kinnitada H.J.-le autokooli dokumentide viimise vajadust Rohukülla ning seda selleks, et olla V.K.-ga solidaarne. 5 Seega tema, kohtumenetluses tunnistajana teadvalt vale ütluse andmisega pani toime

§ 320lg1 kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav V.K. tunnistab ennast

§ 257

järgi kvalfitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, väites, et lõi R.K.-t ühel korral lahtise käega näo piirkonda. R.K. korduvat löömist V.K. eitab. R.K. löömist põhjendab sellega, et viimane varastas tema autost markeerimisvärvi tuubi aga ei tunnistanud seda vargust ja vaatamata nõudmistele ei tagastanud ka värvituubi. Süüdistatav ütleb, et temale sellised asjad ei meeldi ja ta otsustas R.K.-t natukene õpetada. K.R. tunnistab ennast temale KrK § 175 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi täielikult. K.R. ütluste kohaselt valetas ta kohtueelsel uurimisel esimesel ülekuulamisel tahtlikult, kuna soovis V.K. kaitsta.

§ 320lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises K.R.

ennast täielikult süüdi ei tunnista. K.R. ütleb, et kui ta on kohtuistungil midagi valesti rääkinud, siis ei ole ta seda teinud teadlikult. V.K. kaitsja peab süüdistuse

§ 257järgi osaliselt tõendatuks, leiab, et R.K.

korduv jalaga löömine ning rusikaga näkku löömine ei ole leidnud tõendamist. V.K. lõi kannatanut ühel korral lahtise käega näkku. Kaitsja taotleb V.K.-le prokuröri poolt taotletud karistusest kergema karistuse mõistmist. Prokurör peab V.K. süüdistuse

§ 257järgi tõendatuks ning taotleb temale karistuseks mõista vangistuse kaks

§ 320

lg1 järgi tõendatuks, kuna tegemist on jätkuva kuriteoga siis taotleb prokurör nende kuritegude eest K.R.-le mõista ühe karistuse, so. rahalise karistuse 300 päevamäära ulatuses, so. 15000.00 krooni riigituludesse (50x300). Sellest summast kuuluks mahaarvestamisele

§ 68lg1 alusel eeluurimisel eelvangistuses viibitud aeg 02.08.-04.08.04.a., so.

3 päeva , ehk ümberarvestatuna 450.00 krooni (3x150). Kohus olles läbi viinud kohtuliku uurimise leiab, et V.K. süüdistus kuriteos

§ 257järgi ja K.R. süüdistus kuriteos, milline on kvalifitseeritud Kr

K § 175 lg1 ning

§ 320

lg1 järgi on leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist ja nad kuuluvad esitatud süüdistustes süüdi tunnistamisele . V.K. süüdistus kuriteos

