lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid Viljandi Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Mõista ML süüdistuses KrK §-de 17 lg.5 ja 148-1 lg.2 ja 7 järgi õigeks. Süüdi tunnistada Marko Heinmäe KrK §-de 17 lg.6 ja 148-1 lg.2 ja 7 järgi ja karistada teda 2(kahe) aasta ja 6(kuue) kuu vangistusega.
lg.1 ja
otsusega mõistetud ja seni ärakandmata karistust (so 3 aastat 5 kuud ja 17 päeva) ning liitkaristuseks mõista 4(neli) aastat vangistust. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Marko Heinmäe 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid Viljandi Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseaeg hakkab kulgema 28.03.2003.a., so Viljandi Maakohtu otsuse kuulutamisest. Mõista AP süüdistuses KrK § 148-1 lg.2 ja 7 järgi õigeks. Välja mõista ML-lt ja Marko Heinmäelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks 4 295 898 (neli miljonit kakssada üheksakümmend viis tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa) krooni. Välja mõista ML-lt riigi tuludesse sundraha summas 4035 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni ja Marko Heinmäelt 4035 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni. Välja mõista ML-lt õigusabikulud summas 14 868 (neliteist tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni ja Marko Heinmäelt 14 868 (neliteist tuhat kaheksada kuuskümmend kaheksa) krooni. AP õigusabikulud jätta riigi kanda. Sundraha ja muud kohtukulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 Ühispangas, viitenumber
2 ja 3 ning
1 järgi-maksudeklaratsioonide esitamata jätmisena, kui selle tulemusena jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam. Marko Heinmäe on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, soovides teenida kergelt raha ja lastes end ML poolt mõjutada, koostas ML korraldusel ja juhendamisel koos kahe eeluurimisel tuvastamata isikuga AP nimel OÜ P müügiarveid järgmistele äriühingutele: T AS, V AS, R AS, T OÜ, H OÜ, S OÜ, K AS, B OÜ, M AS, V OÜ, P OÜ, S AS, E AS, R OÜ ning pärast raha laekumist OÜ P pangakontole samal või järgneval päeval koostas AP nimel OÜ P sularahatšeki, mille alusel välja võetud raha andis ML-le. Ajavahemikul 03.03.1999.a. kuni 14.09.1999.a. koostas M.Heinmäe viiskümmend sularahatšekki nr. 0126551 kuni nr. 0126564; nr. 0126566 kuni 0126600 ja 0379401, 0379403, mille alusel võttis Hansapanga Sakala kontoris OÜ P arveldusarvelt nr. 221011478400 sularahas välja kokku 11 133 731 krooni, mille edastas ML-le, kes maksis M.Heinmäele igakordse tehingu eest sõltuvalt väljavõetud summast 150-300 krooni. Kuigi OÜ P ei esitanud ajavahemikul 1999.a. jaanuarist kuni 2000.a. jaanuarini maksudeklaratsioone, toimus pangaarvel raha liikumine, millest nähtub, et OÜ P oli tegutsev ettevõte, kes arveldas järgmiste äriühingutega: T AS, V AS, R AS, T OÜ, H OÜ, S OÜ, K AS, B OÜ, M AS, V OÜ, P OÜ, S AS, E AS, R OÜ. Nimetatud perioodil oli OÜ P käive 11 540 481 krooni, milliselt summalt olek tulnud tasuda käibemaksu 1 760 412 krooni. Maksukorralduse seaduse § 20 lg. 1 alusel kolmandate isikute poolt Maksuametile esitatud informatsiooni kohaselt oli OÜ P käive 1999.a. jaanuarist kuni augustini 8 740 380.32 krooni. Ostjatelt saadud arvete kinnitatud koopiate kohaselt müüs OÜ P kaupu järgmistele äriühingutele: 7 AS-le R 15 arve alusel saematerjali summas 6 181 824.03 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 1 112 728.44 krooni; AS-le T 4 arve alusel saematerjali summas 802 472.30 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 144445 krooni; AS-le V 2 arve alusel saematerjali summas 157 351 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 28323.15 krooni; OÜ-le B 1 arve alusel saematerjali summas 43826.56 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 7888.78 krooni; AS-le K 1 arve alusel saematerjali summas 75000 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 13500 krooni; OÜ-le T 1 arve alusel saematerjali summas 