Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.mai 2006.a kohtuotsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatava JB apellatsioon Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev JB (sünniaeg XX.XX.XXXX) - elukoht XXX, isikukood XXXXXXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus X, emakeel-vene keel, ei tööta, varem kohtulikult karistatud 5 korda: 1)24.detsember 2001.a Narva Linnakohtu poolt Kriminaalkoodeksi § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi 4-kuulise vangistusega katseajaga 1 (üks) aasta; 2)08.november 2002.a Narva Linnakohtu poolt Kriminaalkoodeksi § 140 lg 2 p 3 järgi rahatrahviga 2 500 krooni; 3)07.aprill 2004.a Narva kohtu poolt
lg 1,2 - § 215 lg 2 p 1 järgi 2 (kahe)-aastase vangistusega katseajaga 2 (kaks) aastat; 4)25.august 2004.a Tallinna kohtu poolt
lg 2 p 1 järgi 2 (kahe) aasta 3 (kolme) kuulise vangistusega katseajaga 3 (kolm) aastat; 5)14.oktoober 2005.a Narva kohtu poolt
lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1 järgi;
lg 2 kohaldamisega 4 aasta 4 kuu 22 päevase vangistusega, karistusaja algus 22.veebruar 2005.a. Süüdistatav 1-04-120 Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova (määratud korras) RESOLUTSIOON : 1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.mai 2006.a kohtuotsus JB kriminaalasjas tühistada osaliselt: 1.1.JB-le
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning selles osas teha uus kohtuotsus millega: 2.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus, so kaks aastat vangistust, mis on mõistetud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.mai 2006.a otsuse kohaselt kaetuks raskeima karistusega, so neli aastat neli kuud ja kakskümmend kaks päeva vangistust, mis on mõistetud Narva Linnakohtu 14.oktoobri 2005.a otsuse kohaselt ning liitkaristuseks mõista neli aastat neli kuud ja kakskümmend kaks päeva vangistust; 2.1.Vastavalt
lg 1 arvestada karistuse kandmise tähtaja hulka eelvangistusaeg kolm päeva, so 13.augustist kuni 15 augustini 2003.a; 2.2.Vastavalt
lg 1 (teine lause) liitkaristusest arvata maha osaliselt ärakantud karistus, so 22.veebruarist 2005.a. kuni 22.septembrini 2006, so 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust, kokku arvata maha üks aasta seitse kuud ja kolm päeva vangistust; 2.3.23.septembri 2006.a seisuga jääb JB-l kanda kaks aastat üheksa kuud ja kaheksateist päeva vangistust. 3.Muus osas jätta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.mai 2006.a kohtuotsus muutmata. 4.JB apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 22.septembrist 2006.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.mai 2006.a otsusega tunnistati JB süüdi
lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust, süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus 13.-15.augustil 2003.a, s.o kolm päeva, ja karistuseks mõisteti vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. 2
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 14.oktoobri 2005.a kohtuotsuse järgi kandmata karistuse, 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 13 (kolmteist) päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 (viis) aastat 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. 1.1.Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi DG ja AS, kuid nende suhtes kohtuotsust ei vaidlustatud. 2.Viru Maakohtu Narva kohtumaja tunnistas JB süüdi
lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi selles, et tema koos teiste isikutega 27.juulil 2003.a ajavahemikul kella 00 kuni kella 06.00, grupis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avanud noaga sõiduauto Ford Sierra, r.m. XXXXXX, mis kuulus LK-le ja oli pargitud Narva äärelinnas asuva XXX tänaval maja X juurde, pagasiruumi luku, tungisid sisse ja varastasid salaja LK-le kuuluvat vara kokku 4 165 krooni eest. 2.1.Samuti JB 22.augustil 2003.a kella 17.00 paiku, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, kasutades temal olnud korteri nr 19 välisukse võtit aadressil XXX, Narvas, kus ta elas koos ema SB-ga, varastas sealt salaja televiisori Philips maksumusega 3 590 krooni, tekitas kahju SBle. 2.2.Viru Maakohus tunnistas JB süüdi