257 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist: politseile 22.09.2004.a. Kuressaare Haigla valvearstilt saabunud teatega, millest nähtub, et samal päeval pöördus haiglasse XXX sündinud noormees R.K., kes sai umbes 30 aastaselt mehelt nimega V.K. peksa. Noormees jäeti haiglaravile (tl.54 2 kd); Alaealise kannatanu R.K. ütlustega selle kohta, et ta tundis V.K.. V.K. töötas 2004.a. tema kodu lähedal teostatud tee ehitus-remonditöödel. V.K. pakkus ka tema sõpradele R.Ü.-le ja R.L.-le tööd tee ehitusel. Ta käis ka ise ühel korral seal abis. R.K. kinnitab, et ta varastas 2004.a. septembrikuus, enne seda, kui ta V.K. käest peksa sai, V.K. kasutuses olnud sõiduautost Ford Tarnsit salaja auto armatuurlaua alla asetatud pihustiga markeerimisvärvituubi väärtusega 115.00 krooni. Varastatud markeerimisvärviga tahtis ta väljas niisama joonistada. Värvi kulutaski ta ära. V.K. märkas värvituubi kadumist ja hakkas koheselt teda selle varguses kahtlustama ning ütles sõpradele, et ta värvi tagasi viiks. Värv oli 6 selleks ajaks aga juba kulutatud ning seetõttu ei saanud ta värvi tagastada. 22.09.2004.a. õhtusel ajal, kui ta oli koos oma sõbra R.-ga jalgrattaga sõitmas (R. juhtis ratast, tema istus pakiraamil) sõitis kohalikul külateel neile järgi V.K. poolt juhitud sõiduauto. Auto sõitis nende jalgrattale praktiliselt külje pealt sisse. Et mitte ümber kukkuda , sõitsid nad teelt välja põllu peale. V.K. olles peatanud auto, tuli autost välja ning midagi ütlemata tuli tema juurde ja lõi talle rusikaga vastu paremat põske. Löögi tagajärjel ta kukkus. V. oli väga vihane. Näkku saadud löögist läks suu seest katki. Seejärel lõi V.K. teda veel kaks korda jalaga kõhtu. Ta kordas peksmise ajal, et V. jätku peksmine järgi. Seejärel tiris V.K. teda rinnust haarates oma autosse ja lubas metsa sõidutada. Ta lukustas auto uksed. V.K. sõidutaski ta umbes ühe kilomeetri kaugusele Jööri metsa lähedale. Külavahelisel teel pidas V.K. sõiduauto kinni ja tiris R. läbi juhipoolse ukse autost välja ja hakkas teda metsa poole lükkama. Seda lükkamist nägi pealt K. nimeline külamees. Metsa lähedal V. küsis, et kes värvipurgi võttis ning seejärel lõi ta teda veel kahel korral rusikaga rindkere piirkonda. Kannatanu ütluste kohaselt eitas ta siis värvpurgi vargust, kuna kartis V.-t. V. ütles, et on oktoobrikuu lõpuni seal ja saab teda igal ajal kätte. Peale seda käskis V. tal koju minema hakata. Kui ta minema hakkas tuli V. oma autoga talle alguses järgi, siis sõitis ära. Peale juhtunut läks ta oma sõbra R.-i poole, kellele rääkis juhtunust. Kuna peale peksa saamist oli tema nägu hästi tuim ja pea oli ka hästi haige, siis pöördus ta arsti poole. Pärast juhtunut oli V. tema emaga rääkinud ja tahtnud vabandada ning pakkunud kahju hüvitamiseks ka suurema summa raha. Ema sellel teemal rohkem V.-ga ei rääkinud ja raha ei võtnud. Ema teatas peksmisest ka politseile. Kannatanul materiaalseid nõudmisi V.K.-le ei ole. V. K. autost värvituubi varguse eest on teda väärteomenetluse korras karistatud rahatrahviga 2400.00 krooni, milline summa on vanemate abil ka tasutud; Kuressaare Haiglast väljastatud õiendiga, millest nähtub, et 22.09.2004.a. hospitaliseeriti haigla lasteosakonda jälgimiseks R.K. järgmiste kehavigastustega: peapiirkonna, kõhu- ja reie kontusioon; parempoolne suuõõne pindmine vigastus (tl.63 II kd); Kannatanu R.K. ütluste olustikuga seostamise protokolliga, fotodega sinna juurde (tl. 64-70 II kd). R.K. on oma eeluurimisel antud ütlusi täpsustanud sündmuskohal Valjala vallas Kõnnu asula lähedal. R.K. ütlused kohtueelses menetluses, kohtuistungil ning tema ütlused olustikuga seostamisel on põhiosas kokkulangevad. R.K. korduvalt antud ütlustest nähtub, et V.K. lõi teda esialgu ühel korral rusikaga näkku ja siis kahel korral jalaga kehapiirkonda, hiljem, metsaserval lõi veel kahel korral rusikaga rindkeresse; Tunnistaja R.L. ütlustega selles, et 22.09.2004 õhtul kella 19.00 ajal, kui nad sõitsid R.K.-ga ühel rattal (R. pakiraamil) sõitis nendele järgi oma sõiduautol V.K. ja surus nad teel välja põllule. V. tuli autost välja ja läks R. juurde ning võttis tal ilma sõna lausumata tunnistaja arvates vasaku käega rinnust kinni ning lõi käega (kas rusikas või lahtise käega ei mäleta) vastu R. põske mille tagajärjel R. kukkus pikali. Peale seda lõi V.R.