1-00-15\8

(99259000756)Kohtukoosseis Eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina ja Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Jane Väli Kriminaalasi J.P. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 15.11.2006 otsus Apellatsiooni esitaja J.P. kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi apellatsioon Prokurör Sirje Merilo Süüdistatav J.P. IK XXXXXXXXX, eluk. XXX, ei tööta varem kohtulikult karistamata Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 15.11.2006 otsus J.P. süüdistusasjas jätta muutmata, kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi apellatsioon jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavakstegemisest. 1

(3)1-00-15 Süüdistatav saab kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 15.11.2006 otsusega tunnistati J.P. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kohus luges karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 07-16.03.2000, s.o. 10 päeva, seega lõplikuks karistuseks mõistis kohus 1 (üks ) aasta 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus üheks aastaks. Karistuse algus 11.02.

1. J.P. tunnistati süüdi selles, et tema 01.08.1999 kella 06.15 paiku juhtis Võsu alevis veoautot Dodge Ram 3500 Club Cab reg. märgiga XXX ning sõites lubatust suurema kiirusega kaotas kontrolli sõiduki üle sõites Rakvere tee ja Männi tänava ristmiku läheduses kurvist välja vastu puud, mille tagajärjel sõitjana autos viibinud H.P. sai liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke kehavigastusi, mis põhjustasid tema surma. Sellega pani J.P. toime KrK § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leidis, et J.P. süü on täielikult tõendatud ning karistuse mõistmisel arvestas kohus kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut, tema käitumist enne kuriteo toimepanekut kui ka vahetult pärast seda. Süüdistatav on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, karistatus on kustunud, käesoleval ajal kannab karistust Hispaania Kuningriigis narkootikumidega seonduva kuriteo eest. Kohus arvestas karistust raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus leidis, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb J.P. karistada vangistusega. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.P. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes süüdistatavale määratud karistusega ei nõustu. Kaitsja põhjenduste kohaselt tuleb karistuse määramisel arvestada eripreventiivset eesmärki – karistuse eesmärgiks saab olla isiku mõjutamine hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Kaitsja rõhutab, et J.P. tunnistas oma süü puhtsüdamlikult üles ning kahetses tehtut, antud teo pani ta toime seitse aastat tagasi ning mõistes oma tegude ebaõigsust on ta ka vastavad järeldused teinud. Teda on karistatud Hispaania Kuningriigis toime pandud kuriteo eest vangistusega , samuti on ta viibinud Eesti Vabariigis vahi all alates 11.02.
2. Kaitsja leiab, et karistades süüdistatavat ka Eesti Vabariigis vangistusega, läks kohus vastuollu karistuse eesmärgiga, mistõttu karistuseks mõistetud vangistus ei täida tema puhul eripreventiivset eesmärki. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus ning palub vangistus asendada tingimusliku karistusega 1 (ühe) aastase katseajaga. Ringkonnakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm jäi esitatud apellatsiooni juurde. Kaitsja täpsustas, et alternatiivina apellatsioonis taotletud karistusele võiks lugeda J.P. seni vahi all viibitud aeg s.o 1 aasta, karistuse hulka ning lugeda karistus kantuks. J.P. toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör Sirje Merilo kaitsja seisukohtadega ei nõustunud, pidades süüdistatavale mõistetud karistust isegi leebeks. 2

(3)1-00-15 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Viru Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. J.P. tunnistati süüdi surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohus võttis arvesse J.P. isiku, tema käitumise enne kuriteo toimepanekut kui ka vahetult pärast seda. Samuti võttis kohus arvesse J.P. süü tunnistamise ja kahetsuse. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et oma süüd tunnistas ja kahetses J.P. mitte kogu kriminaalmenetluse jooksul, vaid alles maakohtu istungi lõpuks. Olulise argumendina J.P.-le tingimisi karistuse mõistmiseks või siis vahi all oldud aja arvestamiseks karistusena, märkis kaitsja asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on möödunud seitse aastat. Selles osas märgib ringkonnakohus järgmist. Tõepoolest, J.P. pani kuriteo toime 01.08.

1. Kriminaalasi saadeti kohtusse 28.08.2000 ning J.P. anti kohtu alla 30.08.
2. Kohtuistungile ta ei ilmunud ning ta kuulutati tagaotsitavaks. J.P. maakohtu istungil antud ütluste kohaselt sai ta süüdistuskokkuvõtte kätte 15.09.2000 ning 17.09.2000 lahkus ta Eestist. Seega asjaolu, et antud kriminaalasja ei olnud seitsme aasta jooksul võimalik arutada, on süüdistatava enda käitumise tagajärg, mistõttu kaitsja viide sellele ei ole kohane argument karistuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud antud kriminaalasjas selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kohtuotsuse tühistamiseks J.P.-le karistuse mõistmises osas, mistõttu juhindudes KrMS §§dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 3 p 1; 343 lg 1; 344; 345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 15.11.2006 otsuse muutmata. Maarika Kuusk Eeva Levina 3

(3)Mihhail Komtšatnikov