83160 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 14968.80 krooni; OÜ-le H 1 arve alusel saematerjali summas 33600 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 6048 krooni; AS-le S 1 arve alusel saematerjali summas 21368 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 3846.25 krooni; AS-le M 1 arve alusel maamõõtmistöid summas 8500 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 1530 krooni. Kokku jäi 8 740 380.32 krooniselt käibelt tasumata 1 333 278.42 krooni käibemaksu. Lisaks olid OÜ P kontole Hansapangas järgmised laekumised: E AS-lt 1157569.55 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 208362.65 krooni; OÜ-lt V 618912.60 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 111404.15 krooni; S AS-lt 481009.35 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 86581.55 krooni; P OÜ-lt 69243.30 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 12463.75 krooni; R OÜ-lt 22145.50 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 3986.20 krooni; V OÜ-lt 24086.50 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 4335.60 krooni. Konto väljavõtte alusel tuvastati täiendav käive kokku 2 800 100.70 EEK millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 427 133.90 EEK. Seega oli OÜ P kogukäive 11 540 481 EEK, mida oleks tulnud deklareerida ning millelt oleks tulnud tasuda käibemaks summas 1 760 412 EEK. Vastavalt kuni 01.juulini 2002.a. kehtinud Maksukorralduse seaduse § 12 lg. 1 ja 2 oli maksumaksja kohustatud õigusaktides sätestatud korras pidama oma tegevuse arvestust, säilitama dokumente, esitama maksuhaldurile deklaratsioone ning andma teavet. Kuni 01.juulini 2002.a. kehtinud Maksukorralduse seaduse § 27-2 lg. 1 p.1 (kehtis kuni 01.juunini 2000.a.) kohaselt oli käibemaksukohustuslase poolt maksusumma tasumata jätmine käibe varjamine, kui seda tehti seaduses ette nähtud käibedeklaratsiooni esitamata jätmise teel. Sama paragrahvi
3 ja 390 lg. 1 järgi maksudeklaratsioonide esitamata jätmine, kui selle tulemusena jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam. AP on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, soovides saada kergelt raha, laskis end ML antud selgitustest eksitada, et ühe inimese nimele ei tohi olla registreeritud rohkem kui üks äriühing; nõustus ML poolt pakutava ühekordse 2000 kroonise tasu eest vormistama end OÜ P, (registri kood nr. XXXXXXXX, asukohaga XXX) omanikuks ja juhatuse liikmeks. 28.jaanuaril 1999.a. Tallinnas Tatari tänava Notaribüroos kirjutas alla 9 varem ettevalmistatud järgmistele dokumentidele: OÜ P osaniku otsusele, OÜ P põhikirjale, OÜ P juhatuse andmetele, OÜ P juhatuse liikmeks asumise nõusolekule, juhatuse liikme allkirja näidisele, Tallinna Linnakohtu registriosakonnale esitatavale avaldusele OÜ P äriregistri B-osa kaardile muudatuste tegemiseks. ML maksis ise OÜ P eest müüja PS-le ostumüügilepingu kohaselt 10000 krooni ning notaritasu :708 krooni PS ja AP vahel sõlmitud ostu-müügilepingu tõestamise ja 11, 80 krooni AP allkirja tõestamise eest. Samal päeval andis Hansapangas ML juhendamisel allkirjad enda vormistamiseks OÜ P allkirjaõiguslikuks isikuks, interneti panga lepingule, deebetkaardi ja tšekiraamatu vormistamiseks enda nimele. 29.jaanuaril 1999.a. esitas ML Tallinna Linnakohtu registriosakonnale AP poolt allkirjastatud ja notariaalselt tõestatud OÜ P osa ostu-müügilepingu, allkirja näidise, avalduse registriandmete muutmiseks, mille tulemusena registreeriti 16.veebruaril 1999.a. AP OÜ P juhatuse liikmeks AP. Alates 01.jaanuarist 1999.a. oli OÜ P endise omaniku PS avalduse alusel registreeritud Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametis käibemaksukohustuslaseks. Jätnud enda kätte osaühingu dokumendid, pitsati, 29.01.1999.a. APle väljastatud pangalepingud ja -kaardid ning tšekiraamatu, korraldas edasist OÜ P majandustegevust faktiliselt ML, kes tegi tehinguid, mille tulemusena tekkis osaühingule käive ja laekus arvele raha. ML-l