-t veel jalaga kehasse. Ta kuulis R. ütlevat, et ta ei ole värvituubi varastanud. Seejärel tiris V.R.-t rinnust kinni hoides oma autosse ja sõitis temaga ära. Umbes poole tunni pärast tuli R. tema juurde koju ning nuttis. R. rääkis, et V. oli viinud ta metsateele ja seal veel peksnud. R. parem põsk oli paistes ja punane ning suu veritses. Siis saatis tunnistaja koos S.Ka.-ga R. koju. Kodus rääkis R. juhtunust oma emale. Mõned päevad hiljem tõi V.K. tema kätte kolm värvipudelit edasiandmiseks R.-le, et temaga jälle sõbraks saada. R. ei võtnud neid värvipudeleid vastu; Tunnistaja R.K. ütlustega selles, et tema nägi 22.09.2004.a. Jööri külla sünnipäevale sõites kuidas Jööri külateel ühest teetööliste bussist tuli välja V.K. ja võttis enda kõrval istunud poisil natist kinni ning tiris ta välja. Ta tundis poisi ära, see oli K. poiss. V.K. hoidis R.K.-l 7 kraest kinni ja lükkas teda metsa poole. Kui ta korraks auto seisma jättis, siis ta kuulis , kuidas R. ütles, et ta enam nii ei tee. Kuna asi ei paistnud tõsine olevat sõitis ta edasi; Vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et K.N.-i käest äravõetud mobiilile oli saadetud SMS sõnum V.K.-lt edastamiseks R.K.-le. Sõnumist nähtub, et V.K. oli haiglast uurinud R.K. tervislikku olukorda ja soovis teada kui suur võiks summa olla avalduse tagasi võtmise eest. Varguse võib ta ju andeks anda. (tl. 86-87 II kd); Teatisega V.K. autost varastatud markeerimisvärvi 500 ml fluor maksumuse kohta. Värvi maksumus on 115.00 krooni (tl.88 II kd); Tunnistaja – R.K.-i ema M.K.-i ütlustega. M.K.-i ütluste kohaselt 2004.a. ühel septembrikuu õhtul tuli tema poeg R.K. koju ja rääkis, et oli V.K. käest peksa saanud. V.K. töötas sel ajal teeehitusel. Alguses poeg ei rääkinud põhjust, miks ta peksa sai. Ütles ainult, et on ise süüdi. Pojal oli jalg paistes, lõug oli paistes ja punane ning rinna piirkonnas olid punased märgid, mis viitasid löömisele. R. suu oli saadud löögist verine. Poja jutust võis aru saada , et peksmise põhjus oli seotud mingi värvipudeliga. Poja kaebuste põhjal otsustas ta pöörduda koos pojaga Kuressaare linna traumapunkti. R.L. ning R.K. poolt M.K.-le antud kirjeldus R. peksmise kohta V.K. poolt kattuvad nende poolt kohtus antud ütlustega. M.K. ütluste kohaselt helistas V.K. talle, vabandas juhtunu pärast ja pakkus raha ning soovis süüdistuse tagasivõtmist; V.K. enda ütlustega selles, et ta otsustas R.K.-t panna vargust üles tunnistama ja ise R.-t värvituubi varguse eest karistada. V.K. ütluste kohaselt on ta ise varem kriminaalkorras karistada saanud ja ka ebaõigesti kinnipidamiskohas olnud. Kuna tema kokkupuuted politseiga ei ole olnud kõige paremad, siis ei tahtnud ta politsei poole pöörduda ja pidas õigemaks ise varast karistada. Kõige rohkem pahandas teda see, et R. ei toonud varastatud värvi tagasi ja ei tunnistanud vargust. V.K. ütlused Jööri külavaheteel toimunud juhtumi kirjelduse osas on põhiosas kokkulangevad kannatanu R.K. ja R.L. ütlustega. Erinevused on aga löömiste kordades ja iseloomus. V.K. väidab, et lõi R.K.-t ainult ühel korral ja lahtise käega näo piirkonda. Küsimusele, kus R. võis ülejäänud vigastused saada, vastas V.K., et võib- olla ema töötles teda või mis iganes; V.K. ütluste ja olustikuga seostamise protokollist ning fotodest sinna juurde (tl.94- 97 II kd) nähtub, et sündmuskohal antud sündmuse kirjelduses V.K. öelnud, et ta andis värvipurgi varastanud poisile kõrvakiilu ja lõi kahel korral jalaga vastu jalgratast, jalgrattale antud löögid võisid tabada ka poissi Kohtul hinnates kannatanu R.K. ütlusi kohtueelses menetluses (tl.55-61 II kd) ja kohtuistungil antud ütlusi puudub alus kahelda nende ütluste tõepärasuses. R.K. ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja on seetõttu tõesemad süüdistatava V.K. ütlustest. V.K. ütlused selle kohta, et ta lõi kannatanu R.K.-t ühel korral lahtise käega näkku ei ole kooskõlas Kuressaare Haigla teatisega R.K.-l esinenud kehavigastuste kohta ega teiste tunnistajate ütlustega ning on seetõttu käsitletavad ennastõigustavatena. Kohus leiab, et V.K. oma oletatava õiguse ebaseaduslikul teostamisel R.K. suhtes, piirates kannatanu vabadust ja kasutades tema suhtes vägivalda, realiseeris

