(3)RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada XX KarS § 275 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Sisse nõuda XXilt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) paljunduskulu 34 (kolmkümmend neli) krooni 70 senti; 3) postikulu 19 (üheksateist) krooni 80 senti. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada XXsuhtes kohtuotsuse täitmisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooni teate esitamisel tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 13. novembrist 2006.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXit on süüdistatakse selles, et tema, 16.veebruaril 2006.a kella 20.20 x asuvas kaupluses x, pani toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et ütles töökohustusi täitvale Jõgeva politseijaoskonna patrulltalituse konstaablile XX „Idi nahhui”, ning seejärel jätkuvalt Jõgeva linnas Pargi tn 1 asuvas Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna hoones sülitas ametikohustusi täitvale XX näkku. Seega tema, pannes toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, palus XXsüüdi tunnistada ja karistada vangistusega. XX tunnistas ennast süüdi ja kahetses toimunut. Kaitsja leidis samuti, et süüdistus on tõendatud, XX tuleb süüdi tunnistada, kuid palus karistuse mõista väiksemas määras, kui seda pani ette prokurör. Kohtus tõendite uurimisel on tuvastamist leidnud, et 16.02.2006.a õhtul kella 20 paiku viibis XX x asuvas x kaupluses, kus tal tekkis konflikt kaupluse müüjatega katki kukkunud veinipudeli pärast ja ta tegi politseile väljakutse. Kui politseinikud kauplusse kohale jõudsid, nägid nad agressiivset, kätega vehkivat meest, kes karjus ja õiendas müüjatega. Politseinike katsele temaga kontakti saada, ta esialgu ei reageerinud. Peale selle, kui politseinikud olid müüjatelt selgitust küsinud ja uuesti pöördusid eelnimetatud mehe poole, pööras viimane ringi ja kasutas patrulltalituse konstaabli xx suheldes ebatsensuurseid väljendeid, mida kuulsid pealt ka konstaabel xx ja juuresolnud müüjad. Kuna XX ei rahunenud, siis panid politseinikud tal käed raudu ja toimetasid politseijaoskonda. Vahepeal süüdistatav justkui rahunes, kuid jaoskonnas muutus uuesti agressiivseks. Kainenemiseks kambrisse paigutamisel sõimas ta vene keeles edasi, siis äkki pööras ringi ja sülitas konstaabel xx näkku. Kohtu poolt tuvastatuks loetu on tõendatud XXenda poolt süü omaksvõtuga, mis on kooskõlas kannatanu kohtueelsel uurimisel ning tunnistajate xx ja xx poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kannatanu ütlused (t.l 2-3 I kd) avaldas kohus KrMS § 291 p 5 alusel. Kannatanu viibib tööl x Vabariigis, mille tõttu ei saa istungile ilmuda. Prokurör leidis, et nimetatud asjaolu peaks lugema kõrvaldamatuks takistuseks KrMS § 291 p 5 mõttes ja ütlused saab avaldada. Kaitsja ei vaielnud 2

(3)avaldamisele vastu. Kannatanu ütlustest nähtus lisaks ülalkirjeldatule, et XXpoolt ebatsensuursete väljendite kasutamist ei pidanud ta eriti solvavaks, kuna see on igapäevane, et purjus inimesed taolisi väljendeid kasutavad. Küll aga oli solvav näkku sülitamine. Lisaks kaasnes sellele veel ka hirm, et kinnipeetav võib olla mõne haiguse edasikandja. XXpoolt toimepandu on kohtueelsel uurimisel õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi, s.o võimuesindaja solvamisena seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanu xx oli Jõgeva politseijaoskonna patrulltalituse konstaabel, kes täitis ametikohustusi. Ebasündsate terminite kasutamine ja teise isiku pihta sülitamine on solvav käitumine. XX käitus eelkirjeldatult politseiametniku suhtes just viimase poolt tema ametikohustuste täitmisega. Kohtualuse tegevuses puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. XX on süüvõimeline. XX tuleb süüdi tunnistada KarS § 275 järgi ja vastavalt karistada. Karistamisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüd, samuti kuriteo raskust ja laadi. Kannatanu on avaldanud ülekuulamisel (t.l 2-3 I kd) enda suhtumist toimunusse - ebatsensuursete väljendite kasutamist avalikus kohas ei pidanud ta solvavaks, kuna see kaasneb tihtipeale töötades purjus inimestega. Solvav oli vaid näkku sülitamine. XX on selgitanud, et kuna ta ise tegi politseile väljakutse, ei saanud ta aru, miks tahetakse teda kaasa viia. Temaga suheldi eesti keeles ja talle tundus, et politseinikud ei saa temast aru, mis omakorda tingis tema ärritumise ja sellest tuleneva käitumise. Kohus arvestab ka vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. XX avaldas kohtuistungil, et ta kahetseb toimunut ja oleks soovinud kohtus ka kannatanu ees vabandada. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistamisel tuleb muuhulgas arvestada ka süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. XX on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (t.l 11-13 I kd). Tema suhtes on kasutatud erinevaid karistusliike. Viimati karistati teda vangistusega ja ta vabanes karistuse kandmisest 2005.a lõpus. Käesoleva kuriteo pani ta toime vaid mõne kuu möödudes peale vabanemist. Ka peale 16.02.2006.a on ta jätkanud kuritegude toimepanemist (t.l 42 I kd), mille eest on teda ka 19.10.2006.a Viru Maakohtu otsusega karistatud. Väärteokorras on XXit korduvalt karistatud. Määratud trahvid, mida on kokku ligi 30 000 krooni, on tasumata. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et XXit ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid talle tuleb mõista karistuseks vangistus. Arvestades süüd, kuriteo raskust ja laadi, peaks see olema sanktsioonis ettenähtud vangistuse alammäära lähedal. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb riigituludesse sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo korral on 4500 krooni, toimiku paljunduskulu 34 krooni 70 senti ja kohtu poolt tehtud postikulu 19 krooni 80 senti. Kohtueelsel uurimisel ja esimesel kohtuistungil osales XXkaitsjana vandeadvokaat Uno Paimets, kelle poolt õigusabi osutamise eest tasu määrab kohus peale vastavasisulise taotluse saamist kaitsjalt. Kohtunik 3