olid ka kõik raamatupidamise dokumendid, mille alusel oli võimalik koostada maksudeklaratsioone. ML korraldusel ja juhendamisel kirjutas Marko Heinmäe kirjutas arveid teistele äriühingutele, täitis ML-lt saadud sularahatšekke, millede alusel võttis M.Heinmäe OÜ P arveldusarvelt välja sularaha ja andis selle edasi ML-le. 1999.a. jaanuarist kuni 2000.a. jaanuarini ei esitanud OÜ P maksudeklaratsioone, kuid tegi tehinguid ja arveldas järgmiste äriühingutega: T AS, V AS, R AS, T OÜ, H OÜ, S OÜ, K AS, B OÜ, M AS, V OÜ, P OÜ, S AS, E AS, R OÜ. 1999.a. jaanuarist kuni 2000.a. jaanuarini oli OÜ P käive nende äriühingutega tehtud tehingutelt kokku 11 540 481.- krooni, milliselt summalt oleks tulnud tasuda käibemaksu 1 760 412 krooni. Maksukorralduse seaduse § 20 lg. 1 alusel kolmandate isikute poolt Maksuametile esitatud informatsiooni kohaselt oli OÜ P käive perioodil 1999.a. jaanuarist kuni - sama aasta augustini 8 740 380.32 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 1 333 278.42 krooni. Ostjatelt saadud arvete kohaselt müüs OÜ P AS-le R 15 arve alusel saematerjali summas 6 181 824.03 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 1112728.44 krooni, AS-le T 4 arve alusel saematerjali summas 802 472.30 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 144445.- krooni, AS-le V 2 arve alusel saematerjali summas 157351.- krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 28323.15 krooni; OÜ-le B 1 arve alusel saematerjali summas 43826.56 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 7888.78 krooni; 10 AS-le K 1 arve alusel saematerjali summas 75000 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 13500 krooni; OÜ-le T 1 arve alusel saematerjali summas 83160 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 14968.80 krooni; OÜ-le H 1 arve alusel saematerjali summas 33600 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 6048 krooni; AS-le S 1 arve alusel saematerjali summas 21368 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 3846.25 krooni; AS-le M 1 arve alusel maamõõtmistöid summas 8500 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 1530 krooni. Käive kokku 8 740 380.32 krooni ja tasumisele kuuluv käibemaks 1 333 278.42 krooni arvete alusel. Müügiarvetele lisanduvad järgmised laekumised realisatsioonist OÜ P kontole Hansapangas: E AS-lt 1 157 569.55 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 208362.65 krooni; OÜ-lt V 618912.60 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 111404.15 krooni; S AS-lt 481009.35 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 86581.55 krooni; P OÜ-lt 69243.30 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 12463.75 krooni; R OÜ-lt 22145.50 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 3986.20 krooni; V OÜ-lt 24086.50 krooni, millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 4335.60 krooni. Konto väljavõtte alusel tuvastati täiendav käive kokku 2 800 100.70 krooni millelt oleks tulnud tasuda käibemaksu 427 133.90 krooni. Seega oli OÜ P kogukäive 11 540 481.- krooni, mida oleks tulnud deklareerida ja millelt oleks tulnud tasuda käibemaks summas 1 760 412 EEK. Ostjate poolt OÜ P arvele kantud rahast 11 133 731.- krooni võttis samal või järgmisel päeval ML korraldusel Hansapanga Sakala kontoris sularahatšekkide alusel välja Marko Heinmäe ajavahemikul 03.03.1999.a. kuni 14.09.1999.a.; ülejäänud raha- 200 000 krooni, võttis deebetkaarti kasutades 1999.a. märtsi-, mai-, augusti- ja septembrikuu jooksul kahekümnel korral erinevate summadena välja ML sularahaautomaadist. Vastavalt kuni 01.juulini 2002.a. kehtinud Maksukorralduse seaduse § 12 lõigetele 1 ja 2 oli maksumaksja kohustatud õigusaktides sätestatud korras pidama oma tegevuse arvestust, säilitama dokumente, esitama maksuhaldurile deklaratsioone ning andma teavet.; sama seaduse kuni 01.juunini 2000.a. kehtinud redaktsioonis luges § 27-2. lg. 1 p. 1 käibemaksukohustuslase poolt maksusumma