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu. K.R. süüdistus kuritegudes Kr

K § 175 lg1 ja

§ 320

lg1 järgi on leidnud tõendamist: 8 K.R.-i enda süüd tunnistavate ütlustega selle kohta, et ta andis R.K. tapmist käsitlevas kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel tunnistajana ülekuulamisel 13.08.2002.a. teadvalt valeütlusi asjaolude kohta, mis puudutasid R.K. tapmises kahtlustatava V.K.-ga koosviibimist, kuna soovis V.K. kaitsta. Teda oli enne ütluste andmist eelnevalt hoiatatud allkirja vastu vastutusest teadvalt vale ütluste andmise eest. K.R. ei eita ka temale

§ 320

lg1 järgi süüks arvatud kuriteo kirjeldavas osas märgitut, kuid väidab, et 12.08.2003.a. Lääne Maakohtus toimunud kohtuistungil ei ole ta teadvalt vale ütlusi andnud. K.R. väljendas kohtuistungil kahetsust toimepandu suhtes. K.R. süüdistus on lisaks tema enda ütlustele leidnud tõendamist: 13.08.2002.a. tunnistajana ülekuulamise protokolliga (tl.44-45 I kd); K.R. tunnistajana ülekuulmise protokolliga 14.08.2002.a. (tl.46 I kd); Lääne Maakohtu istungi protokolliga 12.08.2003.a. (tl.98-113 I kd); Tunnistajate T.E. ja H.J. ütlustega eeluurimisel, kohtuistungil Lääne Maakohtus (tl. 98-113 I kd; 47-48 II kd; 77-95 I kd) ja käesolevas kriminaalasjas kohtuistungil antud ütlustega ; Jälitustegevuse protokolliga 06.08.2002.a. V.K. telefonikõnede eristuse kohta (tl.3-9 II kd); Jälitustoimiku nr 615/02 25.06.2004.a. väljavõttega K.R. kõneeristustest (tl.11-13 II kd). Nimetatud tõenditest nähtub, et K.R. on andud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses temale esitatud süüdistuses loetletud teadvalt valeütlusi seonduvalt R.K. tapmise asjaolude selgitamisel. K.R. käitumisest ja ütlustest nähtub soov kriminaalasjas tõendamisel olevate tähtsate asjaolude moonutamiseks. Valeütluste andmine loetakse lõpuleviidud nende andmisega kohtus või allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. Karistuse mõistmine Pidades V.K. ja K.R. süüdistuse nendele süüks arvatud kuritegude toimepanemises tõendatuks ning nende tegevuse õigesti kvalifitseerituks, arvestab kohus süüdistatavatele karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.K. ja K.R. süüd välistavad asjaolud puuduvad. V.K. ja K.R. poolt on toimepandud tahtlik II raskusastme vara vastane kuritegu. V.K. kriminaalkaristatust ei oma. K.R. on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus leiab, et V.K. ja K.R. karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.R. karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. V.K. vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Kannatanu R.K. ja tema ema M.K. ütlustest nähtub, et peale toimunut V.K. helistas M.K.-le ja palus toimepandu eest vabandust ning pakkus hüvitist. Kohtulikus menetluses aga väitis V.K., et tema ei löönud R.K.-t rohkem kui ühel korral lahtise käega näkku ning seetõttu tuleb kannatanu ütlusi käsitleda valena. Seega ei ole V.K. kohtus väljendanud oma tegevuse suhtes kahetsust. Nendel kaalutlustel kohus ei pea põhjendatuks V.K. puhul lugeda karistust kergendavas asjaoluks süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus arvestades V.K.-le ja K.R.-le karistuse mõistmisel

§ -s 56 loetletud karistamise kohaldamise aluseid leiab, et V.K. puhul ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega. Vangistusliku karistuse mõistmisel on V.K. suhtes kohaldatavad

§-de 74, 75 sätted. Kohus leiab, et V.K.-le mõistetava vangistuse aja pikkus peaks olema lühem prokuröri poolt taotletust. K.R.-le karistuse mõistmisel leiab kohus, et karistuse kohaldamise eesmärgid on tema puhul täidetud rahalise karistuse mõistmisega. K.R. töötab ja temal on olemas rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Kohus leiab samuti, et K.R.-le mõistetav rahaline karistus võib olla kergem prokuröri poolt taotletust. 9

§ 68

alusel kuulub K.R.-le mõistetud karistuse hulka arvestamisele tema poolt eelvangistuses viibitud aeg, mis ümberarvestatuna vastab 450.00 kroonile. Toimiku materjalidest nähtub, et V.K. on olnud eelvangistuses kinnipeetav kriminaalasjas , milline algatati R.K. surma põhjuste uurimiseks ja millises asjas ta on olnud kahtlustatav. Nimetatud kriminaalasjas kestab kohtueelne menetlus. Käesolevas kriminaalasjas on V.K. suhtes tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Kuna V.K. ei ole käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses hoitud, siis puudub kohtul alus

§ 68sätete kohaldamiseks tema suhtes. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kr

MS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub mõlemalt süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni. Kristel Pedassaar kohtunik 10