lg 2 p1 järgi selles, et tema 31.juulil 2003.a kella 01.30 ja 03.00 vahel, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil, avanud kruvikeerajaga Narvas XXX maja juurde pargitud TS-le kuuluva sõiduauto Ford Sierra, r.m. AAA, vasaku esiukse, tungis sisse ja ühendanud süüteluku juhtmed, käivitas sõiduauto ning sõitis sellega Kulgu aedadesse Narvas. Hiljem jättis auto Narvas, Kulgul tammi nr 1 juurde, oma tegevusega tekitas TS-le materiaalse kahju ukseluku ja süüteluku vahetamistöödega ning roolisamba ja ukse remondiga summas 3 100 krooni. 3.Maakohus leidis, et JB poolt ema televiisori varguse episood on kvalifitseeritud õigesti, kuna JB ei osalenud kuidagi teleri ostmises, seetõttu ühisvara element puudub. Kannatanu TS hagi peab kohus vajalikuks jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, kuna kahjusumma ei ole ökonoomiliselt ja dokumentaalselt põhjendatud. 3.1.Karistuse mõistmisel maakohus arvestas, et JB-l ülaltoodud kuritegude toimepanemise ajaks oli kolm kohtulikku karistust, selles asjas kohtu toimumise ajaks aga viis kohtulikku karistust, viimase järgi kannab ta karistust. Korduvalt on võetud haldusvastutusele. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 4.Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud JB palub kergendada karistust 14.oktoobri 2005.a karistuse täielikku kattumise teel 02.mai 2006.a karistuse poolt, kuna apellant on reaalselt vahi all juba alates 22.veebruaril 2005.a. 4.1.Veel palub apellant arvestada asjaolu, et 22.augustil 2003.a toimunud televiisori varguse episoodis andis tunnistaja TO ütlusi, et kui apellandi ema sai teada, et teleri võttis apellant (JB), siis ta tahtis võtta avalduse tagasi, kuna see on nende perekondlik vara. 4.2.Samuti palub apellant arvestada, et ta ise vabatahtlikult ütles kannatanutele DG-le ja TSle, kus nende auto seisab, mis sai ka kinnitust kohtuistungil. 5.Ringkonnakohtu istungil jäi apellant JB apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Kaitsja-vandeadvokaat Galina Tśelnokova toetas apellatsiooni ja palus see rahuldada. 3
lg 2 p-de 4,7 ja 8 järgi 27.juulil ja 22.augustil 2003.a salajaste varguste toimepanemises ning JB põhjendatult süüdi
Eelnimetatud kuriteoepisoodides on maakohtu põhjendused kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 342 lg 3 p 1 kohaselt ei pea ringkonnakohus neid vajalikuks oma kohtuotsuses korrata. Apellatsioonis esitatud põhjendused ei anna alust JB õigeksmõistmiseks SB-le kuuluva televiisori varastamises. 7.Ringkonnakohtunike kolmeliikmeline koosseis asus seisukohale, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada JB-le
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning selles osas teha uus kohtuotsus, millega kergendada JB-le mõistetud liitkaristust. Maakohtu otsus liitkaristuse mõistmise osas tühistatakse sel põhjusel, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikule. 7.1.Ringkonnakohtunike kolmeliikmeline koosseis nõustub apellant JB väitega, et kõnealuses kriminaalasjas mõistetud karistusele kahe salajase varguse ja ühe sõiduauto ärandamise eest, see on 2 (kaks) aastat vangistust ärakandmata karistuse osas 14.oktoobri 2005.a kohtuotsuse kohaselt, mis on neli aastat neli kuud ja kakskümmend kaks päeva vangistust, tuleb mõista mitte raskeima üksikkaristuse suurendamise teel nagu seda tegi maakohus, vaid lugeda kergem karistus, see on kaks aastat vangistust, kaetuks raskeima karistusega, see on neli aastat neli kuud ja kakskümmend kaks päeva vangistust, nimel kattumise teel. 7.2.Ringkonnakohus selgitab oma lahendust järgmiselt, et 2003.a juuli- ja augustikuus JB oli kohtu poolt karistatud kaks korda, nimelt 2001 ja 2002 aastal. Kriminaalasi kuriteoepisoodides, mis olid toime pandud 2003.aastal, pole kohtusse saadetud õigeaegselt. 01.juulist 2004 (lk.2, k.2) kuni 27.aprillini 2006.a (lk.29, k.2) oli kriminaalasi Viru Maakohtu Narva kohtumajas (endine Narva Linnakohus) ilma liikumiseta. Kui asi oleks läbi vaadatud 2004.aastal, siis liitkaristus ei oleks olnud nii suur võrreldes karistusega, mis oli määratud ärakandmata karistuse osas Narva Linnakohtu 14.oktoobri 2005.a otsuse arvestusega. See tähendab, et JB oleks süüdistatud ja talle oleks mõistetud karistus ainult salajaste varguste ja sõiduauto ärandamise eest ilma hilisema liitkaristuse mõistmiseta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4, § 340 lg 2 p-st 4, § 343 lg-st 2, §-st 344, § 345 lg-test 1 ja 2 kuulub Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.mai 2006.a kohtuotsus tühistamisele, so JB-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.