tasumata jätmise käibe varjamiseks, kui seda tehti seaduses ettenähtud käibedeklaratsiooni esitamata jätmise teel; sama paragrahvi lg. 2 p.p. 1. ja 3. kohaselt oli käibe varjamine tahtlik, kui see toimus kasu saamise eesmärgil, teadlikult, ettekavatsetult või sellega kaasnes maksuhalduri vastavasisulise ettekirjutuse täitmata jätmine või raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine; sama paragrahv lg. 3 11 kohaselt oli tegemist käibe varjamisega suures ulatuses, kui selle tulemusena jäi maksudena maksmata 100 000 krooni või enam. Kuni 01.jaanuarini 2002.a. kehtinud Käibemaksuseaduse §§ 10 p.p 3 ja 4 ning 17 lg. 3 kohaselt oli registreeritud maksukohustuslane kohustatud esitama Maksuametile rahandusministri poolt kehtestatud vormis käibedeklaratsiooni ja tasuma käibedeklaratsiooni esitamise tähtajaks käibemaksu ja ning § 25 lg. 1 kohaselt säilitama kronoloogilises järjekorras tema poolt väljastatud arvete koopiad. Rapla Maksuamet, soovides läbi viia revisjoni maksude tasumise õigsuse kohta, väljastas OÜle P ettekirjutuse nr. 12 27.jaanuarist 2000.a. ja nr. 40-04/229 07.märtsist 2000.a. AP ei esitanud kontrollimiseks OÜ P käibedeklaratsioone ja raamatupidamisdokumente, jättes täitmata maksuhalduri ettekirjutused, kuna tal puudus selleks võimalus, sest nõutavad dokumendid olid ML käes. Kuni 01.jaanuarini 2000.a. kehtinud Tulumaksuseaduse § 6 lg. 1 kohaselt oli tulumaksuga maksustamise periood kalendriaasta ja § 9 lg. 1 p.2 kohaselt oli maksumaksja tulu kogu tema poolt maksustamisperioodil kõigist tuluallikatest saadud tulu. Vastavalt sama seaduse § 27 lg. 1 oli ettevõte kohustatud esitama maksuametile maksustamisperioodi tuludeklaratsiooni koos raamatupidamise aastaaruandega selle esitamise tähtajaks, alates 01.jaanuarist 1998.a. tuli eelnimetatud dokumendid esitada hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul. AP, selleks pädeva ametiisikuna ML kihutamisel ja kaasaitamisel, ei esitanud aastaaruannet ega ettevõtte tuludeklaratsiooni. Kolmandatelt isikutelt saadud andmete alusel oli osaühingu realiseerimise netokäive 1999.a. kokku 9 780 069 krooni ja finantskulud 28 199 krooni. OÜ-l P puudub kulusid tõendav dokumentatsioon 9 751 870 krooni kohta, milliselt summalt arvestatav ja tasumisel kuuluv 26% tulumaks on 2 535 486 krooni. Kokku jättis AP ML poolt kuriteole kihutamise ja kaasaaitamise tulemusel arvestamata ning riigieelarvesse tasumata riigimakseid 4 295 898 krooni. AP tegevus on kvalifitseeritud KrK § 148-1 lg. 2 ja 7 ette nähtud kuriteona kuni (kuni 01.juunini 2000.a. kehtinud redaktsioonis), mis seisnes käibedeklaratsioonide ja 1999.a. tuludeklaratsiooni esitamata jätmises Maksuametile, tasumisele kuulunud käibemaksu 1 760 412 krooni ja tulumaksu 2 535 486 krooni tasumata jätmises. Alates 01.juunist 2000.a. oli sama tegevus sätestatud kuriteona KrK § 148-1 lg. 1, 5 ,8 ja 10 järgi ning alates 01.septembrist 2002.a. kehtiva
1 järgi- maksudeklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmisena, kui selle tulemusena jäi maksudena laekumata 500000 krooni või enam. Prokuröri hinnangul on kohtualustele inkrimineeritud kuriteo objektiivne külg tõendatud Rapla Maksuameti ettekirjutustega /kd.I, t.l.24-25ja 30/ ja Rapla Maksuameti maksurevisjoni aruandega /t.l.kd.I, l.k.9-23/, millest nähtuvalt oli OÜ P (kes oli käibemaksukohuslane) käive aastatel 1999-2000 11 540 481 krooni. Firma ei ole maksuametile esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti ja nii firma käive kui tulu on kindlaks tehtud kolmandate isikute kaudu. Nimetatud asjaolu on tõendatud OÜ-ga P arveldanud äriühingutest saadud dokumentidega /kd.I, t.l.50, 56-70, 74-77, 81-82, 87-104, 109-112, 116, 120, 124, 128-129/ ja OÜ P Hansapangas asunud konto nr. 2210111478400 väljavõtetega /kd.I, t.l. 16-23 ja kd.II, t.l.38-43/. Lähtuvalt OÜ P käibest ja tulust, on firma jätnud riigile tasumata käibemaksu summas 1 760 412 krooni ja tulumaksu summas 2 535 486 krooni. Osaühingu registrikaardist 12 nähtuvalt /t.l.5, kd.I/ oli raamatupidamisdokumentide esitamiseks ja maksuameti ettekirjutuste täitmiseks kohustatud ja pädev ametiisik kõnealusel perioodil AP, millest tulenevalt on tema KrK § 148-1 lg.2 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo täideviija. Marko Heinmäe puutumus kuriteoga on tõendatud ekspertiisiaktiga nr.DK-0213-04/4198 /kd.III, t.l.4-8/ ja tema enda poolt asja kohta antud ütlustega ning tema tegevus on kvalifitseeritav AP poolt toime pandud kuriteole kaasaaitamisena. ML puutumus kuriteoga on tõendatud kaaskohtualuste AP ja ML ütlustega ning tema tegevus on kvalifitseeritav AP kihutamisena kuriteole, samuti samale kuriteole kaasaaitamisena. ML oli isik, kes faktiliselt korraldas OÜ P majandustegevust, kuna on tõendatud, et kõik firmaga seonduvad dokumendid (sh allkirjastatud sularahatšekid) andis AP üle temale. ML pani temale inkrimineeritava kuriteo toime kavatsetult, Marko Heinmäe otsese tahtlusega ja AP kaudse tahtlusega. Kohtualuste ja nende kaitsjate seisukohad AP end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, kuna ei ole tahtlikult jätnud dokumente esitamata ning makse maksmata. Nõustudes ML palvel OÜ-t P enda nimele vormistama, ei aimanud ta, et võtab endale sellega seoses mingeid kohustusi või vastutust. AP kaitsja leiab, et ebaõige on inimest süüdi mõista formaalsetel põhjustel. Arvestades AP haridustaset, ei saanud ta möönda kuriteo objektiivsele kooseisule vastavate asjaolude saabumist ega pidanud seda ka võimalikuks, kuna usaldas ML. Arvestades AP teadmisi ja isikuomadusi, ei olnud tema eksimus välditav. ML tunnistab, et tegi valeti, kui aitas vahendada OÜ P AP nimele vormistamist, kuid esitatud süüdistuses ta end süüdi ei tunnista. Kõik OÜ-ga P seotud dokumendid andis ta nende vormistamise päeval üle kahele tundmatule isikule, usaldades viimaseid ning pidades seetõttu kõike seaduslikuks ja ametlikuks. Hilisemalt ta nimetatud firmaga mingil viisil kokku ei puutunud. Marko Heinmäe ütlused OÜ P raha üleandmise kohta temale on valed. ML kaitsja palub tema õigeksmõistmist põhjusel, et ML ei teadnud ega saanudki teada, et firma, mille vormistamist AP nimele ta vahendas, kavatseb jätta riigimaksud maksmata. Peale kaaskohtualuse rõõna puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et ML oleks OÜ-u P arvelt raha võtnud sularahaautomaadist või kaasanud selleks Marko Heinmäed. Marko Heinmäe end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, kuna ei teadnud, et pangast rahatoomisega aitab kaasa maksupettusele. Pangast rahatoomine toimus suulise töölepingu alusel, milline oli sõlmitud ML-ga. Viimasele andis ta ka pangast saadud raha üle. Marko Heinmäe kaitsja palub tema õigeksmõistmist, kuna Marko Heinmäe ei saa vastutada tagajärgede eest, millised tema puhttehnilise tegevuse kaasabil saabusid. Marko Heinmäe oli sisuliselt kaasapidaja rollis, kusjuures volituse raha väljavõtmiseks sai ta ML-lt. APga Heinmäe kokku ei puutunud, mistõttu ei saanud tal olla ka tahtlust aruannete mitteesitamisele ja maksude mittemaksmisele kaasa aidata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kuriteo toimepanemise ajal, so ajavahemikul jaanuar 1999 kuni september 1999.a. kehtinud KrK § 148-1 lg.2 objektiivse külje moodustas järgmine tegevus: tulude või muude maksuobjektide varjamine, vähendamine või sel eesmärgil kulude suurendamine, tuludeklaratsioonide, maksuarvutluste, raamatupidamisaruannete ja muude maksude ning maksete arvutamise ja eelarvesse kandmisega seotud dokumentide mitteõigeaegne esitamine või esitamata jätmine, maksude õigsuse määramiseks ja kontrollimiseks vajalike raamatupidamisdokumentide, lepingute ja teiste dokumentide mitteõigeaegne esitamine või esitamata jätmine, maksuameti ettekirjutuste mittetäitmine selleks kohustatud pädeva 13 ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult või samasuguse rikkumise eest on süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust.
Maksurevisjoni aruandega /.kd.I, t.l. 9-15/ on tõendatud, et OÜ-l P ei olnud sisse viidud raamatupidamist, firma ei esitanud maksudeklaratsioone, jättes deklareerimata maksustatava käibe ja majandustegevuselt saadud tulu, samuti jättis ta täitmata maksuameti ettekirjutused nr. 12 21.01.2000.a. /kd.I t.l. 24-25/ ja nr. 40-04/229 7.03.2000.a. /kd.I /t.l.30/. OÜ-ga P arveldanud äriühingutest ära võetud dokumentidega /kd.I, t.l. 50, 56-70, 74-77, 8182, 87-104, 109-112, 116, 120, 124, 128-129/ ja OÜ P Hansapangas avatud konto nr. 221011478400 väljavõtetega /kd.I, t.l.16-23 ja kd.II t.l.38-43/ on tõendatud, et perioodil jaanuar kuni august 1999.a. oli nimetatud osaühingu deklareerimata käive 11 540 481 krooni ja ettevõtluselt saadud tulu 9 751 870 krooni. Rapla Maksuameti ettekirjutusest nr.R-25 20.04.2000.a. tulenevalt oli OÜ P määramisele kuuluv käibemaks 1 760 412 krooni ning Maksu-ja Tolliameti Lääne Maksukeskuse kontrollaktist /kd.III, t.l.182-184/ nähtuvalt kuulus OÜ-u P poolt deklareerimisele ja tasumisele tulumaks summas 2 535 486 krooni. Seega on riigil jäänud OÜ-lt P saamata tasumata maksudena 4 295 898 krooni. Eelkirjeldatud tõenditest tulenevalt on OÜ P puhul KrK § 148-1 lg.2 ja 7 objektiivne koosseis realiseeritud. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 148-1 lg.2 redaktsioon sätestas kuriteo erisubjekti tunnused, so kuriteo subjektiks sai olla isik, kes oli kohustatud ja pädev dispositsioonis kirjeldatud ülesandeid täitma. ÄR § 183 tulenevalt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Sama seaduse § 180 lg.1 kohaselt juhatus ka esindab ning juhib osaühingut. OÜ P äriregistri kaardi /kd.I, t.l.5/ ja nimetatud firma registritoimiku materjalidest /kd.II, t.l.10-29, 34-35/ nähtuvalt oli perioodil 28.01.1999.a. kuni OÜ P pankroti väljakuulutamiseni 3.02.2003.a. äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks AP, mistõttu saab vaid tema olla KrK § 148-1 lg.2 ja 7 ettenähtud kuriteo täideviijaks. AP ütlustest nähtuvalt oli tema seos OÜ-ga P järgmine: 1999.a. jaanuarikuus tegi tema õe tuttav ML talle ettepaneku võtta üks firma oma nimele. AP oli ettepanekuga nõus eelkõige seetõttu, et sai tehingu eest 2000 krooni. Kahel või kolmel korral käis ta koos ML-ga Tallinnas notari juures ja pangas, kus vormistati „hirmus hunnik“ pabereid, millised ta andis samas üle ML-le. AP arvamuse kohaselt pidi sellega tema osa piirduma. Kas firma hakkab tegutsema või mitte, seda P ei teadnud, kuid tema veendumuse kohaselt ei saanud kummalgi juhul temale mingeid kohustusi tekkida. Saades 2000.a. jaanuari ja märtsikuus kaks ettekirjutust maksuametist, läks AP mõlemal korral kohale ja seletas /t.l.26-29/, et ei tea OÜ P tegevusest midagi. ML-ga ega ka ühegi teise OÜ-ga P seotud isikuga AP peale 1999.a. jaanuarikuud ei suhelnud. ML poolt antud telefoninumber maksuameti esimese ettekirjutuse saabudes enam kasutusel ei olnud. Õige on nii APle esitatud süüdistuses kui kohtuistungil prokuröri poolt väljendatud seisukoht, et AP lasi end ML poolt eksitada. Erinevalt prokurörist leiab kohus, et AP eksimus oli tema jaoks vältimatu. Vaatamata AP võimele kohtus adekvaatselt esineda ja isegi teatavat sõnaosavust ilmutada, ei saa mööda minna asjaolust, et faktiliselt puudub AP-l põhikoolile vastav haridus ning oma elukogemuse on ta saanud erikooli ja lihttööliste keskkonnas. Seega ei ole põhjust kahelda tema seletuses, et firma enda nimele vormistamine tähendas tema jaoks vaid hulka arusaamatuid pabereid ja toiminguid, mille õiguslikke tagajärgi ta ette nägema võimeline ei olnud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et peale 1999.a. jaanuarikuud olnuks APl võimalus enda nimele võetud firma või ML tegemiste kohta mingit informatsiooni saada. Ühegi teise OÜ-ga P seotud isikuga peale ML AP kokku ei puutunud. Põhjendamatu on prokuröri seisukoht, et AP eksimus oli välditav seetõttu, et tal oli võimalus ML usaldusväärsust kontrollida ja kõrvaldada oma kahtlusi teo (st firma oma nimele võtmise) 14 keelatuse suhtes, küsides nõu maksuametilt, politseilt või teistelt enaminformeeritud isikutelt. OÜ P enda nimele vormistamisega ei pannud AP toime midagi keelatut. Tema eksimus seisnes selles, et ta ei saanud aru, millisel eesmärgil temalt sellist teenet sooviti. Antud asjas puuduvad tõendid, millised kinnitaksid, et APl tekkisid, võisid tekkida või pidid tekkima mingid kahtlused sellega seoses. AP omakäelised seletused maksuametis /kd.I, t.l.26-29/, kus ta kirjutab, et L öelnud talle, et „midagi erilist nagu ei juhtu, et mingit maksupettust ega kuritegusid ei tehta“, on kohtu hinnangul tagantjärele-tarkus ja inspireeritud juba maksuameti ametniku selgitustest. Prokuröri seisukoht teabe hankimise võimaluste suhtes on juristi, mitte tavainimese arusaam asjaajamisest. Aastal 1999 ei olnud maksukuritegude toimepanemine nn „tankistide“ värbamise kaudu veel üldteada asjaolu, mistõttu on alusetu arvata, et AP taoline isik pidi sellisest majanduskuritegude toimepanemise viisist teadlik olema või midagi seesugust kahtlustama. Kohus ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga ka selles osas, et AP pani talle inkrimineeritud majanduskuriteo toime kaudse tahtlusega, so et ta pidas võimalikuks ja möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Arvestades AP isikut, elukogemust ja kuriteo tehiolusid, AP seda kohtu hinnangul kuidagi möönda ei võinud. Firmaga, milline tegutses peamiselt Viljandi ümbruses, sidus AP vaid põgus kokkupuude L-ga, keda P usaldas kui õe tuttavat ja kelle jutust võis P aru saada, et tema osa firmas seisneb vaid ärimaailmas mingil põhjusel vajaliku formaalsusega. Nimetatud asjaolu on tõendatud lisaks AP enda ütluste ka kaaskohtualuste ütlustega ja ekspertarvamusega /kd.III, t.l.6/, mille kohaselt ei ole AP koostanud ja allkirjastanud OÜ P arveid ega koostanud sularahatšekke, millistest osa oli ta ML korraldusel enne dokumentide üleandmist allkirjastanud. Arvestades AP subjektiivset ebapädevust ja objektiivset väheinformeeritust, oleks talle isegi ettevaatamatust hooletuse vormis raske ette heita.
lg.1 tulenevalt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kohus leiab, et AP ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli tema jaoks vältimatu, mistõttu ei ole AP temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ja ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kuriteo ainsa võimaliku täideviija õigeksmõistmine süü puudumise tõttu ei välista aga kuriteost osavõtjate vastutust. ML süüdistatakse selles, et tema, omades ainsa isikuna ülevaadet OÜ P majandustegevusest, tekitas AP-s tahtluse jätta maksuametile vajalikud dokumendid esitamata ja maksud tasumata, kihutades AP selliselt maksukuriteo toimepanemisele. Samuti selles, et tehes Marko Heinmäe kaasabil tehinguid, mille tulemusena tekkis OÜ P käive ja tulu ning millelt jättis AP käibemaksu ja tulumaksu tasumata ega täitnud maksuameti ettekirjutusi, aitas ML kaasa AP poolt maksukuriteo toimepanemisele. Kohtu hinnangul ei ole süüdistuses püstitatud versioon, et ML omas ainsa isikuna ülevaadet OÜ P tegevusest ning juhtis seda, aidates selliselt kaasa AP poolt toime pandud maksukuriteole (olles viimast selleks eelnevalt kihutanud) küllaldaselt tõendatud. ML tunnistab, et kahe talle tundmatu isiku palvel leidis ta isiku (AP), kelle nimele vormistada OÜ P, ning korraldas kõik sellega seonduva, andes peale registri-ja pangadokumentide vormistamist need Tallinnas viivitamatult „tellijatele“ üle. Rohkem ta nimetatud osaühinguga kokku ei puutunud ega tea, miks Marko Heinmäe väidab, et täitis sularahatšekke tema korraldusel ning andis temale üle OÜ P arvelt võetud raha. Kahtlemata on aktsepteeritav Riigikohtu poolt väljendatud seisukoht (3-1-1-112-99), et aktiivse kaitse puhul lasub süüdistataval kohustus oma väiteid tõendada või anda uurijale reaalne võimalus nende õigsust kontrollida. Kuid see ei võta uurimisorganitelt kohustust kahtlustatava süüd tõendada. Antud asjas kogutud tõendid pigem kinnitavad kui kummutavad ML väiteid, et tema puhul ei olnud tegemist OÜ P tegevjuhiga. Osaühingu sularahatšekkide ja arvete suhtes teostatud ekspertiis kinnitab, et ekspertidele esitatud 10-st arvest ja 10-st sularahatšekist ei ole ükski koostatud ja allkirjastatud ML poolt. Ekspertiisiks esitatud arvetest kaks on koostanud Marko Heinmäe, 15 ülejäänud 8 on koostatud ja allkirjastatud kolme erineva ja seni kindlaks tegemata isiku poolt /kd.III, t.l.6/. Kohtu hinnangul ei ole Marko Heinmäe ütlused piisavavalt usaldusväärsed, et lugeda nendele toetudes tõendatuks ML selline roll kuriteos, nagu kaaskohtualune seda kirjeldab. Miski peale Marko Heinmäe ütluste ei kinnita, et OÜ P arvelt sularahatšekkidega välja võetud miljonid anti üle ML-le. Viljandi Maakohtu jõustunud kohtuotsusega /kd.III, t.l.35-38/ on tõendatud, et samal perioodil (so 1.05.1999.a.- 20.03.2000.a.) oli Marko Heinmäe tegev veel teiseski maksupettuse toime pannud firmas nimega „L“. On alust arvata, et kahte sarnase nime ja tegutsemisestiiliga firmat juhtis üks ja sama isik (või isikud). Viljandi Maakohtus menetletud kriminaalasjas on Marko Heinmäe nimetanud talle korralduste andjana MH ja kõnesolevas asjas ML. Kummalgi juhul tema väited tõendamist leidnud ei ole. Seega on ML-le kogutud tõenditest lähtuvalt põhjust süüks panna vaid AP värbamist nn „tankistiks“ ja OÜ P registri-ja pangadokumentide vormistamist tema nimele.
lg.2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et AP ei ole temale inkrimineeritud maksukuriteos süüdi, ei saanud ML teda nimetatud kuriteole ka kihutada, so tekitada AP-l tahtlust KrK § 148-1 lg.2 ja 7 ettenähtud kuriteokoosseisu realiseerimiseks. Kohtu hinnangul tuleb ML tegevust, so AP veenmist OÜ P osanikuks hakkama, kõigi firma ümberregistreerimiseks ja tegutsemiseks vajalike dokumentide ja rekvisiitide (sh pitsati) vormistamisel ja muretsemisel osalemist ning nende üleandmist kahele tundmatuks jäänud isikule, kvalifitseerida KrK § 148-1 lg.2 ja 7 ettenähtud kuriteole kaasaaitamisena. Kuigi ML väidab, et „sel hetkel mul ei olnud mõtet, et tegemist on millegi kriminaalsega“, ei pea kohus tema puhul sellist seletust veenvaks. ML-l on kesk-eriharidus, ta on korduvalt viibinud välismaal ning tegutsenud FIE-na, mistõttu pidi ta aru saama ja kohtu hinnangul ka sai aru, millise süüteokoosseisu realiseerumisele ta oma tegevusega kaasa aitab. Marko Heinmäe süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud tema enda ütluste ja ekspertiisiaktiga nr.DK-0213-04/4198. Marko Heinmäe väiteid selle kohta, et ta tegutses ML kassapidajana, ei pea kohus tõsiseltvõetavaks. Viljandi Maakohtu jõustunud kohtuotsusest /kd.III, t.l.35-38/ nähtuvalt pani Marko Heinmäe 1999.a. toime veel teisegi samalaadse kuriteo ning tema oluline roll kõnesolevas kuriteos on küllaldaselt tõendatud. Mõlemal juhul on Marko Heinmäe nimetanud isiku, kes väidetavalt oli tema „tööandja“, ja mõlemal juhul puuduvad muud tõendid, mis tema sellekohaseid väiteid kinnitaksid. Seega on põhjust asuda seisukohale, et tegemist on rõõnaga, mille eesmärgiks on ennast aktiivselt kaitsta ja ühtlasi vabaneda kohustusest osundada 11 miljoni krooni tegelikule saajale (või saajatele). ML ja Marko Heinmäe on süüvõimelised isikud ning puuduvad asjaolud, millised välistaksid nende poolt toimepandu õigusvastasuse. Neile inkrimineeritava kuriteo on nad toime pannud otsese tahtlusega. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud süüdistatavate käitumises puuduvad. Kuna asjas kogutud tõendite põhjal on alust arvamuseks, et ei ML ega ka Marko Heinmäe olnud toime pandud majanduskuriteo initsiaatorid ega saanud sellest ka märkimisväärset kasu, võib neile mõistetav karistus jääda alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.. Kuna ML on varem kohtulikult karistamata, on otstarbekas tema suhtes kohaldada
Marko Heinmäe on karistatud Viljandi Maakohtu poolt 28.03.2003.a. KrK § 148-1 lg.10 alusel. Kuritegu, milles Viljandi Maakohus on Marko Heinmäe süüdi mõistnud, ja kõnesolev kuritegu on toime pandud praktiliselt üheaegselt (so. perioodil 1.05.1999.a. kuni 20.03.2000.a. ja jaanuar 1999.a. kuni september 1999.a.), mistõttu tulnuks eeluurimisel kriminaalmenetlused liita. Eeltoodu tõttu on põhjendatud ka Marko Heinmäe suhtes 16 kohaldada
sätteid, määrates tema katseaja alguseks Viljandi Maakohtu otsuse kuulutamise päev. Kohtu hinnangul võinuks menetluste liitmine muuta eeluurimise mõlemas kuriteoasjas tulemuslikumaks. Eesti Vabariigi hagi (esitatud Maksu-ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskuse kaudu) kuulub rahuldamisele. OÜ-lt P riigile laekumata maksusumma 4 295 898 krooni tuleb välja mõista ML-lt ja Marko Heinmäelt solidaarselt. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.